ALEKSANDRIKOOLI LIIKUMINE André Stender, Davor Tamm 8b Mis oli Aleksandrikooli liikumine? Aleksandrikooli liikumine oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus. Kes olid mõtte algatajad? Mõtte algatajateks olid 1860. aastal Jaan Adamson ja Hans Wühner, kes leidsid, et eestlased pärisorjusest vabastanud Aleksander I mälestust aitaks eestlaste seas kõige paremini jäädvustada temanimeline õppeastutus. (pildil Jaan Adamson) Eesti Aleksandrikooli peakomitee Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 18701884 tegutsenud organisatsioon, mille ...
Tatjana Koltsova Projektijuht (tegevuste organiseerimine) Anna Koltsova Finantsjuht (rahaliste, koostööpartnerite, investorite leidmine; rahalise poole vastutus) Rain Kibin Haldusjuht (läbirääkimised linnavalitsuse ja turismifirmadega) Sirje Stender Suhtekorraldaja (töötajate ja vabatahtlike leidmine keskusesse ning nende töö korraldamine) III. VISIOON ,,Huvitav suvi" Vaata, mis ümbritseb Sind. IV. ÜLDEESMÄRGID Eesmärgiks on laiendada lapse silmaringi, edendada tervislikke eluviise. Tegutseme selleks, et
Rasputin G. "püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas) Reagan R. USA president 80 Remarque E.M. Saksa kirjanik "Läänerindel muutusteta" Roosevelt F.D. USA president 30. Aastatel Saar M. Eesti helilooja Schlieffen A. Saksamaa kindralstaabi ülem Smetona A. Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel Spielberg S. USA lavastaja Stalin J. NSVL diktaator Stender G.F. kuulsaim baltikumi rahva valgustaja Strandmann O. Eesti riigivanem Suits G. Kuulus Eesti poeet Sun Yatsen Hiina esimene president Thacher M. Suurbritannia peaminister 7080 Trotski L. Petrogradi nõukogu esimees Truman H. USA president Tubin E. Eesti helilooja Tuto D. LAV peapiiskop, võitles rassismi vastu Tõnisson J. Eesti poliitik ja Eesti riigivanem
kogumisega. Otepää pastor Johann Martin Hehn töötas eesti keeleraamatu kallal. "Eesti keeleõpetus" See teos oli mõeldud nii siinmaalastele kui ka saabuvatele võõrastele kiireks eesti keele ära õppimiseks. Eesti keelt pidas some keele lähedaseks sugulaskeeleks. Kirjutas ka eesti murrete kohta. Ära toodud on ka eesti-saksa ja saksa-eesti sõnaraamatud Hupel võrdluses teiste baltisaksa keeleteadlastega (Arvelius ja Stender) Oma keelealastes töödes tegeles Hupel peamiselt sõnavara ja vormiõpetusega, keeleteoreetilisi arutlusi kohtab tema teostes harva. Eesti rahvalaulude vahendaja Herderile Kogus rahvalaule ja saatis käsikirjad Herderile.Herder kasutas neid rahvalaulude kogumiku koostamiseks. Esimesed suuremad rahvalaulude kogumikud Balti provintsides avaldati läti keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud. "Eesti keeleõpetuse" retseptsioon
· ,,h" pikendusmärgina PAUL · Luteri pastor EINHORN · Läti etnograafia, kultuuri, folkloori uurija (159? 1655) · Kasutab sõna ,,lätlased" · 1649.a ,,Historia Lettica" JOHANN · Saksa luterlane ERNST GLÜK · Teoloog Johans Ernsts · Piibel läti keelde: UT (1685); VT (1689) Glicks (1654 1705) GOTHARD · Saksa preester FRIEDRICH · Proosa ja luule STENDER · Hoolis läti haridusest Gothards · Esimene aabits (1787) Fridrihs Stenders · Läti-saksa, saksa-läti sõnaraamat (1789) (1714 1796) 19.sajand · Pärisorjuse kaotamine, liikumine · Riia läti rahva majanduse, poliitika, ühiskonna ja kultuuri keskus · Üks rahva keel, mis põhineb dialektidel ja murrakutel · 1850ndatel Tartu ülikoolis noorlätlased
üldreeglina hiljem ka rahvuslikus liikumises. Kirjasõna levik. Lätikeelse kirjasõna puhul tuleb alustada tõdemusest, et 18. saj algus oli päris nutune. Rootsi ajal oli hakatud midagi välja andma – kiriklikke tekste kuni Piiblini välja, aga Suure Põhjasõja ajaks see traditsioon enam-vähem katkes. Üksikutel juhtudel siiski midagi ilmus: piiblijutukeste kogumikud, jutlused (mõeldud pastoritele). Rajajaks, edendajaks, kõige olulisemaks tegelaseks – Stender. Nimetatud ka Vanaks Stenderiks, sest ka tema poeg oli hiljem talurahvakirjanik. Rahvuselt baltisakslane, saanud hariduse Halles, hakanud huvi tundma läti keele vastu. Tõlkis rahvapärasesse läti keelde mitmeid piiblilugusid. Järgmine samm – ilmalike asjade poole pöördumine. Andis välja läti rahvapärimuste, rahvajuttude kogu. Jällegi kogus kõigepealt kokku, valis välja, publitseeris. Selle juurest järgnev samm – hakkas ise kirjutama lätikeelset luulet ja
annaabi.ee 
