Eesti Ajalugu 19. saj. (2)

Pärisorjuse Kaotamine:
Tsaar Alexander I avaldas survet Eesti- ja Liivimaa rüütelkondadele siinse talurahva olukorra kergendamiseks.
1802 võttis Eesti maapäev vastu I talurahva seaduse „Iggaüks“
Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama )

• Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks
  
• Mõisnike kodukari õigust piirati
  
• Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul
  
• Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa.
  

1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus.

• Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta
  
• Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida
  
• Piirati kodukari õigust
  
• Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda
  

Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlgades olevaid aadlike aidata(tegelikult ostis Alx. I rüütelkonnalt järelandmise)
Uute seaduste tulekuga hakkasid talupojad mässama, eriti Eestis, sest vahe Liivimaa seadustega oli märgatav. Hakati valmistuma pärisorjuse kaotamiseks Balti kubermangudes.
Pärisorjus kaotati: (Alx. I poolt vist )

• 1816- Eestimaal
  
• 1817 Kuramaal
  
• 1819 Liivimaal
  

Aadelkond loobus õigustest talupoja isiku üle(ISIKLIK VABADUS), aga maa jäi mõisnikule

• Maad tuli nüüd rentida
  
• Teotööd jäid rendi tasumiseks
  
• Normeeritud koormised asendati „vabade töölepingutega“
  

Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil.
Magasiait - talupoegade ühisomand(sai vilja laenata kui häda, kuid tuli hiljem tagastada)
Mõisakoormised-
Teotöö- teorent

• Nädalategu
  
• Rakmepäevad
  
• Jalapäevad
  
• Abitegu
  

19. saj. keskpaigast mingi üle raharendile
Riigimaksud
Pearahamaks(70 kop)
Nekruti andmine- Vene sõjaväkke alguses 25. aastaks(enamus ei tuld tagasi) hiljem vähendati
Kogukondlikud koormised

• Teede korrastamine
  
• Kool+ magasiait
  
• Nõrkade eest hoolitsemine
  

1849 Liivimaa talurahva seadus

• Vabaneti tööst mõisapõllul(tööle asusid mõisamoonakad, e inimesed, kellel tasuti moona ja peavarjuga)
  
• Peremees pidi otsustama kuidas tulutoovamalt majandada
  
• Mindi üle raharendile
  
• Algas Talude müük
  

1856 - taolised seadused Eestimaal
1865 Saaremaal
1865- kaotati kodukari õigus
1866- Vallaseadus(lõppes mõisnike kohtu ja politseivõim)
1868- täielik raharent
Balti erikord:

• Valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil.
  
• Seati sisse, et provintsid ei langeks tagasi Rootsi alla.
  
• Vene riigil oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine.
  
• Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus.
  
• Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.
  
• Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel.
  
• Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased .
  
• Linnadel säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel.
  
• Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks.
  
• Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära.
  
• Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu.
  
• Balti erikord kehtispõhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni.
  

Ärkamisaeg:
Ajajärk, mil eestikeelses kirjasõnas hakati rahvust teadvustama
Rahvuslik liikumine- rahva rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine
Eeldused:

• Uus põlvkond, kes ei olnud pärisorjad
  
• Talude päriseksostmine
  
• Oma haritlaskond (vähe)
  
• Üldine kirjaoskus
  
• Olid vastuolud Vene Keisrivõimu ja Baltisakslaste vahel
  
• 1866 Vallaseadus, vabastas talupojad mõisnike võimu alt
  
• Eestlased õppisid endale eestkostjaid valima ja koosolekuid/ kohut pidama
  
• Majanduslikud olud paranesid
  

Eesti patriootide rühma juht oli J. Köler
Jansen -

• Asutas seltsi Vanemuine
  

• võttis kasutusele mõiste „eestlane“
  
• „Kalevipoeg“ hakkas ilmuma
  
• Ajaleht „ Perno Postimees “
  
• Tema arvates eestlane väärib võrdsust sakslastega, ta tahtis teha koostööd sakslastega
  

Hurt -

• Eestlased peavad vaimselt suureks saama
  
• Osales Vanemuise seltsi loomises
  
• Õppis tartu ülikooli usuteaduskonnas
  
• Oli väga usklik
  

Jakobson-

• Propageeris karskusideid
  
• Oli liigse usuõpetuse vastu seetõttu läks vastuollu Hurdaga
  
• Isamaakõned- valgus(muistne iseseisvus ), pimedus(sakslaste aeg) ja koiduaeg (Alexander II reformid )
  
• Eesti Kirjameeste Seltsi president
  

Seltsi liikumine:

• Loodi baltisaksa ja Soome seltside eeskujul
  
• Jansen asutas Vanemuise Tartus- laulu- ja mänguselts, see pani aluse eesti rahvuslikule teatrile
  
• 1869 esimene üldlaulupidu- ligi 1000 osalejat
  
• 1870- Eesti Põllumeeste Selts
  

Venestusaeg:
Venestamine - vene võimu järsk tugevnemine Baltimaades 1880-1890, vene võimu ja kultuuri pealesurumine
Põhjused:

• Vajadus kaasajastada iganenud halduskorda
  
• Vene riigi julgeoleku huvid(Eestimaa geograafiline asukoht oli oluline neile)
  
• Vene riik oli seesmiselt siiski ebakindel ja killustatud
  
• Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust
  
• Prantsuse revolutsioonis sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidu ka Venemaal
  
• Eestlaste ja lätlaste „õigeaegne“ venestamine pidi kõrvaldama sakslaste mõju ning asendama lääneliku kultuuri vene omaga
  

Venestamine algas vist 1880 vms Alexander III korraldusel
Haldus:

• 1888 ühtlustati politseikorraldus ülevenemaalisega
  
• 1889 kehtestati Vene kohtusüsteem mõningate eranditega
  
• Linnaseadus- pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremad võimalused saksa ülemvõimu murdmiseks
  
• Rüütelkondade ülemvõim maapäeval jäi püsima
  

Kultuur:

• Vene keel sai asjaajamiskeeleks riigi ja linnaomavalitsustes
  
• Koolide venestamine
  
• Venekeelne õppetöö esimesest klassist alates
  
• Eesti keel jäi emakeele ja usuõpetuses
  
• Järkjärgult tuli vene keelne õppetöö ja Tartu ülikooli
  
• Tartu ülikool sai nimeks Jurjevi ülikool
  
• Suleti Eesti Kirjameeste Selts
  
• Tsensuur muutus eriti rangeks
  

Kirik

• Domineerivaks usuks oli ikkagi luterlus
  
• S. Sahhovski pidas eestlaste ja lätlaste õigeusutamist tähtsaks
  
• Asutati õigeusu kogudusi Põhja- Eestis
  
• Rajati Aleksander Nevski peakirik
  

Tervikuna kukkus eestlaste venestamine läbi sest oma kultuuriline identiteet oli liiga tulev, vene kultuuri tarbiti, kui venelaseks saada ei tahetud.