Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestimaa Rahvaliit (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kokkuvõte ühe Eesti poliitilise partei programmist
Erakond Eestimaa Rahvaliit
Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna – Eesti Maaliidu (EML; asutatud 1917.a., taasasutatud 1991.a.), Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna (EPPE,asutatud 1991.a.) ja Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994.a., aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks) – liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti.
Arnold Rüütel juhtis alates 1994.a. EME-t ja oli erakonna ümbernimetamise järel kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks.  2001. aastal  valiti Arnold Rüütel selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks. Kongressidel valitud aseesimehed olid järgmised: 2002. aastal Mai Treial , Ants Käärma ja Mario Sootna, 2003; aastal  Mai Treial, Mario Sootna ja Jüri Saar; 2004.aastal Mai Treial, Jüri Saar, Mario Sootna ja Tiit Tammsaar ; 2005.aasta kongressil valitud aseesimehed on Mai Treial, Ester Tuiksoo, Tiit Tammsaar ja Karel Rüütli.
Rahvaliidu struktuur on üles ehitatud vastavalt Eesti Vabariigi territoriaalsetele haldusüksustele – maakondadele. Kõigis 15 maakonnas on olemas ERL maakonnaorganisatsioonid, lisaks eraldi organisatsioonid Tallinnas, Tartu ja Narva linnas, kokku 18 allorganisatsiooni 10 000  liikmega . Erakonda juhib liikmete kongress , mis toimub vähemalt kord aastas. Kongressi vaheajal juhib erakonda kongressi poolt kinnitatud volikogu ( 80 liiget). Jooksvaid küsimusi otsustab  volikogu poolt kinnitatud juhatus ( 17 liiget).
Riigikogu IX koosseisus   oli Rahvaliidul 11 esindajat, neist kuus kuulusid Rahvaliidu fraktsiooni ja neli (kaks ühinemise ajal Maaliitu ja kaks Perede ja Pensionäride Erakonda kuulunud inimest) Koonderakonna fraktsiooni. Riigikogu X koosseisusus alustas Rahvaliit 13. esindajaga Riigikogus. Perioodi jooksul lisandus sinna 3 Rahvaliidu esindajat, kelleks olid Jaanus Marrandi, Robert Lepikson ja Toomas Alatalu. Seoses Robert Lepiksoni lahkumisega jätkas Rahvaliidu fraktsioon 15 esindajaga.10.10.2006 astus Keskkonnaminister Villu Reiljan ametist tagasi ning naasis Riigikokku, mille tõttu pidi lahkuma ametist Koit Prants .Riigikogu liikmest Rein Randverist sai Keskkonnaminister, kelle asemele tuli Riigikokku Elmar-Johannes Truu. Seoses Elmar Truu lahkumisega erakonnast, oli Rahvaliidu fraktsioonis 14 esindajat.Rahvaliidu XI koosseisus on 6 liiget.
Erakonna esindajad valitsustes
Rahvaliidu eelkäijate ridadest kuulusid valitsusse:
Aavo Mölder 1992-1995 põllumajandusminister;
Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister;
Tiit Kubri 1995 - 1997 minister;
Andres Varik  1997-1999 põllumajandusminister;
Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister
Rahvaliit valitsustes:
Villu Reiljan 2003 -  2006 keskkonnaminister;
Margus Leivo   2003 - 2005 sisejulgeoleku eest vastutav siseminister;
Jaan Õunapuu 2003 - 2007 regionaalse arengu eest vastutav siseminister;
Tiit Tammsaar 2003 - 2004 põllumajandusminister;
Ester Tuiksoo 2004 - 2007 põllumajandusminister;
Aivar Sõerd  2005 -  2007 rahandusminister;
Rein Randver 2006 -  2007 keskkonnaminister. 
Eestimaa Rahvaliit #1 Eestimaa Rahvaliit #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katti Golubeva Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eestimaa Rahvaliit
14
ppt

Eestimaa Rahvaliit

 Karel Rüütli – Riigikogu ERLi fraktsiooni esimees. Kuulub kultuuri-, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis.  Mai Treial – fraktsiooni aseesimees, kuulub sotsiaalkomisjoni  Villu Reiljan – kuulub keskkonnakomisjoni  Ester Tuiksoo – kuulub Euroopa Liidu asjade – ja majanduskomisjoni  Jaanus Marrandi – kuulub maaelu- ja korruptsioonivastase kohaldamise erikomisjoni  Tarmo Mänd – kuulub rahandus- ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni Rahvaliit varasemates valitsustes Aavo Mölder 1992 põllumajandusminister;  Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister;  Tiit Kubri 1995 - 1997 minister;  Andres Varik 1997-1999 põllumajandusminister;  Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister  Villu Reiljan 2003 - 2006 keskkonnaminister;  Margus Leivo 2003 - 2005 sisejulgeoleku eest vastutav siseminister;  Jaan Õunapuu 2003 - 2007 regionaalse arengu eest vastutav siseminister;

Ühiskonnaõpetus
Eestimaa rahvaliidu esitlus
14
ppt

Eestimaa rahvaliidu esitlus

Eestimaa Rahvaliit Juhendaja: Teostajad: Erakonna asutamine Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna poolt: *Eesti Maaliit (EML, asutatud 1917.a, taasasutatud 1991.a); *Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE, asutatud 1991.a); * Eesti Maarahva Erakond (EME, asutatud 1994.a, aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks). 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Erakonna ideoloogia Rahvaliit toetub : 1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed

Ühiskonnaõpetus
Andrus Ansip
10
doc

Andrus Ansip

korter. Tema naine Anu ja nooremad tütred jäid elama Tartusse Tammelinnas asuvasse majja. 5 Ansip peaministrina 31 märtsil, 2005 peale Juhan Partsi lahkumist anti Ansipile ülesanne president Arnold Rüütli poolt moodustada valitsus. (Ansipi peaministriks saamist toetas 101-st 53 parlamendiliiget ning 40 oli vastu. Tema ja ministrid pühitseti ametisse järgmisel päeval.) Aprilli keskel, sõlmisid Keskerakond, Rahvaliit ja Reformierakond valitsusleppa ning samal päeval andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel Ansipile loa valitsus moodustamiseks. Seda koalitsiooni on ka nimetatud küüslaugu koalitsiooniks ja ka Ansipi Moskva tsirkuseks. Andrus Ansipi juhitav valitsus oli üheks oma prioriteediks seadnud Eesti vähekindlustarud elanikegruppide heaolu parandamise. Eriti said rõõmu tunda lastega pered ja pensionärid. Samal ajal kinnitas koalitsioonilepe, et Eesti majandus- ja

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetus - poliitika
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

Saks, S. Tobreluts, A. Anvelt, V. Belobrovtsev, R. Karemäe · Liikmeid üle 3 000 · Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Riigikogus 10 kohta · Euroopa Parlamendis 1 koht · Kuulub Rahvusvahelisse Internatsionaali · Astmelise tulumaksu pooldamine Sven Mikser · 8. nov 1973 sündinud · Eesti noortemeister kaugushüppes · 1995-2004 Keskerakond · 1996 TÜ inglise keel ja kirjandus · 2002-2003 kaitseminister · vabaabielus, 1 laps Eestimaa Rahvaliit · Asutatud 2000 · Erakonna esimehed: 2000-2007 V. Reiljan, 2007 E. Tuiksoo, 2007-2008 J.Marrandi, 2008- 2010 K. Rüütli, 2010 A. Sirendi, 2010 J. Aare, 2010- Andrus Blok 4 · Juhatuse liikmed veel: R. Kull, V. Jaamu, M. Treial, A. Sild, R. Närska, A. Sakjas, R. Tölp, M. Miljand, J.Pöör, E. Sarv, A. Kaldjärv, O. Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina

Ühiskonnaõpetus
Erakonna õpimapp; KESKERAKOND
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

looduskaitsealade võrgus tikku. Keskerakond püüab mõjutada Rahvaliitu rohujuure tasandil Keskerakonna aseesimees Kadri Simson tõdes, et juba äsjaste kohalike valimiste eel algas koostöö päris paljude piirkondade Rahvaliidu juhtpersoonidega, kes ise selleks soovi avaldasid. «Need on tublid ja aktiivsed inimesed, kes on justkui ära unustatud, või kelle puhul kuus Rahvaliidu inimest riigikogus ei esinda enam seda, miks nad Rahvaliiduga liitusid,» ütles ta. Simson kinnitas, et kuigi Rahvaliit langetas iseseisvalt jätkamise otsuse, on siiski palju rahvaliitlasi, kes soovivad, et nende regionaalset arengut puudutav sõnum saaks jõulisemalt kaitstud. «Keskerakond annab neile selleks soovi korral võimaluse ja praegugi käivad koostöökõnelused päris mitmes maakonnas,» tõdes ta. Ta tõi võrdluse, et kui Isamaaliidu ja Res Publica ühinemise ajal lepiti kokku juhtide tasandil ning ühinemine tuli avalikkusele ootamatult, siis Keskerakond soovib Rahvaliiduga arendada koostööd

Ühiskonnaõpetus
Edgar Savisaar
18
odt

Edgar Savisaar

pangapresidendi Siim Kallase juhtimisel hakkasid ettevalmistused kulgema sihikindlamalt ja tagajärjekamalt. Ka avalikkuse huvi panga tegevuse vastu oli suur. Olulise osa kroonisüsteemi tegeliku käivitamise eeltöödest hõlmas selleks vajaliku õigusliku aluse loomine, mis seisnes vastavate seaduseelnõude ettevalmistamises. Rahatähtede trükkimist alustati aga juba 1991. aasta novembris Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond ­ Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas. Edgar Savisaar sai 1992. aasta Riigikogu valimistel 4678 häält (üks suuremaid häälte arve) ning pääses isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks

Ajalugu
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist ­ valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. Aasta jooksul (see on instit

Ühiskond
Ühiskonnaõpetuse konspekt
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

esimene ja teine aseesimeest, I ­ koalitsioonist, II ­ opositsioonist, I ­ Keit Pentus II ­ Jüri Ratas Komisjonid ­ (11) Euroopa Lidu asjade komisjon Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põjiseaduskomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitse komisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon Koalitsioon - võimuliit Opositsioon . vastasseisjad, partei või parteide ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresi, Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised Koalitsioon ­ IRL Reform, need kes moodustavad võimuliidu, Fraktsioon ­ ühe erakonna parlamendi saadikute rühm Parlamendi ÜL ja töökorraldus Parlamendi peamine funktsioon ­ on algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi Parlamendi teile oluline funktsioon ­ erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustustatud viimine seadustesse, nt. Parempoolsed ja vasakpoolsed, (arvestatakse ka teiste huvidega)

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun