Liivi sõda (1)

Valga Gümnaasium
LIIVI SÕDA
Referaat
Alo- rainer Leheste
Valga 2009
SISUKORD
SISUKORD
2
SISSEJUHATUS
3
LIIVI SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED
4
SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD SÜNDMUSED
5
SÕJA TULEMUSED
7
KOKKUVÕTE
9
KASUTATUD KIRJANDUS
10
SISSEJUHATUS
Keskaeg on teadupärast vägagi lai mõiste, see hõlmab endas äärmiselt palju olulist.Antud ajal leidis aset hulgil kogu maailma tulevikku ja korraldust mõjutanud sündmusi. Miks aga valisin kõigist võimalikest teemadest just selle – Liivi sõja?
Ma pole just kõige suurem ajaloo-huviline, aga leian, et enda riigi või ümbruskonna ajalugu peaks igaüks meist minigl määral teadma.Seetõttu, tehes referaadi Liivi sõjast, saan ma laiendada enda teadmisi üldiselt ajaloo vallas ning õppida ka paremini tundma oma isamaa, s.o Eesti, tagatausta ja siin aset leidnut.Peale selle pole mingi uudis, et tundides võetakse teemasid läbi siiski üpris üldiselt, mis on ka arusaadav, sest aeg ja õppeprogramm surub peale.Seega, antud töö on suurepärane võimalus süveneda ühte tähelepanuväärsesse ja eestlaste jaoks tähtsasse teemasse.
Minu jaoks oleks referaadi eesmärgiks saada teada, miks sõda üleüldse puhkes, missugused märkimisväärsemad sündmused antud konflikti ajal aset leidsid ning mida sõda endaga lõpuks kaasa tõi, s.t kuidas see osapooli ja eestlasi mõjutas.
Materjal antud töö koostamiseks pärineb peamiselt küll Internetist, aga ka raamatuid on kasutatud.Matrjali kättesaamisega probleeme ei esinenud , kuna, nagu eelpool juba korduvalt mainitud , teema on eestlaste jaoks üsna tähtis ja on kaudselt meid mõjutanud.
LIIVI SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED
Üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana- Liivimaa sisemise nõrkuse.See tähendab väikeriikide killustatust, ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad.Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud.Näitena tooks esile aastatel 1556 -1557 toimunud kõdusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel.Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana- Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid:
a) VENEMAA ( Moskva ):
- tugevnes tsaari Ivan IV võim, kes suutis täilikult enese ülemvõimule allutada Vene feodaalid .
- Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud isa suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas).
- Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud.
- Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele.
b) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ja kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale.
c) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid.
d) LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole.
Eelmainitust järeldub, et Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks ning seetõttu kergeks saagiks tugevamatele naabritele.
Sõja puhkemise ajendiks või nn ettekäändeks oli Tartu maks.Mida aga viimane endast kujutab? Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa lepingutes, kuid need jäid äärmiselt hägusteks ja tegelikult neid ei täidetud. Tõenäoliselt ei maksnud Tartu enam ka mesipuude maksu. Nii oli venelastel teatav alus maksu nõuda, kuid mitte sellisel ettekäändel ja alusel, nagu nad seda tegid. Tartu maksu suurust on tihti peetud ka Liivimaale üle jõu käivaks ja seetõttu on hinnatud, et sõda Venemaaga oli sisuliselt paratamatu, et too otsiski otsest ajendit sõjategevuse alustamiseks. Nõutava maksu suurus polnud tegelikult üle mõistuse suur, sest ainuüksi üks edukas Tartu suurkaupmees võis aastas teenida umbkaudu aastaseks maksuks vajaliku summa. Kuid maks koos teiste nõudmistega oleks vähemalt Tartu piiskopkonna muutnud Venemaa vasalliks ja seda liivimaalased ei tahtnud.
SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD SÜNDMUSED
1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse . Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda.1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler , kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu . Kettler andis ordu valdused 1560 . aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks , samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda.Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega.1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes . Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla.Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563- 1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola (Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks . Magnus , kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 1570–1571 Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale. 1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele .Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva.
LIIVI SÕJA TULEMUSED

Vana-Liivimaa väikeriigid sõjalist vastupanu Venemaale osutada ei suutnud: keskenduti linnade kaitsmisele, maapiirkondade rüüstamist takistada ei suudetud, kõik välilahingud kaotati(näiteks Härgmäe lahing aastal 1560).

Sõjaline ebaedu viis kiiresti väikeriikide kadumise ja maahärrade vahetumiseni: *1558 vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. *1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningale (ala anti ajutiselt valitseda kuninga vennale- hertsog Magnusele). *1561 alistusid Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna linn kaitse saamiseks Rootsi kuningale. *1561 alistus Liivi ordu Poola kuningale kaitse saamiseks.

Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine ); see omakorda viis vastuhakkude puhkemiseni (N: ülestõus Lääne- ja Harjumaal 1560-1561).

Vana-Liivimaale loodi ajutiselt (1569-1577) Venemaast sõltuv vasallriik - Liivimaa kuningriik :

Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570-ndate keskpaik , kui vallutamata olid vaid Tallinn ja Hiiumaa .

Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad).

Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud , nälga ja katku surnud).

1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni: *1582 – Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel, mille tulemusena läks Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale. *1583 – Pljussa rahu Rootsi ja Venemaa vahel, mille tulemusena Lääne- ja Põhja-Eesti läksid Rootsile.

Taani säilitas oma valdused Saaremaal.
Eesti ala oli jagatud kolme kuninga vahel.
KOKKUVÕTE
Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558–1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust.Tegu oli maailma mõistes küll nn tavalise suurusega sõjaga, aga näiteks Euroopat üks vaadates väga suure, laiaulatusliku konfliktiga.Oli neid, kes said sellest sõjast rohkem kasu, kui teised, kui ka neid, kes kaotasid meeletult maad, inimesi, vara.On ütlus, et sõdades võitjaid pole, on vaid kaotajad .Kui riik võidab maad ja varasid, kas see on siis võit?Ei ole, kui vaadata, mis hinnaga see kõik saavutati – inimelu hinnaga.Teadupärast on aga inimelu hindamatu.See kehtib kõikide sõdade puhul.Eestil oli minu arvates selles konfliktis nn pealtvaataja roll, kuna ise oldi nõrgad ja maa jagunes tugevamate riikide vahel ära.
Kahtlemata täitis referaat oma algselt püstitatud eesmärki, mis oli saada targemaks nii ajaloost üldiselt, kui ka oma kodumaa ja ümbruskonna tagatausta paremini tundma õppida.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_sõda
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/liivi_soda.ht m
http://euro.postimees.ee/101106/esileht/siseuudised/tallinn/227905.php
http://busykiskja.wordpress.com/2007/11/19/liivi-soja-pohisundmused/
Ligi, Herbert 1961.Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut.
10