skulptuurinäiteks võib tuua Willendorfi Veenusele sarnanevat istuvat naisekuju. Neoliitikumi inimesed valmistasid maske. Sellel oli arvatavasti mingisugune religioosne tagamõte. Maske kandvad inimesed (samaanid) tundsid end jumalale lähedamal olevat. Leitud on ka palju ornamentikat taimemotiivid, loomamotiivid, geomeetrilised kujundid. Arenes megaliitarhitektuur (haudehitised, rituaalsed ehitised). Euroopa vanimad (5. at eKr) megaliitehitised asuvad Maltal. Inglismaal asub kuulus megaliitehitis Stonehenge, mis on kromlehh ehk vabaõhutempel, -pühamu. See on püstitatud tundmatute rahvaste poolt, kuid hiljem kasutasid seda rituaalide läbiviimispaigana keldid. Megaliitehitisi on leitud ka Iirimaalt, ja Prantsusmaalt. Prantsusmaal Carnac'is ja Bretagne poolsaarel asuvad dolmenid (kivimürakatest ja neile toetuvad kiviplaadist koosnevad haudehitised) ja menhirid (kõrged püstised kivirahnud). Just Carnac'is asub 6km pikkune tee, mida mõlemalt poolt ääristavad menhirid
metalliehistustöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd, ja sumerid portselani puhas töötlus ja fantaasia küllane. 41Millist ehitusmaterjali kasutati mesopotaamias? 14Võrdle hiina ja jaapani kalligraafiat. savi 42Millisesse kultuuri kuulub Istari värav? Mesopotaamia 15Nimeta maajade saavutusi kultuuri ajal. 43Nimeta tuntuim megaliitehitis, kromlehh. Kus asub. Kalender Stonehenge, Lõuna-Inglismaal 16Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik. 44Nimeta 3 Giza püramiidi. Peruu Hugu, harga, menkaura 17Millise usundi lõi Laozu? Nimeta kultuur, 45Kirjelda Egiptuse poosi
MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega. Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Je...
Ürgaja esimesteks elupaikadeks koobaste kõrval oli püstkoopadm ,mis olid ümarapõhjalised (6-7m läbimõõduga), ritvadest laotud koonuselise kujuga hooned, mille sõrestik oli pealt kaetud nahkade, puukoorte, okste või mätastega. Püstkodade kõrval ehitati ka puust või vahel ka kivis vaielamuid. Palkidest ehitatud vaielamud toetusid maasse või veekogude põhja rammitud vaiadele ning olid jaotatud kaheks (harva ka enamaks) ruumiks. Kiviajal püstitati ka suuri kiviehitisi ehk megaliitehitis (menhi ja dolmen), mis moodustasid kromlehhe. Menhir kujutab endast kõrget kivitulpa, mille otstarvet seletatakse mütoloogia või kultusega. Menhirid võivad paikneda üksikult või rühmiti. Dolmen on püstistest kivitulpadest (menhiritest) moodustatud ehitis, mida katab kiviplaat. Dolmenid on kiviarhitektuuri esimesteks mälestisteks, kus on rakendatud ehituskunsti põhinõudeid – toe ja lasuva raskuse tasakaalu. 2 MESOPOTAAMIA
Matused kollektiivsed, luid tahtlikult segatud, indiviidid ei eristu. Matused ja panused paiknevad korrapäratult. Sageli neis sekundaarseid matuseid. Mõnikord on matused paigutatud rivis seina äärde. Megaliitkalmeid ja teisi ehitisi kasutati mitmete sugupõlvede poolt, neid kujundati aja jooksul ringi või täiendati. Mitmeid megaliite kasutati ilmselt astronoomiliste vaatluste kohana, kus tehti kindlaks näiteks pööripäevi. Tuntuim megaliitehitis Stonehenge. Lehterpeekerkultuur 43002700 eKr. Esimene maaviljeluskultuur, mis jõudis Põhja-Euroopasse. Levis suuremal osal Saksamaast, Taanis, Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Norras, Ida-Hollandis, Poolas, Tsehhis, Kirde-Austrias, Põhja-Slovakkias ja Lääne-Ukrainas. Kultuuri keskus Oderi jõel. Kultuuri tekkekoha üle vaieldakse, selleks on peetud nt Poolat. Kujunemise aluseks võis olla paelkeraamika kultuur.
Esines ka selliseid dolmeneid, mille seinad laoti horisontaalselt üksteise peale laotud pikkadest kividest; katus lagi moodustus kiviridade libistamisel tekkinud pseudovõlvist. Ka dolmenite vertikaalsed kivitulbad võisid olla kaetud lihtsate antropomorfsete reljeefide või primitiivse ornamendiga. Dolmeneid on samuti leitud üle terve Euroopa, nende l võis olla mitmesugune otstarve eelkõige kasutati neid küll matusekambrina, tihti aga ka hõimujuhi eluasemena. Kõige keerulisem megaliitehitis on kromlehh (keldi k. krom ring, lech kivi), milles väljenduvad ruumi, rütmi, proportsioonide, mastaabi ja vormi elementaarsed seadused. Tinglikult võib kromlehhiks nimetada ka Carnaci menhirite ansamblit. Kuulsaim kromlehh asub aga Inglismaal Salisbury lähedal Stonehenge`is (1900-1600 a.eKr.). See hiigelsuur lunaar- ja solaarkultusele pühendatud kompleks on megaliitehitistest kõige paremini säilinud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
