Erakonna tutvustus Eesti Keskerakond Keskerakond asutati Tallinnas, 12. oktoobril 1991. Eesti Keskerakonna esimees on Edgar Savisaar, aseesimehed on Enn Eesmaa ja Kadri Simson, volikogu esimees on Kalev Kallo ja aseesimehed Tarmo Tamm ning Siret Kotka, XII Riigikogus kuuluvad Eesti Keskerakonna fraktsiooni selle esimees Kadri Simson ja aseesimehed Valeri Korb ja Mailis Reps, peasekretär on Priit Toobal. Eesti Keskerakond on valitsuse opositsioonis. Eesti Keskerakonna peakontor asub Tallinnas ning liikmete arv on 14 239 inimest (10.09.2014 seisuga). Nende Europarlamendi fraktsioon on Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus. Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja „Seitse Päeva“ kõrval ka nädalaleht „Kesknädal“. Eesti Keskerakond kuulub kokku Reformierakonnaga, Euroopa liberaalsete ja
Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete arv 14 000. Alates 18. Augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja Seitse Päeva kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht Kesknädal. Eesti Keskerakonna juhatusse kuuluvad erakonna esimees Edgar Savisaar, aseesimehed Siret Kotka, Jaanus Karilaid, Olga Ivanova, Yana Toom ja juhatuse liikmed Jüri Ratas, Kadri Simson, Mailis Reps, Aadu Must, Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Mihhail Kõlvart, Taavi Aas, Mihhail Korb, Priit Toobal, Jaak Aab ja Urmo Saareoja. Kuni 29. novembrini 2015 kuulusid Eesti Keskerakonna juhatusse erakonna esimees Edgar Savisaar, aseesimehed Enn Eesmaa ja Kadri Simson ning liikmed Mailis Reps, Kalev Kallo,
a.) ja Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994.a., aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks) liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Arnold Rüütel juhtis alates 1994.a. EME-t ja oli erakonna ümbernimetamise järel kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2001. aastal valiti Arnold Rüütel selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks. Kongressidel valitud aseesimehed olid järgmised: 2002. aastal Mai Treial, Ants Käärma ja Mario Sootna, 2003; aastal Mai Treial, Mario Sootna ja Jüri Saar; 2004.aastal Mai Treial, Jüri Saar, Mario Sootna ja Tiit Tammsaar; 2005.aasta kongressil valitud aseesimehed on Mai Treial, Ester Tuiksoo, Tiit Tammsaar ja Karel Rüütli. Rahvaliidu struktuur on üles ehitatud vastavalt Eesti Vabariigi territoriaalsetele haldusüksustele maakondadele. Kõigis 15 maakonnas on olemas ERL maakonnaorganisatsioonid, lisaks eraldi
ESKERAKOND Kelly, Iti, Mailis, Mihkel 10.S IDEOLOOGIA Vabameelne Turvaline Euroopalik heaoluriik Keskne poliitika eesmärk- keskklass Vasakpoolne-mädasoo Arvamus ideoloogiast- jutustab rohkem, kui tegutseb LIIKMED 14 300 inimest Juhatuses 16 liiget Esimees- Edgar Savisaar Aseesimehed- Enn Eesmaa ja Kadri Simson Erakonna fraktsioonist lahkunud LIIKMED Enn Eesmaa liitus aastal 2002. Kadri Simson liitus 1995a. Jüri Ratas astus Keskerakonna liikmeks aastal Priit Toobal astus erakonda 2001a Mailis Reps liitus erakonnaga 1998a https://www.youtube.com/watch?v=vThI1NA L1Ko&feature=youtu.be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR Sündinud 31. mail 1950.a Keskerekond 1991 Keskerekonna esimees Haridus käik:
Sotsiaaldemokraatlik erakond Mis on sotsiaaldemokraatia? Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Moodustumise aeg 28.04.1996 - Erakond Mõõdukad 27.11.1999 - Rahvaerakond Mõõdukad 13.12.2003 Sotsiaaldemokraatlik erakond Erakonna juhid Esimees Sven Mikser Peasekretär Indrek Saar Aseesimehed Andres Anvelt, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski ja arel Rüütli Logo Logol olev punane roos osutab ühiskonna kooskõlale SDE fraktsioon riigikogus Riigikogu fraktsiooni kuulub 17 sotsi Piirkonnad ja osakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond jaguneb 17 piirkonnaks Osakonna võivad moodustada vähemalt seitse erakonna liiget SDE töö Sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku- ja heaoluallikatest esikohale töö Nende eesmärk on
Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Organiseerib ühistransporti Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid. Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised. Igal omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. See tähendab, et vallal ja linnal on valitud esindusorgan-volikogu-ja oma eelarve. Volikogu esindab piirkonna elanike
Reformierakond Eesti Reformierakond on 13. novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav Eesti partei, mille eelkäijaks oli Eesti LiberaalDemokraatlik Partei. Eesti Reformierakonna programmiliseks eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusErakonna esimees on Andrus Ansip ning aseesimehed Jürgen Ligi, Urmas Paet, Keit Pentus ja Kaja Kallas. Juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Laine Randjärv, Urmas Kruuse, Rein Lang, Kalev Lillo, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Kairi Uustulnd ja Jaanus Tamkivi.[1] Reformierakonna peasekretär on Martin Kukk. Erakonna auesimees on Siim Kallasse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Reformierakond Click to edit Master text styles
esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. See on enamlevinud. Regionaalsel esindusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tavaliselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikri ül: tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine, ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide
Sotsiaalpoliitikas on nende ideaaliks mandriEuroopa sotsiaaldialoogi ja sotsiaalkindlustuse mudel, kuid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest. Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat Valituks osutus 13 kandidaati: Jaak Allik, Margi Ein, Margus Leivo, Jaanus Männik, Mart Opmann, Jaan Õunapuu, Rein Randver, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jüri Saar,Vello Tafenau, Tiit Tammsaar ja Mai Treial 2007 - Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati,
kutsumine, juhatuse ja tegevmeeskonna töö jälgimine ning koordineerimine); tegevbüroo otsene juhtimine ja koordineerimine; Eesti Õpilasesinduste Liidu esindamine suurematel avaliku poliitika teemadel; kõneisikuna meedias esinemine; mõnusa organisatsiooni sisekliima loomine; organisatsiooni finantsvõimekuse tagamine ja arendamine; arenguvestluste läbiviimine töötajate, valdkonna- ja projektijuhtidega. Aseesimehed on vastutavad kindlate valdkondade tegevuse eest, mis jagatakse omavahel peale juhatuse valimisi. Tööülesanded, millega juhatus tegeleb ja enda seast vastutajad määrab, on tegevuskava ja organisatsiooni prioriteetide seadmine, samuti tegevuskava täitmise eest vastutamine; Eesti Õpilasesinduste Liidu meedias ja ametlikel sündmustel esindamine; regulaarsete nõupidamise ja Eesti Õpilasesinduste Liidu töö korraldamine;
· Kulud: personali, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Kuidas kohalik omavalitsus töötab? · Volikogu ja valitsus teeb otsuseid istungitel hääletades. · Volikogu ja valitsuse komisjon otsustab koosolekutel. · Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees. · Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. · Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea, valitsuse liikmed. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. · Valla või linnavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla võilinna põhimääruses sätestatud korras.
tunnevad antud valdkonda paremini kui Riigikogu saadikud ning saavad anda professionaalsemaid hinnaguid seadusandluse puudujääkidele. Parlamendi liikmetel pole alati vastavalt valdkonnale piisavalt kvalifikatsiooni, et teha vajaminevaid muudatusi. See suurendab valitsuse rolli veelgi ning jätab veelgi enam parlamendi ainult heakskiitja rolli. Eesti Riigikogu liikmete haridus tase ja vastava valdkonna teadmised mitmel juhul puuduvad. Nimelt on osade komisjonide esimehed ja aseesimehed täiesti teise haridusvaldkonnaga kui nõuab antud komisjon. Rahanduskomisjoni aseesimees on nimelt Erki Nool, kellel ei ole rahandusega seotud haridust ja kvalifikatsiooni. Seega ametnikud ministeeriumis suudavad paremini juhtida tähelepanu kitsaskohtadele. Kolmas mõjuv põhjus, et parlamendi roll väheneb on meedia rolli kasv. Seda saab ka pidada põhjuseks, miks Riigikogu roll ka väheneb. Meedias ja ka online meedias toimub tänapäeval suurem debatt isegi kui riigikogu istungisaalis
ülesannet Ülemkoda – parlamendi osa, mille ülesandeks on alamkojas vastuvõetud seaduste heakskiitmine Tsensuslikult koostatud ÜK – staatusesse sündimine ; vältimaks olukorda, et aadli huvid pole esindatud; tasakaalustab Terroriaalselt koostatud ÜK – tasakaalustab regionaalsed huvid Riigikogu – tööd juhtib RK 3-liikmeline juhatus – esimees (Eiki Nestor) ja aseesimehed (H-V Seeder, J. Ratas) Täiskogu – kõik 101 saadikut Komisjon – tegelevad seaduseelnõude väljatöötamisega; iga komisjon tegeleb teatud valdkonnaga (11). Kõige tähtsam seadusandlik seaduste väljatöötamise koht. Seal toimub peamine seaduste kokkukirjutamine. Fraktsioon – koondab ühe erakonna saadikuid Riigikogus; Reform.->Kesk.->SDE->IRL->Vaba.- >EKRE (6) Saadikuühendused, -rühmad, delegatsioonid Lk 108-9 Parlamendi erakondade jagunemine
*Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (alalised ja ajutised) 3. Seaduseelnõu menetlemine Algatus (tavaliselt valitus) -> valitsuses kooskülastus -> esitatakse riigikogujuhatusse -> Riigikogu komisjonid alustavad tööd(11) -> riigikogu täiskogu (3 lugemist) -> lõpphääletus -> presidendi väljakuulutamine -> avaldatakse riigiteatajas -> hakkab kehtima. 4.Valitsuse ülesanded ja struktuur Valitsuse üledanded *valitsus viib ellu riigi sise ja välispoliitikat
a Norra) ja Balti 5.) Parlamendi struktuur,komisjon, fraktsioon, opositsioon, koalitsioon, spiiker. Selleks ,et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatiooniliselt korraldada, st luua töörühmad. Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Pparlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker ( Ene Ergma) , kelle valivad parlamendisaadikud. Tavakohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koosseisu
1 Kättesaadav internetist: http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania 2 Kättesaadav internetist: http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/spain 3 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Parliament_of_Spain 2 Valitsus Täidesaatvat võimu teostab valitsus, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsuse esimees on peaminister, kelle on nimetanud ametisse monarh ja kinnitanud absoluutse häälteenamusega alamkoda. Peaminister nimetab ametisse aseesimehed järjest vastavalt auastmele ja neile vastavate ministeeriumitele, nagu näiteks rahandus-, välisministeerium jne.4 Ministrite nõukogu määrab peaminister. Ministrite nõukogu koosneb valitsuse esimehest, aseesimeestest, ministritest ja vajadusel muudest liikmetest, mõnel juhul riigisekretäridest. Ministrite nõukogu tuleb kokku kord nädalas, tavaliselt reedeti. Koosolekuid juhatab peaminister, kuid tema äraolekul võtab vastutuse üle aseesimees,
lahendusviise. Kõik parlamendid teevad otsuseid hääletamise teel (avalik, salajane).Suurem osa hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel - otsuse langetamiseks on tarvis vähemalt pooli hääli. Tähtsamad seadused vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51häält). Pärast valimisi kutsub riigikogu uue koosseisu esimesele istungile kokku Vabariigi President. Esimesel istungil valitakse Riigikogu esimees ja aseesimehed. Eestis panevad Riigikogu liikmed oma volitused maha iga 4 aasta järel, kui rahvas on valinud parlamendi uued esindajad. Presidendil on õigus Riigikogu laiali saata siis, kui 3 järjestikust peaministrikandidaati ei suuda valitsust moodustada, kui riigieelarve jääb vastu võtmata, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa heakskiitu. Demokraatlikes riikides on parlamendi istungid avalikud. Riigipea on kõrgeim ametnik
Parlamendi töö korraldamiseks valivad Riigikogu liikmed kolmeliikmelise juhatuse, mida juhib Riigikogu esimees. Ta esindab Riigikogu riigisiseses ja välissuhtluses ning juhatab täiskogu istungeid. Riigikogu fraktsioonid viivad ellu erakondade poliitilist programmi. Riigikogu komisjonides tehakse suur osa tööst seaduseelnõudega ja tegeldakse oma valdkonna parlamentaarse kontrolliga. Riigikogu formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Riigikogu igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad riigikogu saadikud. Komisjonid on riigikogu tööorganid. Riigikogu jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. 4. Põhiseadus § 65 5. Seadust saab algatada riigikogu liige, riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon ja vabariigi valitsuse. Eelnõu antakse üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetelemiseks juhtivkomisjoni
1. nt Suurbritannias kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatud tiitliga. 2. juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Formaalõiguslik struktuur- fikseeritud seadusega (parlamendi juhatus-esimees ja aseesimehed) Poliitiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust kosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. (fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon) Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ka päevakorra täitmine. · Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis
c)Personaalne võimude lahususe järgi ei tohi üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. Õpik 101-110 Mõiste, struktuur, erakondlik tööjaotus, ülesanded ja töökorraldus,seaduste menetlemine PARLAMENT-demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.Eesti parlament on ühekojaline. Kahekohaline parlament on näiteks Suurbritannial ja USA-l. Struktuur *Parlamendiformaalõigusliku sutruktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid(rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst), koalitsioon ja opsitsioon. *Riigikogu esimees Ene Ergma, aseesimehed Jüri Ratas ja Laine Jänes. *Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud.Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. *Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Eesti riigikogus on
Suurbritannia). 2) Regionaalsete huvide esindajana valitakse ülemkoda kas otse rahva poolt (nt. USA) või sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajad (nt. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). · Töövaldkondade jaotuses: Seisuslikus kojas on saadikukoht eluaegne. Regionaalseid huve esindav ülemkoda on regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Parlamendi struktuur: · Parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker, aseesimehed). · Alatised ja ajutised komisjonid. · Fraktsioonid ehk saadikurühmad. · Koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees, kelle valivad parlamendisaadikud. (nt. Suurbritannias nõutakse spiikrilt täielikku neutraalsust, kuid Mandri-Euroopas jääb ta edasi partei liikmeks. USA-s ja Indias on spiiker aga oma erakonna juhtiv tegelane). Eestis kuulub parlamendi esimehe koht koalitsiooniparteile, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni.
Parlamentide ülemkojad kaitsevad vabariigi õigusi, vabadusi ( USA ). Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 3. Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid. 4. Parlamendi ülesanded Esiteks: Algatab, menetleb ja võtab vastu seadusi. Seadusloomes osaleb ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid. Teiseks: erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Kuluaaripoliitika - Lobismideks kutsuti parlamendihoones koridore, eesruume ehk kulaare, kus istungite vaheajal toimusid
tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik struktuur(1) Fikseeritud seadusega parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (tööorganid alatised keskenduvad ühele valitsemisalale; ajutised komisjonid erakorralised küsimused Poliitiline struktuur oleneb erakondlikust kooseisust fraktsioonid (ühe erakonna saadikud moodustavad) koalitsioon (valitsusparteid) ja opositsioon (ei osale valitsuses). Muutub pärast parlamendivalimisi Parlamendi poliitiline struktuur(2) 1. Koalitsioon versus opositsioon. 2. Fraktsioon parlamendi mõlemad pooled
parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv. Kaja Kallase enda sõnul on parem tulevik see, kus meie julgeolek on tagatud nii meie enda kaitsevõime kui ka liitlaste kohaolekuga, kus ettevõtlikkus ja pealehakkamine on hinnas, mitte pärsitud liigsete reeglite ja ebaselge maksupoliitikaga. Kus meie jõukus kasvab ja siin tehakse maailmatasemel asju. Liikmed Reformierakonna liikmeteks on Kaja Kallas, kes on esimees, Keit Pentus-Rosimannus ja Taavi Rõivas, kes on aseesimehed ning lisaks sellele veel 31 liiget. 2019. aasta valimistel said nad 28,8% häältest, mis andis neile võrreldes eelmiste valimistega neli kohta riigikogus rohkem, mis teeb kokku 34 kohta. Reformierakond sai häälteenamuse, kuid ei moodustanud koalitsiooni, sest neile sobivate erakondadega liitumisel ei oleks moodustanud nad enamust, kuid Keskerakond tegutses kiiremini ja moodustas koos Isamaa ja EKREga koalitsiooni.
· Alamkoda moodustatakse üldvalimistega. Ülemkoda on kas seisuslik esindusorgan(valimisi ei korraldata, eluaegne, päritav/omandatav) VÕI regionaalsete huvide esindamiseks( delegeeritakse esindajad või valitakse rahva poolt). 3.Parlamendi formaalõiguslik(fikseeritud seadusega) ja poliitiline struktuur(oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust): · Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esiasemees, aseesimehed) ja komisjonid. · Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon 4. Parlamendi ülesanded: · Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. · Kuluaarpoliitika roll: ???????????????????????????? · Parlament kontrollib valitsust: Kaudselt ja otseselt. Kaudne mõjutab parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult. 1.Otsese kontrolli vormid:
Ülemkoda koosneb vaid esinduslikest, haritud ja kõrgema klassi inimestest. Ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Kahekojaline parlament on näiteks Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Norras ja Poolas. 21. Milline on parlamendi formaalõiguslik struktuur ja milline poliitiline struktruur ehk mida teevad komisjonid ja fraktsioonid? ( vana õpik lk 101-104) 1) Formaalõiguslik struktuur: Juhatus (esimees ja aseesimehed) Komisjonid 2) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid Koalitsioon ja opositsioon Parlamendis on nii alalised komisjonid kui ka ajutised erikomisjonid. Alalised komisjonid tegelevad ühe valitsemisalaga. Näiteks rahanduskomisjon tegeleb ainult rahaasjadega. Ajutised komisjonid tegelevad erakorraliste probleemidega. Iga parlamendisaadik kuulub vähemalt ühte komisjonis. Ühes komisjonis on erinevate erakondade saadikud.
· Iga valitud saadik annab ametivande, milles lubab, et tegutseb lähtuvalt Eesti riigi põhiseseadusest · Esimesel istungil valitakse Riigikogu juhatus · Riigikogu tegevus koosneb vormiliselt: o täiskogu istungitest (võetakse vastu seadused ja otsused) o komisjonide istungitest o tööst valijatega Parlamendi struktuur: · Formaalõiguslik struktuur fikseeritud seadusega o Juhatus (esimees e. spiiker juhib parlamendi igapäevatööd; aseesimehed) Valimised toimuvad esimesel istungil, kandidaadi võib üles seada iga Riigikogu liige Eestis kuulub aseesimehe koht tavaliselt mõne koalitsioonierakonna liikmele Aseesimehi valitakse üheaegselt, hea kombe kohaselt on üks neist opositsioonist o Komisjonid toimub õigusaktide analüüs, ettevalmistamine Alatised keskenduvad ühele eluvaldkonnale Euroopa Liidu asjade komisjon; keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon;
(21. oktoober 1987 Võru kalmistul toimus Ain Saare juhtimisel Vabadussõjas langenute mälestusele pühendatud meeleavaldus, välja oli toodud ka sinimustvalge lipp) ja Pärnu (7. november 1987 - Alevi kalmistul vabadussõjalaste kalmude juurde ja täitevkomitee ette kogunesid inimesed) meeleavaldustest kohkunud juhtivad isikud survet EMSi asutamise edasilükkamiseks. Liikumise eestvedaja ja initsiaator Trivimi Velliste valiti esimeheks, aseesimehed olid Jaan Tamm ja Henno Sarv. Oli ka 37-liikmeline volikogu. Volikogu liikmetest valiti 15-liikmeline juhatus. Auesimeheks valiti mainekas kunstiajaloolane Villem Raam. EMS oli demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, tänu millele hakkasid eestlaste rahvuslikud tunded pead tõstma. EMSi eesmärgiks oli: · tagada eesti kultuuri järjepidevus · säilitada rahva ajalooline kokkuhoiutunne
Liidu eesmärgiks täna on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisisesel kui ka maailma tasandil. Liidu tegevusvaldkond haarab kogu kohaliku omavalitsuse korraldust, alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega. Linnade Liit on valitsusega läbirääkimisi pidava Omavalitsusliitude Koostöökogu liige. Liit tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel ning on sisuliselt eriõigustega mittetulundusühing. Liidu juhatuse esimees on Tartu linnapea Urmas Kruuse, aseesimehed on Ingrid Danilov (Haapsalu linnapea) ja Kersti Sarapuu (Paide linnapea). Liidu bürood juhib Jüri Võigemast. Kuidas töötab Eesti Linnade Liit aastal 2008. Eesti Linnade Liidu (ELL) kõrgeim organ on Linnade Päev (liidu liikmete esindajate üldkoosolek), mille kutsub kokku liidu 7-liikmeline juhatus vähemalt kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste vahelisel perioodil. Linnade Päeva toimumiste vahelisel perioodil täidab
Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek.1 Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta pole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest
juhul ka lehm. Häda sunnil toimus pidev varastamine, mille eest olid ette nähtud väga karmid karistused. Isegi koristatud põllult mahapudenenud viljapeade noppimise eest oli 1930. aastatel ette nähtud surmanuhtlus. [redigeeri] Kolhoosi juhtimine Kolhoosi eesotsas oli kolhoosnike üldkoosoleku poolt valitav esimees. Need valimised olid samuti formaalsed nagu kõik valimised Nõukogude Liidus. Juhtkonda kuulusid veel aseesimehed ja peaspetsialistid: peaagronoom, peazootehnik, pearaamatupidaja jmt. Kolhoosi juhtkonna liikmete töötasud olid märgatavalt suuremad kui kolhoosi lihtliikmete omad. Kehtis premeerimise süsteem, mis oli sõltuvuses riigiplaani täitmisest. Kolhoosi kui majandusüksuse peamine ülesanne oli täita riiklik plaan ning müüa riigile kehtestatud hindadega põllumajandustooteid. Plaani täitmise eest vastutas kolhoosi juhtkond eesotsas esimehega.
Eest Rahvasliku Liidu koosolekul 9. novembril 1955 võttis ERLi esimees Nikolaus Metslov üles küsimuse vajadusest taasluua Rootsis Eesti Punane Rist. Esialgne kava EPR eksiilis ellu kutsuda aga ebaõnnestus Rootsi seaduse tõttu, mis keelas teise riigi Punase Risti tegutsemise Rootsis. Nikolaus Metslovi kontaktid Eesti Punase Risti paguluses viibiva juhtkonnaga viisid Eesti Ühisabi loomiseni.Eesti Ühisabi Rootsis esimehed ja aseesimehed läbi aegade olid: Boris Voogas, Johannes Nyman, Richard Koolmeister, Endel Rumma, Eldur Velliste. Sihtasutus Eesti Ühisabi ülesandeks on osutada kõike võimalikku abi okupatsoonivõimude poolt vangistatud, sundasustatud ja küüditatud kaasmaalastele ning nende perekonnaliikmetele, sõjainvaliididele ja teistele, kellede abivajadus on tingitud Eesti valitsevast okupatsioonist. Samuti toetada eesti noorte tegevust, kelle sihiks on rahvuslik töö
c. Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid d. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle e. Riigieelarve vastuvõtmine 22) Parlamendi nimed erinevates maades a. Eestis Riigikogu, Soomes Seim, Rootsis Rikstag, Lätis Seim, Leedus Seim, Venemaal Riigiduuma, Saksamaal Bundestag, USAs Kongress (kaks koda: Senat ja Esindajatekoda), Suurbritannias Parlament (kaks koda: Ülemkoda ja Alamkoda) 23) Riigikogu struktuur a. Juhatus: esimees + aseesimehed b. Komisjonid: õigus-, keskkonna-, põhiseaduse- ja väliskomisjon c. Fraktsioonid (saadikurühmad): · Valitsuskoalitsiooni omad: Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit · Opositsiooni omad: Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond 24) Eesti presidendi peamised ülesanded: a. Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises b. Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused c. Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist
täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Komisjon võib nõuda VV-lt ja täidesaatvalt võimult oma tööks vajalikke andmeid ja kutsuda istungitele osaliema valitsusasutuste ametnikke ja teisi isikuid, et teavitada või nõustada komisjoni. Komisjoni liige peab olema Riigikogu liige. Iga Riigikogu liige kuulub vähemalt ühte komisjoni. Riigikogu esimess ja aseesimehed ei või komisjonidesse kuuluda (v.a. EL oma). Komisjoni raport on valdkonda kuuluva teema läbitöötamine või järelvalve teostamine. Seda viib läbi määratud raportöör. Tegu peab olema olulise tähtsusega riikliku küsimusega, sest raport võetakse arutamisele Riigikogus. ● Euroopa Liidu asjade ● Väliskomisjon ● Õiguskomisjon
Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid töötavad välja vastava seadusandluse. Ministeeriumid viivad selle ellu.
Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid töötavad välja vastava seadusandluse. Ministeeriumid viivad selle ellu.
asendusliikmed, keda tegelikult sinna sisse valinud o Lõpetatakse, kui saadik mõistetakse kohtulikult süüdi (2 korda juhtunud: Villu Reiljan ja Margus Hanson) või kui saadik ise soovib lahkuda. o Erandjuhul lõpetatakse saadiku õigused teovõimetuse ja surma puhul · (Iga erakond võib parlamenti kandideerijate nimekirja panna kuni 125 liiget) · Saadiku privileegid: o Kõrge palk 4 keskmist palka; komisjonide esimehed ja aseesimehed saavad rohkem; kehtib nö 1.0 süsteem, kus lihtsalt riigikogulane saab 0,65 o Kuluhüvitised o Enne 2003 aastat ametis olnud saadikud saavad riigikogulase pensionit 2 aastat riigikogus 40% RK palgast (ametis oleva RK) 6 a 60% RK palgast 9 a 70% RK palgast · Ametite ühitamatus riigikogulane ei tohi paralleelselt pidada teist ametit(v.a. teadustöö + mõned nõukogud ning eraettevõtlus)
Kahekojalises moodustatakse alamkoda otseste üldvalimiste teel, ülemkoda komplekteeritakse kahel erineval põhimõttel, Esimesel seissuslikul omandatud või päritud tiitli alusel, Teisel vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve Alamkoda kinnitab ülemkoja otsuseid 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. Formaalõiguslik fikseeritud seadusega Formaalõigusliku struktuuri osad parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed), komisjonid Poliitiline - oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Poliitilise struktuuri osad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? Parlamendi ülesanneteks on rahva huvide esindamine ja seadusloome, kuluaarpoliitika, survegruppide tegevus mõjutamaks ühe või teise valdkonna seadusloomet 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust?
Saanud NSV Liidu osaks, pandi Eestis maksma nüukogude kord. Eestis kehtestati nõukogude seadused ja elukorraldus. Majandus riigistati, eraettevõtlus langes surve alla. Tõusid palgad ja paranes sotsiaalabi, kaupade hinnad kallinesid. Poodidest hakkasid kaduma esmatarbekaubad, tekkis defitsiit. 2. Parlament (kojalisus, komplekteerimine). Riigikogu Parlamendi ( kahe või ühe kojalised) formaalõigusliku strukruuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid. Parlamedis on ka poliitiline struktuur. Poliitilise struktuuri osad on: 1) Saadikurühmad e. fraktsioonid 2) Koalitsioon ja opositsioon Koalitsiooni kuuluvad need erakonnad, kelle baasil on moodustatud valitsus. Opositsioonis e. valtsuskoalitsiooni kritiseerivas seltskonnas on kõik teised fraktsioonid. Riigikogu on ühekojaline, riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogu ülesanded: 1) Seaduste vastuvõtmine ja menetlemine
Sellel on absoluutne iseloom, mille kaitse ei lõpe mandaadi lõppemisega. Immuniteet kitsamas mõttes §76: riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Laieneb tegudele, mis on toime pandud väljaspool parlamenti. Kestab Riigikogu liikme volituste algusest kuni lõppemiseni. Immuniteet laiemas mõttes §§62 ja 76. Riigikogu struktuur Riigikogu- täiskogu. Allorganid- riigikogu esimees ja aseesimehed §69, juhatus, komisjon §71 lg1 3. organi osad- riigikogu liige, fraktsioon §71 lg2, 3. Riigikogu komisjonid: Püsivad jagunevad alatised 11 (keskkonna- kultuurikomisjon jt), erikomisjonid 3 (korruptsioonivastane jt); ajutised on uurimiskomisjon (konkreetsed juhtumid), probleemkomisjon (suuremad ühiskondlikud probleemid, nt sooline võrdõiguslikkus ja HIV). Alatistesse komisjonidesse ja eri-, uurimis-, probleemkomisjoni kuuluvad 98 riigikogu liiget. PS §§67, 68 istungjärgud
Riigikogu, presidendi, valitsuse ja kohtute tegevus tuleb põhiseaduse järgi korraldada võimuse lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Eesti on rahvusriik. Riigikeel - eesti keel. Kodakondsus. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Riigikokku pääsevad kandideerijad kolmel viisil: I Isikumandaadiga. II Ringkonna mandaadiga. III Üleriigilise kompensaciooni mandaadiga. Riigikogu töö juhtimiseks valitakse riigikogu juhatus. Praegu on riigikogu esimees Toomas Savi, aseesimehed Tunne Väldo Kelam ja Siiri Oviir. Vabariigi valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsusele kuulub täidessatev riigivõim. Peaminister on Mart Laar, välisminister Toomas Hendrik Ilves, rahandusminister Siim Kallas ja siseminister Jüri Mõis. Valitsuse kui terviku asjaajamist korraldab Riigikantselei, mida juhb peaministrile alluv riigisekretär - Aino Lepik von Wires. Maavanema määrab viieks aastaks ametisse Vabariig Valitsus. Lääne-Viru maavanem on Marko Pomerants.
*RK XI koosseis 2007-2011 *RK XII koosseis 2011-2015 *RK XIII koosseis 2015-2019 (hetkel) Sisuline diskontinuiteet – RK lõpetab oma tegevuse, mingid menetlused on pooleli, uus Riigikogu paneb eelmise Riigikogu pooleli jäänud „kappi“ ja kõik algab nullist RIIKOGIKOGU STRUKTUUR: riigikogu – täiskogu, plenaaristung > on 101 liiget, kellel on võimalus võtta hääletamisest osa allorganid – juhtimisorganid Riigikogu esimees ja aseesimehed (PS §69) ning juhatus (RKKTS §12 jj) sisulisi küsimusi ettevalmistavad organid: komisjon (PS §71 lg 1 ja 3) organi osad – Riigikogu liige, fraktsioonid ehk poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud ja läbi nende tekib Riigikogu toimimiseks vajalik enamus (PS §71 lg2 ja 3) RIIGIKOGU KOMISJONID: EKSAM Alatised komisjonid: 10 +1 (EL asjade komisjon)
Mida kujutavad endast parlamendi komisjonid - - liigid: 1) alalised (Eestis 10 - keskkonna, kultuuri, maaelu, majanduse, põhiseaduse, rahanduse, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus, EL) 2) ajutised või erikomisjonid (nt. Estonia hukku uuriv) 3) valitsuse tegevust kontrollivad 4) ühendkomisjonid (kui kahekojalised parlamendid, nt USA) - töö komisjonides: valmistab eelnõusid ette täiskogul arutamiseks; komisjonidel on esimees ja aseesimehed, liikmete arv 10- 30; kui parlament ise algatab eelnõu, siis töötavad välja komisjonid; komisjonid on kui sisuliste arutelude kohad, kus parteiline profiidilõikamine jääb kõrvale - Nt. USA - üsna tugevad, toetatud veel 3500 spetsialisti ja ametnikuga Skandinaavia - väga tugevad, olulised poliitika kujundajad Prantsusmaa - nõrgad, igas 120 liiget Parlamentide allakäik: tunnused, kuidas suhtuda sellesse tänapäeva kontekstis? Tunnused: · enamus eelnõusid valitsusest.
2.2 Parlamendi formaalõiguslik struktuur Et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatsiooniliselt korraldada, st luua töörühmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikeri parteilise aktiivsuse suhtes kehtivad eri maades erinevad nõuded. Suurbritannias nõutakse talt täielikku poliitilist neutraalsust, mis tähendab ka parteilise kuuluvuse peatamist ametiajaks. Mandri- Euroopas jääb spiiker edasi partei liikmeks, kuid pole erakonnas juhtival kohal
Rootsis peab sõja, või sõja ohu puhul selline sõjaline delegatsioon parlamenti (Riksdagi)asendama, kui seda nõuab väljakujunenud olukord. Analoogilist funktsiooni kriisi olukordades täidab Saksa Saadikutekoja(Liidupäev) ja Liidumaade koja (Liidunõukogu) ühiskomitee. Olulist kohta omab Saksa parlamendis ja mõne teise riigi esindusorganis vanemate (pealike) nõukogu. Saksamaal kuulub sellesse Saadikutekoja esimees, aseesimehed aga samuti koja fraktsioonide poolt, proportsionaalselt nende esindatusele, mõned liikmed. Pealike kogu volitused on tasapisi laienenud. See aitab esimehe asjaajamist korraldada, pidada läbirääkimisi fraktsioonidega koja ametimeeste valimistel ning ametisse nimetamisel, töötab välja päevakorda, reglementeerib komisjonide määrusi, lahendab koja siseasjadega seotud küsimusi. Parlamendi asutiste struktuur ja organisatsioon on arenevates riikides analoogiline arenenud riikide omadega
Valitakse kord aastas (märtsis). Osalevad ainult kehtivad sedelid. Peab saama üle poole kehtivatest häältest. Kui keegi ei saa, siis toimub lisavoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kahe kandidaadi puhul hääled pooleks, siis heidetakse liisku. Juhul kui kandidaate on üks, osutub valituks, kui saab rohkem poolt- kui vastuhääli. NB! Valimissedeli eripära: kandidaadi poolt saab märgistada nii poolt kui ka vastuhäält. Aseesimehed – samal ajal. Kandidaadid seatakse üles pärast esimehe valimist. Valituks osutuvad 2 enim hääli saanud kandidaati. Võrdsuse korral: lisavoor. NB! Kes on olnud? Rüütel, Kelam, Savisaar, Oviir, Savi, Lang, Kreitzberg, Varek, Veskimägi, Maripuu, Ergma, Ojuland. Praegu: Pentus ja Ratas. Volitused: Esimees – juhatab ; Juhatus – otsustamine. Põhimõtteliselt konsensus. Kui seda ei
Eiki Nestor (SDE) märts 2015 - … Valitakse kord aastas – märtsis. Osalevad ainult kehtivad sedelid. Peab saama üle poole kehtivatest häälest. Kui keegi ei saa, siis toimub lisavoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kahe kandidaadi puhul hääled pooleks, siis heidetakse liisku. Juhul, kui kandidaate on ainult üks – osutub valituks kui saab rohkem poolt- kui vastuhääli. NB! Valimissedeli eripära – kandidaadi poolt saab märgistada nii poolt kui ka vastuhäält. Aseesimehed – samal ajal. Kandidaadid seatakse üles pärast esimehe valimist. Valituks osutuvad kaks enim hääli saanud kandidaati. Võrdsuse korral - lisavoor. NB! Kes on olnud? Rüütel, Kelam, Savisaar, Oviir, Savi, Lang, Kreitzberg, Varek, Veskimägi, Maripuu, Ergma, Ojuland, Pentus. Randjärv jne Praegu Helir- Valdor Seeder ja Jüri Ratas. Volitused: Esimees – juhatab; juhatus – otsustamine. Põhimõtteliselt konsensus. Kui seda ei saavutata, võib juhatuse liige
revisjonikomisjoni liikmele (KOKS § 22 lg 1 p 18) kuulub volikogu ainupädevusse. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu komisjonide koosolekutest (KOKS § 25). Komisjoni töövorm on koosolek (KOKS § 40). Komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega (KOKS § 42 lg 2). Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel (KOKS § 42 lg 2). Volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse valla- või linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest
annaabi.ee 
