Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja
juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed.
Polised jagunesid: Aristokraatlikud polised, kus vim oli rikaste ja suursuguste k es. (Sparta ja Korintos). Demokraatlikud polised, riigijuhtimises osales kogu kodanikkond demos kratos. (Ateena) Kreeka ühiskond koosnes: Kodanikud: *Talupojad (enamik kodanikest) jukad ja vaesed *K sitl ised pidasid v ikesi tk odasid, hankisid elatist enda ja pereliikmete tg a; üsna madal sotisaalne positsioon. *Aristokraadid ühiskonna rikkam ja mjukam osa, suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sltlaste tjudu. Mittekodanikud: *Naised *V lismaalased ei saanud omada maad, tegelesid linnades k sit ja kaubandusega ning maksid makse riigile. *Orjad vlgade katteks orjusesse müüdud, s...
meeste ühiskoosolekutel. Esimene riik, mis hõlmas nii Induse kui ka Gangese tasandiku, mis kujunes IV sajandil eKr ning mis hiljem jagunes mitmeks sõltumatuks riigiks, oli oma võimsuse tipus III sajandil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Vana-Hiina tsivilisatsioon 1)Esimese suurema riigi (1500.a eKr 1000.a eKr) eesotsas oli preesterkuningas, kelle võimu alla oli koondatud mitmed kogukonnad. Tema alluvateks olid aristokraatlikud võimukandjad ja ennustuspreestrid, kes täitsid tema korraldusi ning vajadusel nõustasid teda. Kuningad lasid ehitada hauakambreid ja losse. 2)Kodusõdade periood 1000.a eKr -221.a eKr 3)Shi Huangdi paneb aluse keisririigile. Keisririigi eesotsas oli keiser, kellel oli piiramatu võim. Ta oli ka seaduseandja ja riigi ülempreester. Ta tegeles ise riigi valitsemisega vähe, lastes seda ametnikkonnal teha, ise samal ajal palees puhates. Seadusandlik kogu oli keisririigi puhul tuumaks
ARHIDEKTUURIS vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis mitmeid monumentaalseid ehitisi: Taj Mahali mausoleum, Punane Fort Delhis, Pärlimosee jne · Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Akbar Suur rajas 1560 aasta paiku ateljee, kus leidid tööd mitmed India kunstnikud, keda juhendasid Pärsia meistrid. Kujunes välja MOGULI KOOLKOND, mille taised olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed teised maalikunsti koolkonnad keskendusid süsee valikul rohkem usulistele teemadele, mütoloogiale ja kangelaseepostele EUROOPA MÕJUD · Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile oli India avatud kõigile. Euroopa ARHIDEKTUURI näidistega (kirikud, fordid, faktooriad) tutvusid indialased juba 16.sajandil, kuid neist polnud midagi õppida, sest eurooplaste
Etruskide keelest on säilinud umbes kümme tuhat lühikest raidkirja. Ainus pikk tekst on "Agrami muumia lõuendsidemed", mis koosneb rohkem kui 1500 sõnast. ÜHISKOND: Etruskide majanduslik ja sotsiaalne areng olid kõrgel tasemel, aga tegu ei olnud ühtse riigiga. Samuti elas Etuurias ka mitmeid teisi hõime. Enamik etruske elas aga linnades. Linnad olid enam-vähem sõltumatud, kuid mingi majanduslik side omavahel siiski oli. Linnades valitsesid algselt kuningad, hiljem aristokraatlikud sugukonnad. Etruskid olid osavad meremehed ja tegelesid ka piraatlusega. Nad transportisid nii tarbekaupu kui kõrgelt hinnatud käsitööd Aafrikasse kui ka Kesk-Euroopa aladele. Enda retkedelt tõid nad kaasa orje, kuid olenemata orjade olemasolust polnud nende osakaal suur. Etuuria ei olnud orjanduslik ühiskond. Etruskide ühiskonnas oli naiste roll üsna aktiivne, olenemata antiikmaailma tavadest.
Esimene kuningas pärimuse järgi oli Romulus. Vabariik (51030 eKr) Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica (ld k, 'avalik asi'), sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud.
augustuse ajal toimus kultuuri areng, ta toetas suur ehitiste rajamist ning kirjameests loomingu jäädvustamist, riik roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest kogu rahavas võttis riigi valitsemisest osa. kõik roomlased moodustasid rooma rahava. kõik olid võrdsed, riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja avanemate nõukogu senat, nobiliteet, kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda, armee tegi aja jooksul muutusi, armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest, roomlastel oli võimas laevastik, parimad kindluse piirajad, milleks kasutati katapulte, sõjaväkke hakati värbama provintside elanikke, peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest, kus rivistuti malelaua ruutudena asetatud allüksustena, õigus riik toimis seaduslikul alusel ning oli õigusriik, kodanikud olid
Sürakuusa(Sitsiilias). kandsid maske ja jalas kandsid koturne, mängiti komöödiaid ja Ateena polis: Kodanikkonna moodustasid kõik Ateena tragöödiaid, teatrisse olid naised ka lubatud, kui vaatajatele täiskasvanud meessoost põliselanikud, olenemata varast või näitemäng ei meeldinud siis loobiti neid toidu või kividega. tegevusalast. Aristokraatlikud eesõigused kaotatud, valitses Tänapäeva teater- ei loobita toiduga, ei kanta maske ega demokraatia. Kogu võim kuulus rahvakoosolekule, kus võisid koturne, toimuvad etendused vabas õhus, lava asub ees keskel ja osaleda kõik kodanikud. Koosolekute vahepeal korraldas riigielu pealtvaatajate kohad lähevad aste astmelt kõrgemale. 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud 10 strateegi, 6000 Kreeka kooliharidust. Hariduse eest hoolitsesid linnriigid,
❏ Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr – 500 eKr ❏ Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr – 338 eKr ❏ Hellenismiperiood, 338 eKr – 30 eKr. *Vahemere ruumi on rikastanud Iisraeli riik, Hetiidi riik (tänapäeva Türgi), Meedia riik. *Kreeka asub Lõuna Euroopas Palkani poolsaarel, Vahemere ääres ja teda võib jagada kolme ossa: Põhja-Kreeka, Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka. *Kreekas on palju linnriike ehk poliseid. *Olid a) aristokraatlikud polised- rikkad & võimekad mehed (Sparta) b) demokraatlikud polised- võim rahval (Ateena) c) türanlikud polised- juhil oli anuvõim (türann) * Hellenid oli kreeklased ja barbarid olid võõramaalased. *Sparta riiki iseloomustab sõjaväeline kasvatus ja see oli riigis kõrgel kohal. 7-aastaselt hakati treenima ja 20-aastaselt läksid poisid sõjameheks. *Orjandus oli Kreekas väga levinud ja igal inimesel oli vähemalt 3-4 orja. 2. KREEKA MÜTOLOOGIA JA USUND
Uued ained kasvatus. Perekonna (matem. Meditsiin, ülesanne anda haridus. astronoomia jne) KIRJASÕNA Alfabeet foiniikia „Aenis“ eepos. Kujunes tähestiku põhjal. ladina tähestik RIIKLIK KORRALDUS Linnaühiskond. Enamik Võimutäius pereisal. polised olid Orjanduslik, aristokraatlikud talupojaühiskond vabariigid. MEELELAHUTUS Teater väga tähtsal Puudus koor. kohal. Spordivõistlused, Gladiaatorite võitlused, sümpoosionid. hobukaarikute võidusõidud, suured söömingud ja joomingud.
kontrastina temale on MGM keskklass oma möirgava lõvi logoga. MGM-i juhtis Louis Mayer ja oma enneaegse surmani töötas seal ka Irwin Thalberg, kes tegi pillava eelarvega ,,ilusaid filme ilusatele inimestele". MGM arendas välja vormi idealistlike rahvalike filmide tootmiseks ning tõi linale ka prestiizeid romantilisi ekraaniklassikuid. Kui MGM vahendas keskklassi väärtusi, siis Paramountil olid lausa aristokraatlikud pretensioonid. Adolf Zukori juhitud firmal olid lepingud näiteks Marlene Dietrichi, Gary Gooperi ja Claudette Colbert´iga. 1931. aastal muudeti tootmiskoodeksit tunduvalt rangemaks ja stsenaariumite esitamine Haysi kontorile tehti kohustuslikuks. 1934. aastal tõotasid Haysi kontori töötajad koostöös katoliikliku Komblusleegioniga hukka mõista ,,kõik filmid, välja arvatud need, mis ei solva kõlblust ja kristlikku moraali". Loodi Produktsioonikoodeksi Administratsioon (PCA)
· Rikkamad võtsid koduõpetaja, kelleks võis olla kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu · Suursugustel peredel oli üsna tavaline saata noormehed Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima ja ennast täiendama. · Kõige sellega kaasnes sõjaline ettevalmistus. Juba varases nooruses osaleti mõne vanema pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses. Kõnekunsti õppinu oli kohtus kaitsja või süüdistaja. Nii said aristokraatlikud noored aegsasti avalikkuse ees tuntuks Rooma õigus · Rooma riik toimis seaduslikul alusel · Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada · Kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile · Ka keiser kui kõrgem seadusandja ja ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte
. . , -, , . . «» u «». 2.Haridus Nagu aadlisuguvõsas ikka, õppis poiss kodus. Lapsepõlves rääkis Lermontov prantsuse ja saksa keeles sama vabalt nagu vene keeles, ta õppi ajalugu, geograafiat, matemaatikat ja kirjandust ning lisaks õppis mängima viiulit ja klaverit. Ta luges palju, maalis akvarellidega, eriti kiindunud oli ta vahakraapesse. Lermontovi isa ei olnud harinud oma poega nii nagu olek seda soovinud aristokraatlikud sugulased ja Arnseva, kelle võimuses oli kulutada lapselapse õppuste peale aastas 4 tuhat, ta võttis selle vastutuse endale Lermontovi 16 eluaastast saadik. Kahe aasta pärast hakaks Lermontov ennast ette valmistama Nobeli ülikooli pansionaadi jaoks. Tema õpetaja oli Zinonev, juhendaja ladina ja vene keels, prantslane ja inglane Vindsin, kellega ta õppis inglise kirjandust. Moskva Ülikoolis õppis Lermontov esmalt moraalses ja poliitilises ning siis verbaalses osakonnas.
Ka edaspidi juihtisi rooma riiki eeskätt rikkad ja suursugused kodanikud; Kaheteistkümne tahvi seadused;pandi kirja esimsed rooma seadused. 3.Riik, õigus, armee Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta niemtust res publica, sest kogu rahavas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid rooma rahava. Kõik olid võrdsed; Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid- ja avanemate nõukogu-senat.nobiliteet; kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Vabariigist keisririigiks Rooma armee moodustus nüüd elukutselistest sõjaväelastest; puhkesid kodusõjad, senatil polnud võimalik väepealike ohjeldada,oli vaja kedagi, kes suudaks riigis korra taastada. Aastal 30 ekr võitis üks toonastest võimumeestets Octavianus- ustavate vägede toel oma vastased, kehtestades riigis ainuvõimu ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk.
kasvas põlluharimisega kaudselt soetud linnelanikkond, mis ei moodustanud küll üheski; mõnel pool olid käsitöölistel kodanikuõigused ära võetud;neid hinnati madalamalt kui põlluharijaid; Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Suuromanikud ehk aristokraadid(parimate võim) ; nii riigimehed kui ka vaimuinimsed pärinesid valdavalt aristokraatide seast; enese igakülgne arendamine; konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad; ühised pidusöögid ehk sümpoosionid(koosjooming) sõpruskonna ühe või teise liikme majas; kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim; Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning andamit koguda. Orjandus Orjanduslik ühiskond, orjade arv kasvas aja jooksul; orjatööd kasutati pea kõigis valdkondades: põllumajanduses,käsitöös, koduteenijatena jms
Arvatavasti umbes samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Tänapäevani on hulganisti säilinud loomaluudele vajutatud piltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel jumalate tahte väljaselgitamiseks. Nende nn oraakliluude ja muude arheoloogiliste andmete põhjal ilmneb ,et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja , tõenäoliselt preesterkunininga ülemvõimu alla. Viimast nõustasid ja tema korraldusi täitsid arvukad ennustuspreestrid ja muud aristokraatlikud võimukandjad. Valitsejate võim tugines ka sõjaväele , mille moodustasid kaarikutel võitlevad üliku ja jalaväelastest lihtsõdurid. Kuningad rajasid endale suurejoonelisi losse ja lasid end matta sama suurejoonelistesse hauakambritesse. Nagu arheoloogilised andmed osutavad, ohverdati matuserituaalidel mitte ainult hulgaliselt loomi, vaid valitsejatele järgnesid hauda ka tema teenijad ja naised. Haua panuste seas paistavad silma kunstipäraselt töödeldus pronksnõud
kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Toidust : puu-ja köögiviljad, eriti küüslauk ja kala. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis: Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem. Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad, ja suure määral aitasid sõpruskondi liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid. Külalised kogunesid andreionisse, kus laisklesid lavatsitel ainult mehed. Lavatsite ees olid lauad toiduga, ruumi keskel laia suuga veinisegamisnõu kraater. Seltskonda lõbustasis pillimängijad ja tantsijannad. Abielu ja perekond: Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Naiseks mindi murdeea lõpus
nende ümber võimsad müürid * Periklese valitsusaeg kindlustas demokraatliku korra Ateenas. * Kui akropol kaotas oma tähtsuse, lasi Perikles sellest välja ehitada kultusekeskuse * Moodustati mereliit 7. Hellenite igapäevaelu. 8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Lihtrahva ja aristokraatliku pere erinevused: * Aristokraatidel võis olla hetääre. * Lihtrahva naine võis linna peal käia kui tekkis vajadus, kuid aristokraatlik naine pidi olema koos saatjaga. * Aristokraatlikud pered soetasid järglasi lisaks oma pere jätkamisele ka poliitilistel eesmärkidel. Ateena ja Sparta naise võrdlus: ATEENA: * Naiste positsioon oli madal: nad täitsid isa, venna ja abikaasa käske; iseseisvalt ringi liikuda ei saanud, erandiks olid vaesed naised; haridust ei saanud; maad omada ei võinud. SPARTA: * Naiste positsioon oli tunduvalt kõrgem: nad ei pidanud täitma käske ning võisid vabalt abielluda; võisid iseseisvalt ringi liikuda; pidid alates 7-dast eluaastast koolis
plebeide huve) Hiljem keelati võlaorjus, tühistati abielukeeld ning plebeidel võimaldadi pääseda kõigisse riigiametitesse, samuti jagati neile maatükke Itaalias vallutatud aladel. Institutsioonid ja võimu teostamine Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid - ja vanemate nõukogu senat. Sinna said vaid rikkad ja tuntud. Seal oli ka rikkaid plebeisid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, sai lihtrahvas siiski ka rahvakoosolekutel sõna sekka öelda. Magistraadid jagunesid: Konsuliteks neid oli 2. Kõrgemad magistraadid. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preestoriteks neid oli 8. Võisid vajadusel konsulit asendada. Tähtsaim ülesanne korraldada õigusmõistmist. Tsensoriteks valiti endiste konsulite seast viieks aastaks. Ül kodanike loendus korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele.
******** KREEKA LINNRIIK Kreekas kujunes linna�hiskond. Polis oli enamasti v�ike kogukond. K�ik polise kodaniku osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka s�jav�e. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul. Igas linnriigis oli n�ukogu. Selliseid riike, kus domineerisid suursugused ja rikkad, nimetati aristokraatlikeks. Linnriigi s�jav�gi koosnes kodanikest. Rikkad �ritasid oma v�imu suurendada. Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupid, mis �ritasid riigijuhtimist enda k�tte saada. Sageli viisid sisevastuolud t�rannia kehtestamisele. T�rannid toetusid s�jalise j�ule, kuid p��dsid saavutada ka oma kodanike toetust. Tihti �ritasid nad vaeste eluolu parandada. Aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid tahtsid ka ise riigijuhtimisest osa v�tta. Segadusi ja t�ranniat �ritati v�ltida seaduste �leskirjutamisega. Sparta riik Keskuseks oli Lakoonika. Asukohaks L�una-Kreeka
Rooma naine võis liikuda avalikkuses ja teha peaaegu kõike ning neid kohati loeti kodanikeks. Kasvatus ja haridus Laste kasvatamine oli perekonna töö. Sõltus perekonna rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Poiste kasvatamisel sõjaline suunitlus. Vaimsele kultuurile hakati pöörama tähelepanu Kreeka mõjutusel. Enamik saatsid oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima, rikkamad võtsid koduõpetaja. Vahel saadeti Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde. Noored aristokraatlikud said aegsasti avalikkusele tuntud. Rooma õigus 12 tahvli seadus: kirjutati 12-le pronksist tahvlile, seadused olid karmid, sätestasid võlaorjuse ja ka võlgniku hukkamise, kui laenu tagasi ei maksta. Hiljem seadusi muudeti. Rooma riik toimus seaduslikul alusel. Seadused määrasid nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Ka keiser ja riigi ülemkohtunik pidid alluma seadustele. 12 seadusest
Riigiametnikud pandi paika valimise teel. Kõige tähtsamad riigiametnikud olid magistraadid ja senat. Riigiametnikele ei makstud palka. Lõplik sõna otsuse langetamisel kuulus senatile. Vabariigi kehtestamine Roomas 510 a eKr. Riiki juhtisid iga aasta vahelduvad magistraadid ja senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid need, kes olid piisavalt jõukad, et riigiasjadesse pühenduda ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Rahvakoosolek valis riigiametnikud. Riigiametnikele palka ei makstud. 5. Mis on nobiliteet ja miks see tekkis? Nobiliteet- oli rooma ülemkiht nii suursugused patriisi- kui ka pleibei perekonnad, kust pärinesid magistraadid ja senaatorid. Neid valiti, sest nad olid piisavalt jõukad, et riigiasjadele pühenduda. 6. Rooma vabariigi kriis 2. saj. eKr.
tähtis roll paljusid kohustusi, mis langesid Lähis-Idas sõltuvate talupoegade õlgadele, täitsid Kreekas orjad Eluolu ja perekond: aristokraatlik eluviis: konkurentsivaim- igaüks püüdis olla teisest parem, nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Loomulikult põhjustas see väljapaistmissoov sagedasi konflikte. Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitikas. Suurel määral aitasid sõpruskonda liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid. Sümpoosion oli meeste omavaheline koosviibimine, naised selles enamasti ei osalenud Olümpiamängud: traditsioon algas 776. eKr. Toimusid iga 4 aasta tagant ja olid ühtlasi Zeusi auks peetud pidustused. Võistlejaid kogunes nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osaleda
-vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud -kirjalikud allikad on ülemkihi kirjutatud -kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad -peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. -töötasid suurmajapidamistes -ka käsitöölised ja talupojad kasutasid neid abilistena -kaevandustes töötasid peamiselt nemad Naiste positsioon. Abielu ja perekond: -patriarhaalne ühiskond -puudisid kodanikuõigused -kuulusid mõnele mehele(isa, abikaasa või mõni meessugulane)
humanismi ideid, kritiseeris sotsiaalset ebavõrdsust ning moraalitust.Arhidektuuris vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju.Valmis palju monumentaalseid ehitisi,näiteks Taj Mahali mausoleum ja Pärlimosee.Maalikunstis domineeris miniatuurmaal.Abkar Suur rajas 1650.aastal ateljee kus leidsid tööd paljud India kunstnikud,kelle juhendajateks olid pärsia meistrid.Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed maalikunsti kookonnad keskendusid süzee valikul rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele.Euroopalikud teadmised ja kombed hakkasid sisenema India ühiskonda peamiselt ristiusustamise ja misjonikoolide kaudu.Kristlus köitis eelkõige elanikkonna vaesemaid kihte piirkondades kus islami mõju oli nõrk.18.saj lõpukümnetel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu-hakati uurima india keeli,
muust maailmast(kiri unustati, rahvaarv kahanes) võeti kasutusele raud, mis tõrjus vase ja pronksi tööriistade ja relvade põhilisest materjalist välja. Arhailine periood(8- 6 saj eKr)- Taas võeti kasutusele kiri, kujunes välja alfabeet ning eepiline Kreeka kirjandus. Kreeka eeposed: Ilias ja Odüsseia(Homeros). Ei tekkinud ühtset riiki. Polis-linnriik. Polised olid omavahel vaenus. Tähtsaimad polised: Ateena, Korintos, Teeba, Sparta. Polised olid kas demokraatlikud või aristokraatlikud. Kodanik-vaba mees. Rahvakoosolek-kõrgeim võimuorgan polises(osalesid kodanikud) Nõukogu- aristokraatidest koosnev võimuorgan. Riigiametnikud-valiti aristokraatide seast, ülesandeks juhtida sõjaväge ja korraldada polise igapäevaelu. Talupojad-peamine osa kodanikest, harisid põlde ja moodustasid peamise osa sõjaväest. Hellenid- kreeklased, neid ühendasid keel, kombed ja usund. Barbarid-kõik mittehellenid. Alfabeet-foiniikia tähestiku põhjal loodud kreeka tähestik
kaunistatud ning punase vaibaga kaetud trepp). Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. Tolleaegsed suhted jagunesid kaheks rikaste aupaklikuks ning ülejäänute vabaks, häbematuks. Pansionaatides ei hoitud keelt hammaste taga vaid räägiti mis keelel oli, hoolimata kellegi tunnete riivamisest. Kõrgseltskonnas oldi viisakamad. Paljud aristokraatlikud abielupaarid harrastasid morganaatilisi ühendusi. Ka ühe tähtsaima abielupaari pr ja hr de Beauséant'i perekonnas oli üks neist seotud morganaatilise ühendusega ning teine abikaasa oli sunnitud seda respekteerima. Sellega andsid nad eeskuju veelgi teistele morganaatilistele ühendustele (mis kui ma õigesti olen aru saanud tähendab seda, et abikaasa sallib teise abikaasa armukest). Lapsepõlv mõjutas tegelasi palju: Eugene'i oli ilmselt noorest peale harjutatud mõttega, et
ja Babüloonias. 30 aasta pärast tuleb tagasi Kreekasse ning rajab Lõuna-Itaaliasse, Krotonisse kooli. Või: rändas nooruses palju, õppis Egiptuses ja Babüloonias, tuli tagasi, aga pärast seda, kui Samosel kehtestati türannia, emigreerus Lõuna-Itaaliasse, Krotoni linna, kus asutas oma kuulsa kooli. Selles koolis õpiti matemaatikat, filosoofiat ja loodusteadusi. Pythagorase koolist sai omapärane vennaskond, millel olid omad rituaalid ja kombed. Ajapikku võtsid koolis võimust aristokraatlikud tendentsid, mis olid vastuolus Krotoni demokraatliku ühiskonnakorraldusega ning Pythagorase vennaskond hajus üle kogu Lõuna-Itaalia. Pythagoras põgenes Metapontumisse, kus ta suri (võimalik, et teda tapeti) 75-80-aasta vanuses. Vennaskond eksisteeris veel kahe sajandi jooksul peale oma asutaja surma. 1.2 Pythagorase isik Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloniga
Teisalt esimesed suured armastused ja selle pinnal kujunenud suhted paljude tolle maailma vägevatega. Kolmandaks pidev (ja igati loomulik) vajadus sugulise rahulduse järgi, mis vaata et ei lasknud isegi lahinguid korralikult juhtida, arukaid poliitilisi otsuseid langetada ega koguni mitte Püha Helena saarel rahulikult hääbuda. Keisririigi ajal jätkusid arengutendentsid, mis olid alanud pärast 9.termidoori riigipööret. Kõrgseltskonnas muutusid mõjukaks salongid, mida pidasid aristokraatlikud daamid. (lõpuks ometi)Need olid kohad, mida külastasid uusrikkad, poliitikud ja ohvitserid, samuti haritlased. Lihtrahva asemel said moe loojateks kõrgseltskonna daamid. Kanti valgeid rõivaid, mis üllatasid Antiik- Kreeka lühidusega ja kõrgele ulatuva küljelõhikuga. Moes oli väga sügav dekoltee. Jalas kanti sandaale, mis jätsid nähtavale sõrmused suure varba umber. Sukki ei kantud, sest hinnatud olid peened katmata sääred.
Autor Homeros. Homerose eeposed ( ei olda kindlad). VANA- KREEKA ÜHISKOND: VABA LIHTRAHVAS : Enamus teenis elatist põlluharimisega. Vaesed pidid rikastelt laenu võtma (põllumehed, karjused ) ning tagatiseks oli maatükk, mis maksmata jäämisel oli võla katteks Linnades olid ülekaalus Maa rentnikud, linnaelanikud – põlluharijad , käsitöölised. ÜLEMKIHT : orjad ja sõltlased harisid nende põlde Tsivilisatsioon avaneb aristokraatide pilgu läbi Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad – liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist poliitilises elus. Konkurentsivaim – igaüks üritas olla parim riigiasjus, lahinguväljal ja rikkuses. ORJANDUS : usuti, et võõramaalased e. barbarid on loodud orjuseks. Orjadesse suhtuti kui varandusse. Neid kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms. Orjapidajateks olid talupojad ja käsitöölised – st orjad olid neil abilisteks. ABIELU JA PEREKOND: . Naine oli mehe võimu all.
Müüdi järgi tappis Apollon seal lohemao püütoni. o Surmajärgne elu: Puudus Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki (sinna pääses koobaste/allikate kaudu) Allilmas troonis emand Persephone Seda sai mõjutada pidades spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks ja elades vooruslikult · Aristokraatlik eluviis: o konkurentsivaim o väljapaistmissoov o aristokraatlikud sõpruskonnad o kodused pidusöögid (mehed, vein, jne) o kehaline ja vaimne arendamine · Orjandus: o orjatööd kasutati laialdaselt, orjade arv kasvas aja jooksul o enamik orjadest välismaalased o usuti, et barbarid ongi orjadeks loodud o orjadesse suhtuti kui varandusse, millega võidi suvalt ümber käia o orjatööd kasutati kõigis valdkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenija ... · Sport ja olümpiamängud o lihaseline keha
kus see siis võeti vastu või lükati tagasi. *Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet. *Nõukogu liikmed ja riigimehed pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest. *Selliseid siike kus domineerisid rikkad ja suursugused nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Sisevastuolud ja seadusandlus ning türannia. *Vaesed olid rahulolematud, rikkad ja suursugused püüdsid oma võimu suurendada. *Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupeeringud, mis üritasid konkurente kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada. *Sageli viisid sisevastuolud türannia (ainuvalitsuse) kehtestamisele. Türann meelitas suurema osa rahvast enda poolele ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, kuid püüdsid saavutada ka kodanike toetust. *Türanhnid kehtestasid riigis kindla korra, lõpetasid segadused ja astusid sageli samme vaeste olukorra parandamiseks
Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Riigiametitesse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt rikkad, et täielikkult riigiasjadele pühenduda, kellel oli piisavalt poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikuse ees tuntud. Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Varajane keisririik Vabariigist keisririigiks 6 Vallutussõdadega sai Roomast kogu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik, pidevateks sõdadeks ja võimu hoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Selle tõttu moodustati armee elukutselistest sõjaväelastest
Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning ennustaja Hermes rändurite, kirjanduse, spordi ja varaste jumal, jumalate sõnumitooja inimestele Aphrodite - armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna, võõramaise päritoluga Dionysos - veini-, sigivus- ja taimekasvujumal Aristokraatlik eluviis kõige olulisem osa Kreeka poliitilises elus ja kultuuris. Sügavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liitmisel olid abiks sümpoosionid, kus arutati tähtsate asjade üle. Sport aristokraadid kandsid hoolt kehalise arendamise eest. Kreeklased sportisid alasti => gümnaasion. Kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele tarkust jagama => hariduskeskus. Muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus. Iga nelja aasta tagant peeti Zeusi auks olümpiamänge => viievõistlus (jooks, maadlus, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe) ning neljahobusekaarikute võidusõit
Liha ei söödud. Nii kastmena kui ka küpsetamiseks kasutati oliiviöli, kooke maitsestati meega, joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Kreeka tsivilisatsioon avaneb meile eeskätt aristokraatide pilgu läbi ning seega on ka nende igapäevane elu meile lihtkodanike omast märgatavalt paremini tunda. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel vöistlevad aristokraatlikud söpruskonnad. Suurel määral aitasid söpruskona liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid (koosjoomingud). Külalised kogunesid söpriskonna ühe liikme majas andreionisse, kus heitsid piki sinaääri asetsevale lavatsile. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste omavaheline koosviibimine, naised ei tohtinud seal olla. Lavatsiteeette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele laia suuga veinisegamisnöu kraater
rikkalikult lilledega kaunistatud ning punase vaibaga kaetud trepp). Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. Tolleaegsed suhted jagunesid kaheks – rikaste aupaklikuks ning ülejäänute vabaks, häbematuks. Pansionaatides ei hoitud keelt hammaste taga vaid räägiti mis keelel oli, hoolimata kellegi tunnete riivamisest. Kõrgseltskonnas oldi viisakamad. Paljud aristokraatlikud abielupaarid harrastasid morganaatilisi ühendusi. Ka ühe tähtsaima abielupaari – pr ja hr de Beauséant’i perekonnas oli üks neist seotud morganaatilise ühendusega ning teine abikaasa oli sunnitud seda respekteerima. Sellega andsid nad eeskuju veelgi teistele morganaatilistele ühendustele (mis kui ma õigesti olen aru saanud tähendab seda, et abikaasa sallib teise abikaasa armukest). Lapsepõlv mõjutas tegelasi palju: Eugene’i oli ilmselt noorest peale harjutatud mõttega,
Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. Tolleaegsed suhted jagunesid kaheks rikaste aupaklikuks ning ülejäänute vabaks, häbematuks. Pansionaatides ei hoitud keelt hammaste taga vaid räägiti mis keelel oli, hoolimata kellegi tunnete riivamisest. Kõrgseltskonnas oldi viisakamad. Paljud aristokraatlikud abielupaarid harrastasid morganaatilisi ühendusi. Ka ühe tähtsaima abielupaari pr ja hr de Beauséant'i perekonnas oli üks neist seotud morganaatilise ühendusega ning teine abikaasa oli sunnitud seda respekteerima. Sellega andsid nad eeskuju veelgi teistele morganaatilistele ühendustele (mis kui ma õigesti olen aru saanud tähendab seda, et abikaasa sallib teise abikaasa armukest). Lapsepõlv mõjutas tegelasi palju: Eugene'i oli ilmselt noorest peale harjutatud mõttega, et
vallutussõdade perioodil, mil enamik sõjavange muudeti orjadeks. Ametlikult lubati orjasid müüa vaid riigi poolt määratud hinnaga, kusjuures kümnes osa orja hinnast võeti riigilõivuks. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja ebameeldivamatel töödel, näiteks kaevuritena või mustuse vedajatena linnades. Eraorje peeti nii maal kui linnas. Maal kasutati neid kas põlluharijate või karjalistena, linnas aga teenijate-koduorjadena. Aristokraatlikud daamid uhkeldasid omavahel sellega, kellele neist kuulub rohkem ja nägusamaid orje ja orjatare. Koloonid kujutasid endast üleminekuvormi orjusest vaba maaharija staatusesse. Peamiselt olid koloonid barbarite hulgast vangi võetud talupojad, kellele maavaldaja andis harimiseks väikese maalapi. Koloonil oli lubatud pärandada oma varanatuke lastele. Koormuste täitmatajätmise korral võeti koloonilt tema maatükk koos varaga ja ta muudeti orjaks.
lohakas näitlejatöö. Tema Calpurniast kiirgas liiga tugevalt läbi liinaolmarulikkust ning see muutis ta teiste tegelaste kõrval kohati võõrastavaks, sest ülejäänud olid oma rollides rohkem sees. Lavastuses on tegelastevahelised sotsiaalsed suhted veidi segamini paisatud, sest ilma fono selgitusteta peaksime Calpurniat pigem Atticuse naiseks kui majahoidjaks. Eriti kui arvestada, et ta näeb välja pigem pereema kui majahoidja, sest tal on seljas liialt ,,aristokraatlikud" riided, millele on peale seotud tavaline põll. See on kostüüm, mis võiks kirjeldada ka tavalist koduperenaist. Kuigi Calpurnia on teenija, võib tema ja Atticuse vahel näha viiteid romantilisele suhtlusviisile. Hetkedel, kui nad kahekesi vestlevad, muutub Cal varasemast plikalikumaks, julgemaks ja avatumaks. Üldjuhul on Calpurnia teiste tegelastega võrreldes palju vaoshoitum. Kuid siiski on ka tema mängulisus on
rikkalikult lilledega kaunistatud ning punase vaibaga kaetud trepp). Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. Tolleaegsed suhted jagunesid kaheks rikaste aupaklikuks ning ülejäänute vabaks, häbematuks. Pansionaatides ei hoitud keelt hammaste taga vaid räägiti mis keelel oli, hoolimata kellegi tunnete riivamisest. Kõrgseltskonnas oldi viisakamad. Paljud aristokraatlikud abielupaarid harrastasid morganaatilisi ühendusi. Ka ühe tähtsaima abielupaari pr ja hr de Beauséant'i perekonnas oli üks neist seotud morganaatilise ühendusega ning teine abikaasa oli sunnitud seda respekteerima. Sellega andsid nad eeskuju veelgi teistele morganaatilistele ühendustele (mis kui ma õigesti olen aru saanud tähendab seda, et abikaasa sallib teise abikaasa armukest). Lapsepõlv mõjutas tegelasi palju: Eugene'i oli ilmselt noorest peale harjutatud mõttega,
rikkalikult lilledega kaunistatud ning punase vaibaga kaetud trepp). Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. Tolleaegsed suhted jagunesid kaheks – rikaste aupaklikuks ning ülejäänute vabaks, häbematuks. Pansionaatides ei hoitud keelt hammaste taga vaid räägiti mis keelel oli, hoolimata kellegi tunnete riivamisest. Kõrgseltskonnas oldi viisakamad. Paljud aristokraatlikud abielupaarid harrastasid morganaatilisi ühendusi. Ka ühe tähtsaima abielupaari – pr ja hr de Beauséant’i perekonnas oli üks neist seotud morganaatilise ühendusega ning teine abikaasa oli sunnitud seda respekteerima. Sellega andsid nad eeskuju veelgi teistele morganaatilistele ühendustele (mis kui ma õigesti olen aru saanud tähendab seda, et abikaasa sallib teise abikaasa armukest). Lapsepõlv mõjutas tegelasi palju: Eugene’i oli ilmselt noorest peale harjutatud mõttega, et
"avalik asi"), sest peaaegu kogu rahvas osales mingil määral riigi valitsemises. Rooma kodanikkonna moodustasid kõik roomlased, nii partiisid kui ka plebeid. Sellest ajast peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õiguseid, olid Rooma kodanikud põhimõtteliselt kõik seaduse ees võrdsed. Kuid Rooma riigikord oli varase vabariigi ajal ikkagi aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu, mida kutsuti senatiks. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Juba enne varase vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, mis juhtis reoveed Tiberisse. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest- termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Elanikkonna suurenedes tõusis
Caius Julius Caesar, esimene rooma väejuht (13 juuli 100 aastat eKr 15 märts 44 eKr.) Vabariik Kõik roomlased moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Rooma riigi kord oli aristrokaatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Vältimaks üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikud palka ei saanud.
kolooniaid. Selle tulemusena muutus Must meri Kreeka sisemereks. Kolooniate rajamine kestis kogu arhailse aja. Esimesed neist loodi Süüria ja Sitsiilia ehk Sürakuusa rannikule. Igal koloonial oli oma emalinn kreekas. Pime laulik Homeras pani sellel ajajärgul kirja Kreeklaste eeposed Iliase ja Odüsseia. Barbarid - madalama arengu tasemega naaberrahvad. 3 Kreeka riiklus - olid mõned õksikud demokraatlikud riigid, enamus oli siiski aristokraatlikud või oligarhilised. Vana-Kreeka ei olnud ühten riik, vaid see koosnes paljudest polistest ehk linnriikidest. Polistele olid omased sisemised tülid. Sageli kasvasid vaidlused kähmlusteks - rikaste ja vaeste omavaheline võitlus. Rikkad pooldasid oligarhiat, vaesed demokraatiat. Tülid toimusid sageli ka sugukondade vahel. Sealt said alguse ka suguvõsal põhinevad poliitilised parteid. Orjad olid enamasti asotsiaalid ja väga erinevatest rahvustest
Revolutsiooni kaitseks sõjaväkke astunud endised talupojad või manufaktuuride töölised olid saanud elukutselisteks, oli kadunud soov ja harjumus teha tööd, sõjaväelased pidasid end tsivilistidest paremaks. Kujunesid uued väärtushinnangud. Veelgi sügavamalt võõrdus rahvast ohvitserkond, kes püüdis igati jõuda uusrikaste tõusiklikku seltskonda. 13 Napoleon taastas aadlitiitlid ja lõi nende jagamisega uue keisririigi aadli. Aristokraatlikud daamid hakkasid pidama salonge, kus kohtusid uusrikkad, poliitikud, ohvitserid ja haritlased. Moes olid Antiik-Kreekast inspireeritud rõivad, see vastandus revolutsiooniaja lihtrahvalikkusele. Napoleon I keisririik hävis sõdades Euroopa riikide koalitsioonivägede vastu. 1814.a. aprillis loobus Napoleon troonist ning ta saadeti Vahemeres asuvale Elba saarele. Prantsusmaal taastati kuningriik. 1815.a. märtsis õnnestus Napoleonil oma võim taastada ja 100 päeva jooksul taas riiki valitseda
-vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud -kirjalikud allikad on ülemkihi kirjutatud -kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad -peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) aristokraatide vaheline pidusöök -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. -töötasid suurmajapidamistes -ka käsitöölised ja talupojad kasutasid neid abilistena -kaevandustes töötasid peamiselt nemad Naiste positsioon. Abielu ja perekond: -patriarhaalne ühiskond -puudisid kodanikuõigused
Selle juhiks sai Jean-Marie Roland, kes polnud Seadusandliku Kogu liige (võimude lahususe printsiibist lähtuti sel ajal rangelt), sõjaministriks sai aga kindral Charles François Dumouriez, üks ägedamaid sõjapooldajaid. Samal ajal suri ka Saksa-Rooma keiser Leopold II ning troonile saanud Franz II otsustas revolutsioonilise Prantsusmaa vastu sõda alustada. Aprillis 1792 sõda algaski ning prantslased tungisid Belgiasse. Kuid et vägede eesotsas olid aristokraatlikud kindralid, sealhulgas ka La Fayette, siis otsustasid nad peagi pealetungi lõpetada ning alustasid austerlastega läbirääkimisi. Samas tugevnesid Pariisis kuulujutud austerlannast kuninganna Mari Antoinette'i reetmisest ning kuningavastane meelsus üha kasvas. Et armee osutus võimetuks sõdima (seda ka varustuse viletsuse ja kaootilise korraldatuse tõttu), alustasid austerlased ja nende liitlased peagi juba Prantsusmaa territooriumil pealetungi. Samas puhkes ka sisevõitlus,
trepp). Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. Tolleaegsed suhted jagunesid kaheks rikaste aupaklikuks ning ülejäänute vabaks, häbematuks. Pansionaatides ei hoitud keelt hammaste taga vaid räägiti mis keelel oli, hoolimata kellegi tunnete riivamisest. Kõrgseltskonnas oldi viisakamad. Paljud aristokraatlikud abielupaarid harrastasid morganaatilisi ühendusi. Ka ühe tähtsaima abielupaari pr ja hr de Beauséant'i perekonnas oli üks neist seotud morganaatilise ühendusega ning teine abikaasa oli sunnitud seda respekteerima. Sellega andsid nad eeskuju veelgi teistele morganaatilistele ühendustele (mis kui ma õigesti olen aru saanud tähendab seda, et abikaasa sallib teise abikaasa armukest). Lapsepõlv mõjutas tegelasi palju: Eugene'i oli ilmselt noorest peale harjutatud mõttega, et
Teise maailmasõja aegne Prantsuse riik, mille pealinn asetses Vichy linnakeses, oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett. Prantsusmaal hoogustuv vastupanuliikumine võitles nii sakslaste kui Vichy valitsusega. Selle liikumise sümboliks ja juhiks sai kindral de Gaulle. -----------------------------------------------------------------------------------------------------------CHARLES DE GAULLE (1890-1970). Sündis Lille'is. Tema isapoolsed aristokraatlikud esivanemad on ajaloost teada-tuntud juba 1210. aastast peale. Läbi teinud revolutsioonitormid, oli perekond üsna laostunud ja Charlesi isa pidi perekonda ülal pidama oma õpetajaametiga vaimulikus kolledzis. Juba lapsepõlves sisendati talle lugupidamist oma väljapaistvasse päritolusse ning sellest päritolust tulenevasse missiooni - hoida rahvast, tema vaimset palet, toetada patriotismi ja katoliiklust. Ühesõnaga - teenida kogu ihu ja hingega Prantsusmaad.
annaabi.ee 
