Casa del Menandro Koostas: Laura Lindt Menandro maja • Maja ehitus kestis u. 3 saj. eKr. – 1 saj p.Kr. • Asub Lõuna-Itaalias, Iidses Pompeii linnas. • Nimi pandi Kreeka näitekirjaniku Menandro järgi, kelle pilt oli maalitud siseõue seinale. • Maja kuulus Quintus Poppeaeus’ile. • 79 a pKr. tappis Vesuuvi vulkaan kõik Pompeii elanikud. • 1926 – 1932 toimusid maja väljakaevamised Põhiplaan Peasissekäik Aatrium Sisehoov Pesuruumi põrand Cassandra ja Menandro Kodune altar jumalatele Välissein TÄNAN!
renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Lossid Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest
galeriiga • Hoone kõrgus 24 m, üldpindala 62 000 m² üldpinda, koridoride kogupikkus üle 28 km, aknaid 7754, telefonikaableid 160 000 km, 131 treppi, eskalaatoreid 19, lifte 13, kõige välimise pentagooni pikkus on 280 m • Hooned kannavad tähenimetusi, alustades kõige seesmisest A, B, C, D, E + kaks keldrikorrust F ja G Hoone üldinfo • Pentagoni siseõu 20 000 m² (suurim siseõu maailmas), külma sõja ajal hakati siseõue kutsuma „ground zero- ks“, arvates, et mõni Nõukogude Liidu tuumarakett on kindlasti siseõue keskpunktile suunatud • Seal asus ka Ground Zero nimeline kohvik, mis pärast renoveerimist muudeti restoraniks • Hoone sees ei ole ühtegi selgesti äratuntavat objekti. Pikad, üksluised koridorid, täpsete vahemaade kaugusel korduvad uksed, millest pääseb väikestesse ruumidesse Hoone üldinfo • Administratiivsissepääs on hoone põhjaküljel, seal
Eelika Kuusik 10C 23.09.2013a. Antiikkunst Across 2. Figuuri edasiandmise tema täieliku ulatuse järgi 8. Tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater 9. Aphrodite esimene alasti naisekuju 10. Maalikunsti liik, millel ilmusid esimesena muutused inimese kujutamise juures Down 1. Ülemvalitseja ja vihmajumal 3. Koloss päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju 4. Armastuse- ja ilujumalanna 5. Märjale krohvile värskelt maalitud pilt 6. Kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest 7. Monumentaalne haudehitis 8. Elamu, kus ruumid paiknesid ümber avatud siseõue
Brighella- kaval ja intrigeeritsev talupoeg Colombina- teenijatüdruk Shakespeare’i teater: Mängisid peamiselt mehed Muusikaline saade Puudus elekter, etendused olid selle tõttu päeval või tehti neid tõrvikute valgel Tänu tõrvikutele juhtus teatrites ka palju tulekahjusid Primitiivsed dekoratsioonid Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava- seal toimus kogu põhitegevus, see ulatus sügavale teatrimaja siseõue välja, niiet seal seisev publik ümbrites neid kolmest küljest. Tagalava- asus kõrgemal eeslavast ja oli eraldatud eesriidega. Tagalava kohal asus palkonlava. Publik istus rõdudel ja aukülalised loožides. Black-box teater: 20. sajand Lihtsad mustad seinad Puudusid dekoratsioonid Vaataja koht ebakindel Von Krahl, NO 99, Tartu sadamateater
Vana-Kreeka Karolina Toom Interjöör Majad ehitati päikese käes kuivanud tellistest, hiljem lubjakivist ja marmorist Kreeka elamu- mitmeruumiline, ruumid koondunud ümber siseõue Seinad krohvitud, põrandad tambitud savist või kiviplaatidest Vähenõudlik elamu, hellenismi ajal muutub kõik rikkamaks Ornamendid laenati arhitektuurist- meander, jooksev koer, pärlinöör, hammaslõige jne MÖÖBEL - Materjaliks kasutati kohaliku puud, pähkel, tamm, küpress, seeder, oliivipuu - Kehvem puu kaeti väärtusliku vineeriga, metalli või luuga, või lihtsalt värviti üle - Kaunistati nikerdustega, inktrustraktsioon tehnika - Mööbli arv ei olnud suur
nt). Mesopotaamia vanimad elamud on roogonnid, mille katused olid kõrkjate latvadest valmistatud. Roogonne tihendati saviga. Kui aeg edasi arenes, asendati seinamaterjal klombitud savitellistega. Telliste kasutamine ehituses võimaldas ehitistel edasi areneda võlvide ja kaarteni. Kaardunud olekus kõrkjatest valmistatud katustest leiti inspiratsiooni teha samasuguseid katuseid tellistest. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber. Sumerite poolt ehitatud Valge Tempel: Algselt olid tavalised ühe-astmelised tsikuraadid, kuid hiljem hakati usinasti valmistama kolme-astmelisi tsikuraate.
Telliste sidumiseks lubimörti. Mesopotaamia alade ehitajatel puudus igasugune materjal nii laetalade kui ka sammaste tarvis, olid nad sunnitud leiutama võlvid. Võlvid toetati massiivsetele seintele. Katuse tegemiseks täideti võlvikannad tambitud pinnasega ja ehitati peale lame savikatus. Elamud oli peaaegu ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mis oli tänava poole pööratud umbseintega. Seinas oli tavaliselt üks, vahel harva ka kaks sissepääsuava, kust pääses siseõue. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, kuhu avanesid tubade uksed ja puitsammastele toetuvad teise korruse galeriid ning trepid. Tuntuim ehitistüüp Mesopotaamia arhitektuuris on astmiktorn – tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid. Teiseks levinud ehitustüübiks Mesopotaamia aladel oli valitseja palee. Paleed ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võisid koosneda ümber paljude siseõuede
Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Louvre'i loss: Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom. Blois' loss, Chenonceaux loss, Cloux loss Renessanss-skulptuur Jean Goujon (~1510-1566) üks Louvre'i fassaadi skulptuuride autoreid. Kuulsaim teos nümfide reljeefid "Süütute kaevul" Pariisis. Nümfide poosid ja proportsioonid
Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest Assüüria valitseja Assüüria kunsti tõus algas 9. sajandil e.Kr. Oluliseks osaks oli lossiehitus. Tuntumad lossid on Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives Paleed olid hiiglaslikud ja luksuslikud. Sageli kaunistasid neid erinevad skulptuurid, kuld ja hõbe Sargon I Sargoni II lossi kujutis Asus Horsabadis 210 erineva suurusega ruumi 30 siseõue, asetsesid 14 meetri kõrgusel platvormil Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria valitsejate jahistseenid Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti näidata metsikut jõudu ja ohtlikkust Väga veenvad on võitluse ägeduse ja lõvide surmaheitluse kujutamised Assurbanipal II lõvijahil UUS-BABÜLOONIA Asusid Tigrise ja Eufrati alamjooksul 612. a. e.Kr. taastas Babülon oma iseseisvuse, purustas teiste rahvaste abiga Ninive ja hävitas Assüüria suurriigi
Fifth level SARGON II LOSSI KUJUTIS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asusu Horsabadis 210 erineva suurusega ruumi 30 siseõue, asetsesi 14 meetri kõrgusel platvormil Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüra valitsejat jahiseenid Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti näidata metsikut jõudu ja ohtlikust Väga veenvad on võitluse ägeduse ja lõvide surmaheitluse kujutamised ASSURBANIPAL II LÕVIJAHIL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
III aastatuhandel e.m.a. vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas sumerite linnriigid oma võimu alla. 18 saj.e.m.a. , suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks kultuurikeskuseksBabüloni linn. Toimusid erinevad sõjad jne... Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari. Sai tavaks, et iga valitseja lasi endale palee ehitada. Need olid tohutud mitmesajast siseõue poole koondunud ruumist koosnevad ehitised, väljastpoolt akendeta ja piiratud sakiliste müüridega. Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu .Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates. Osavalt edasiantud deitailidest hoolimata tunduvad inimesed nendel reljeefidel kohmakad. Hoopis elavamalt on kujutatud loomi jahistseenides. (Kuningas Assurbanipal lõvijahil.)
Sammaste kõrval asusid ka pikad mastid, mille otsas lehvisid lipud. Usuti et lipud aitavad eemale hoida pahasid vaime. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto-dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Püloon viis sammaskäikudega ümbritsetud siseõue. Lihtrahval oli lubatud siseneda siseõue, kuid tagaruumides, kus asusid jumalate kujud võisid viibida vaid preestrid. Siseruumid olid hämarad, mis näitas et pühapaik on lähedal. Seal hoiti väärisesemeid ning austati vähemtähtsaid jumalusi. Templi kõige tähtsam paik oli pühamu. See asus templi sisemuses ja seal seisis jumala kuju. Igapäevased ohvrid pidid tagama, et kujus oleks jumala heasoovlikus. Mõnede templite juures asusid ka ka järved või basseinid, kus kümblesid preestrid , et end rituaalideks puhastada.
o Lossi siseruumid on kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis [Luuvri] o Louvre'i linnus lammutati ja selle kohale ehitati Louvre'i loss. Keskaegse linnuse alusmüürid on välja kaevatud ja asuvad Louvre'i kunstimuuseumi keldrikorrusel. · Pierre Lescot [Pjäär Leskoo] o Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. Lescot' kavandatud on osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. See on kolmekorruseline, kuid ülemine osa on poolkorrus (atikakorrus). o Lescot kasutas ainult Itaalia renessansist pärinevaid detaile. Ehitisel puudub kindluslik iseloom. o Louvre'i fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad
Platoo, mille millel Alhambra asetseb, on 740 meetrit pikk ja 205 meetrit lai. Selle tellijaks oli Nasridi soost emiir Jussuf I (1333-1354), kuid ehitustööd jätkusid ka järgmise valitseja Muhammad V (1354-1391) ajal. See arhitektuuri ime pidi väljendama moslemite kujutlust maapealsest paradiisist. Kuigi viimane emiir löödi Hispaaniast välja 1492, on Alhambra püsinud tänapäevani. Loss koosneb kolmest eraldi osast , mida ühendavad koridorid. Igal sektsioonil, mille moo- dustavad siseõue ümber paiknevad ruumid, oli Nasridide ajal oma otstarve. Esimeses osas, mis kandis nime Mexuaris, tegeles emiir avalike asjadega, kuulas kaebusi ja võttis vastu ministreid. Külaliste ootamispaigaks oli väike, kuid kaunilt kujutatud Cuarto Dorado ehk Kuldne õu. Järgmise sektsiooni moodustab Mirtide õu, mis on 42 meetrit pikk ja 22 meetrit lai. Selle keskel asub piklik bassein, mille liikumatu vesi peegeldab põhjakülje kaaristut. Õhuline
pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga. Kolmas variant koosneb seelikust ja pihtkuuest või jakist, millele talviti lisandusid poolkasukas ja suurrätt. Mehe riietus koosnes pikkade, üsna laiade varrukatega särgist, särgi varrukaääred ja rinnaesine ning põll olid tikandiga kaunistatud. Arhitektuur Püha Matyasi kirik Ungari parlamendihoone 268 m pikk ja 188 m 691 tuba, 10 siseõue, 27 väravat Tornidele ja tornikestele lisaks kaunistavad parlamendihoonet loendamatud skulptuurid, mis kõik kujutavad endast Ungari ajaloo olulisi tegelasi. Ungari kuningapalee Toit Ungari köök on mõjutusi saanud Itaalia, Türgi ja slaavi köökidest. Traditsiooniline on Ungari köögile paprika, hapukoor, searasv ja punanesibul. Ungari rahvustoit: Hautatud liha ja köögivili, mis
täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Idatiivas asus keldrite kohal kiriku kõrval käärkamber, misjärel kapiitlisaal, kuhu pääses ristikäiku avaneva ukse kaudu. Korrus kõrgemal paiknes munkade magamisruum. Lõunatiiva idaosa võttis enda alla kahelööviline söögisaal. Söögisaali kohal asus kloostri haiglaruum haigete ja eakate munkade tarvis. Lõunatiiva peakorruse läänepoolses osas asus kloostri köök, kust viidi ka toit ilmikvendadele. Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume. Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud praegu Risti kirikus paiknev 14. sajandi kirikukell, mis on Eesti vanim. Aastatel 1425-1448 ehitati kahe suure torniga eeshoov. Sissekäike kaitsesid tõstesillad. Torni teisel korrusel asus kahevõlviline väravakabel. Torni kolmas ja neljas korrus olid ehitatud kaitsefunktsioonide täitmiseks. Kloostri ajalugu Taani kuningas Erik Menved andis 1305
nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid ümber avatud siseõue. Elamu interjöör · Vähe teada · Seinad krohvitud · Põrandad tehtud tambitud savist või kiviplaatidest · Hilisem interjöör muutub rikkalikumaks, dekoratiivsemaks Voodi ehk kliine Vana-Rooma 1) Ajastu iseloomustus 7.sajandil, kasutati tellist või betooni; Roomlastel oli oma jumal peaaegu iga asja, tegevuse ja sündmuse jaoks. 2)
kolmesaja tuhande elanikuga suurlinnaks. Tõenäoliselt oleks Saarineni pakutud linna kasv teostunud, kuid sõdade ning poliitilise olukorra muutumise tõttu paisus pealinn nii suureks alles 1962. aastal. Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone Linna uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal. Projekti leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel Saarinen. Saarineni projekteeritud hoone valmis 19111912. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna kõige moodsam maja. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega. 3 VineeriMööblivabriku klubi Koos Lutheri vabriku laienemisega ja töötajate arvu suurenemisega otsustas juhtkond rajada oma töötajatele esindusliku rahvamaja
ka Kreeka-Mükeene kunstiks. Kreeta. Tänu tugevale laevastikule ei olnud neil vaja karta välisvaenlasi, seetõttu ei kaitsenud nad oma linnu ja ei ehitanud linnuseid. Kreeta arhitektuuri tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada. Tüüpilisele Kreeta lossile on iseloomulik: · Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis kõik paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. · Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel olid suuremad ja esinduslikumad toad. · Osad ruumid said valgust galeriidest, terrassidelt, valguskaevudest. Osad ruumid olid aga hämarad. · Lossi seinad olid kivist, laed puust. · Väga omapärased olid ka ruumide toestamiseks ja liigendamiseks kasutatud sambad. Sambad peenenesid allapoole, olid valmistatud puust ja värvitud(punaseks, mustaks või kollaseks).
lugeda. Seetõttu ei teata ühtki Kreeta valitsejat, seadusi ega midagi sealsest kirjandusest. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossides endis oli palju erinevaid ruume: luksuslikud vannitoad ja basseinid kanalisatsiooniga, elu- ja kultuseruumid, avarad viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise siseõue. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad lossi majanduskeskusena. Samas võisid lossid olla usukeskused ja kultuspaigad. Kindlasti oli loss aga valitseja elupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Lossid olid kindlustamata, mis näitab kreetalaste rahumeelset eluviisi. Naaberrahvastega aga suheldi (egiplastega, eesaasialastega). Ka kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kunstis domineerivad naised. Kreetalased austasid jumalannasid.
Mesopotaamia rahvale oli tähtis elu enne surma. Arvati, et pärast elu pole midagi head loota. Anu taevajumal, jumalate isa, tark jumal Enlil kuningavõimu kaitsja Ea tõi inimestele kultuuri, linnaehitus ja kirjatarkus väga oluline. Istar armastuse ja viljakuse jumalanna, samas sõjakas ja kättemaksui himuline. Marduk Babüloni kaitsejumal. Peatempel oli pühendatud linna kaitsejumamale. 1. Astmiktemplid e. Tsikuraadid 2. Templikompleksid, kus oli mitu siseõue. Jumalatelt nõu küsimata ei võetud otsuseid vastu. Arvati, et ohvri toomisel astuvad inimesed jumalaga otse ühendusse. Ennustati ohvri looma maksa järgi. Jumalaid seostati taevakehadega. Mesopotaamiat võib lugeda astronoomia sünnimaaks. Maailma vanim eepos on päris Mesopotaamiast. Kogusid andmeid võõrastest maadest, taevanähtustest ja arvudest(matemaatika). Arvude märkimiseks võeti kasutusele tänapäevanio kehtiv süsteem.
Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar
Peamised kunstiligid ja teemad? Knossose palee, Phaistos, Hagia Triada. Peamised kunstiliigid: arhitektuur, maalikunst, skulptuur, tarbekunst. Teemad: sõnnid, pidutsemine, mereelukad, taimed. 4. Knossose palee kirjeldus ja müüdid. Knossose palee põhiplaan on äärmiselt keerukas, labürindid. Koosnes väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Müüt: Labürindi lasi ehitada kuningas Minos sõnnipäise koletise Minotaurose jaoks. Viimane oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma kogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal allutatud Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas
14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone, oli pärit Preisimaalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorrulised. All olid majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknesid kirik, rüütlivendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuni) eluruumid. Tihti ümbritses siin siseõue ristikäik nagu kloostris. 3) Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilomeetrit pikk. 4) Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. 5) Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. 6) Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse 7) Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone.
avalikke ning eraisikute ühendkinke. Rooma ajal ehitati Parthenonist ida poole väike Roma ja Augustuse Ümartempel. Lõunanõlval oli Dionysose teater. Akropolist lääne pool oli Hephaistose tempel, mis kuulub kõige paremini säilinud Kreeka templite hulka. Samuti oli Ateenas Tuulte torn - kaheksatahuline, suure veekellaga marmorehitis. Elumajad olid seevastu enamjaolt üsna tagasihoidlikud - ühekorruselised ja valmistatud põletamata tellistest. Tänavalt pääses siseõue ja sealt omakorda eluruumidesse. Rahvarohked tänavad olid kitsad ja kõverad. Kanalisatsiooni linnas ei olnud. 480 ja 479 a.eKr hõivasid pärslased Ateena, hävitades pühamud ja palju muid ehitisi. Ateena kujunes Kreeka kirjanduskeskuseks ja oma suurepäraste ehitiste tõttu kauneimaks Kreeka linnaks. KÄSITÖÖLISED Suur osa Ateena linnaelanikest teenis leiba käsitööga. Kuulsamaid olid Ateena pottsepad. Enamus käsitöölisi olid aga üsna vaesed. Jõukaid meistreid, kelle juures
marmorist siledaks lihvitud, ülimalt lihtsustatud elegantsed inimfiguurid. (Värvijäljed osutavad, et olid algselt värvitud) KREETA KUNST ... on rõõmsameelne, siiras, meeleline ja värviküllane. Kreeta arhitektuuri mõjutas välisvaenlase puudumine. Tähtsamad saavutused olid suured ja keerulise põhiplaaniga lossid: Knossos Phaistos Hagia Triada · koosnesid paljudest eri tasapinnal asuvatest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse siseõue. Alumistel korrustel majandusruumid, ülemistel eluruumid. · Palju treppe. · Lossides oli ka veevärk ja kanalisatsioon. · Aknaid ei olnud. Ruumid said valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. · Losside seinad olid puitkarkassiga savitellistest, väljast kivipalaatidega kaetud ja laed puust. · Puust olid ka Kreeta lossidele omapärased allapoole peenenevad sambad. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kujutav kunst.
Tõendeid kreetalaste religioossetest uskumustest (jumalad vms) pole leitud, ka suuri templeid polnud. Mingeid jumalannasid kujutavad madusid käes hoidvate naiste figuurid. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20. saj. alguses kaevati nende säilinud osad välja, need konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid aga hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta sambad (allapoole peenenevad), mis olid eelkõige suumide liigendamiseks. Toredust andsid lossidele vormide mäng ja värviküllus. Seintele oli tihti maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Assürlased lõid oma riigi 2. aastatuhande 1. poolel e.Kr. 8. saj. e.Kr. Alistasid nad Babüloni. Assüüria pealinnadeks olid Sarrukin (prg. Horsabad) ja Nininve (prg. Kujundsik) Assüüria valitsejatel olid suurimad lossid, näiteks Sargon II lossis Horsabadis oli 210 erineva suurusega ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m kõrgusel platvormil. Losside väravas seisid fantastiliste loomade ja olendite kujud (tiivulised lõvid ja härjad inimpeaga). Ehitiste seinu kaunistasid peamiselt reljeefid, seinamaale oli vähe. Põhiteemadeks oli sõda, lahingud, jaht või kuninga rituaalne heitlus lõviga (kuningas pidi ennast tõestama) Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega ja ühes stiilis. 612. a. e.Kr vallutasid Babüloonlased Ninive. 625. a. e
EGEUSE KULTUUR Kreeta-Mükeene 3000-1200 eKr KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta 2000 a. eKr. Küklaadid saared Vahemeres. Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast. Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju "Lüüramängija"(2000 eKr) Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ca 1600 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane. Hoonel on kuni 5 korrust. Läbürint - Minotaurose vangla. Kuningaks oli Minos, kuningannaks Pasifae. Kuningas Minose nimest tuleneb väljend minoiline ajastu. Palees oli kanalisatsioon keraamilised torud. Palee konstruktsioonis olid puidust talad (seismiline piirkond!) ja allapoole ahenevad sambad. Valguskaevud - maja oli ehitatud nii, et kõik ruumid oleksid valgustatud. Herakleion (Heraklion, Iraklio) - pealinn
q=sultanahmet+camii&view=detailv2&&id=B89C0688EC28C7205 keskuses 8399CD6D55&selectedIndex=6&ccid=ctCWt9YJ&simid=60804447 d=OIP.M72d096b7d609b0ff8c1b5601bca4516bo0&ajaxhist=0 · Sellel 1616. a. valminud islami arhitektuuri ühel suursaavutusel on kuus minaretti, kompleksi kuuluvad veel mitu kaaristutega siseõue · Väljastpoolt tundub hiiglaslik hall hoone veidi igavana (kuigi detailides on palju huvitavat), kuid interjöör on niivõrd rikkalikult kaunistatud ja omapärane, et igavaks seda kindlasti nimetada ei saa https://www.bing.com/images/search? q=sultanahmet+camii&view=detailv2&&id=F8AEFDFDF81FF84C202AEAD5FCEEB7
Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab).Mosee õues asub kaev.Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka 1 või mitu saledat torni minaretti. All toodud Damaskuse Suure mosee plaan. Damaskuse Suure mosee üldvaade. Ristlöövi kroonib 36m kõrgune Nisri ehk Kotka kuppel, mille praegune kuju pärineb 1893.a. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80000-100000 palvetajat, rajatud umbes 850.a (Iraagis). Siseõue mõõtmed 155x240 m.ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element spiraalminarett al- Malwiya. 55m kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Tadz Mahal ("ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg" sir E. Arnold) asub Põhja-Indias Agra lähedal (1632-1653). Hoonet ehitas 20000 töölist 22 aastat. Tadz Mahali kohta on öeldud, et selle kavandasid hiiglased ja lõpetasid juveliirid.
läbisid mitu sirget ja avarat peatänavat , mis algasid ja lõppesid väravate juures. Peaväravaks oli peajumalanna Itari värav. See oli müüri kuulsaim osa. Värav oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega ja seal oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi ( näiteks ükssarved , draakonid jne. ). Valitsejate lossid olid enamasti väga suured. Assüüria valitseja Sargon II lossis Korsabadis oli 210 erinevat ruumi.. Kõik need olid ümbritsetud müüriga. Lossil oli mitu suurt siseõue , lisaks veel ruumide valgustamiseks mitmeid väiksemaid siseõuesid. Muidugi oli seal ka lossitempel tsikuraadiga. Mesopotaamias olid kasutusel kividest laotud kaar ja võlv. Ka Korsabadi lossi väravaava oli kaarekujuline. Skulptuur oli üsna ühekülgne. Eriti just materjali puudumise tõttu. Skulptorid olid sunnitud kasutama oma töödes eelkõige savi. Leidude hulgas on massiliselt põletatud reljeefidega savitahvleid ja savikujukesi. Kõige tüüpilisem leid on
Hauakambritesse pandi ka sööki , jooki ja ehteid, et ta puudust ei tunneks. Seintele aga maaliti pilte tema elust,mis pidid aitama teda pärast surma. 17.Nimeta 3 Egiptuse jumalat(nimi ja mis jumal ta on) Ra-päikesejumal ,Horos-taevajumal (kaitses vaaraode võimu), That-tarkusejumal, Osiris-viljakusejumal (surnuteriigi valitseja) 18.Miks ehitati templeid ja millised need välja nägid Templid ehitati jumalate auks.Suurest väravast pääses sammastega siseõue, sealt edasi pääses sammassaali ja selle taga asus pühamu.Sinna võisid minna ainul preestrid. 19.Mis teadustele panid aluse egiptlased? Aritmeetika, geomeetria, arstiteadus ja nad koostasid täpse kalendri. 20.Iseloomusta Thutmosis III Ta oli kõige suurem vallutaja Egiptuse ajaloos.ta tegi Aasiasse üle kümne sõjaretke.Jõudes Eufrati jõe kaldale lasi ta oma võidu auks mälestussamba püstitada. 21.Iseloomusta Ramses II Tema pidas soda Hetiitidega,aga 1269 eKr sõlmis ta Hetiidi
Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS õppeaines Arhitektuur projekt I VARIANT 2 Projekteerida kaasaegne mere lähedusse sobiv korterelamu, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala (asukoht on lisatud detailplaneeringu väljavõttel). Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone- aluse krundi piirini). Korruste arv 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass TP2 Katus kaldkatus (ühe või kahepoolne) või horisontaalne katuslagi üliõpilase valikul. Elamu projekteerida keldrita. Sõltuvalt plaanilahendusest võivad osaliselt 1.korrusel paikneda panipaigad korteritele.
saj.e.Kr. Arhitektuuris on juhtiv koht lossiehitusel. Väliselt sarnanesid lossid kindlusega. 10 h suurusele ter- rassile ehitatud loss koosnes 210 ruumist mis paiknesid 30 pise- ma ja suurema siseõue ümber. Lossi juurde kuulusid 3 templit koos tsikuraatidega. Lossi seinad ja müürid olid kaetud reljeefidega, seinamaalidega ja
paganlikust pidustustraditsioonist viljakuse tagamiseks. Pidudel tantsiti, söödijoodi ning maskides tegelased esitasid jämekoomilisi, sageli seksuaalse alatooniga stseene 8.Reformatsioon usupuhastus oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine. 9.Teter- kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loozides. Etendused toimusid päeval, nende ajal söödi ja joodi, mängiti kaarte. Naiste osi mängisid noormehed. 10. William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli
Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad, asend ebaloomulik. Kasutati ka egiptuse poosi. Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur. Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente. 3. ajastu Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Sarrukin ja Ninive. Sargon II loss Horsabadis 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad Kujutava kunsti eesmärk kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe. Figuurid olid üldistatud, väheste detailidega. Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas rituaalne kohustus. 4. ajastu Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise
Kiriku interjööris on kasutatud marmorit, sinise glasuuriga telliseid ja keraamilisi plaate. Muhameedlaste Kaljumosee. Suure kuldse kupli ümbermõõt on 20m ning see kerkib rohkem kui 35 m kõrgusele Prohveti kalju kohale. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80000-100000 palvetajat, rajatud umbes 850.a (Iraagis). Siseõue mõõtmed 155x240 m.ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element spiraalminarett al-Malwiya. 55m kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Cordoba Suure mosee ehitamist alustati Süüria printsi Abd ar-Rahmani käsul 8.saj. (Hispaania). Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva 200 a. jooksul. 16. saj.
Läänetiiva poolkeldrikorrusel paiknesid ülemisele korrusele viiv trepp, kaevu portaal ning ilmikvendade eluruumide ahjude süsteem. Ka võis paikneda läänetiiva alumisel korrusel kloostri pagarikoda. Läänetiiva alumise korruse põhjapoolses osas oli kelder. Läänetiiva teise korruse lõunapoolses osas asus abti tuba ning selle kõrval ilmikvendade söögisaal. Selle kohal korrus kõrgemal nende magamisruumid. Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume. Aastatel 1425-1448 ehitati l kahe suure torniga eeshoov, mille rajamisel võeti eeskujuks Tallinna linnaväravate kaitsmine eenduvate ehitistega. Torni esiküljel olid väravad suurem hobuveokitele, väiksem jalakäijatele. Lisaks kaitsesid sissekäike tõstesillad (lk 99). Torni teisel korrusel asus kahevõlviline väravakabel. Torni kolmas ja neljas korrus olid ehitatud kaitsefunktsioonide täitmiseks (lk 89 lasketorn)
Verrochio katuselatern. Toomkirik seestpoolt. Mõjukate elanike kodudeks said palazzod. Nende eeskujuks olid keskaja Itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile ligipääsmatutena. Hoonete alumised korrused on ehitatud suurtest tahumata kandilistest kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Neljakandilise siseõue poole oli aga hoone rohkem avatud. Seda ümbritsesid sammasrõdud ja arkaadid ehk sammaskäigud. Iseloomulik palazzole: -madal katus -kindlusetaolised ja raskepärased -akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed -3 korrust -1. korrus massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 2. korrus oli kergemailmelisem 3. korrus oli kandva funktsioonita, õhuline 15. sajandi keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks.
Saalomoni tempel. Kaheksanurkne põhiplaan sisaldab kaht ühise tsentriga kooriümbriskäiku, mis olid mõeldud rituaalsete protsessioonide jaoks. Kiriku interjööris on kasutatud marmorit, sinise glasuuriga telliseid ja keraamilisi plaate. Suure kuldse kupli ümbermõõt on 20 meetrit ning see kerkib rohkem kui 35 meetri kõrgusele Prohveti kalju kohale. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80 000- 100 000 palvetajat ning on rajatud umbes 850.aastal Iraagis. Siseõue mõõtmed 155x240 meetrit ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element on spiraalminarett al-Malwiya. 55.meetri kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Cordoba Suure mosee ehitamist alustati Süüria printsi Abd ar- Rahmani käsul 8.sajandil Hispaanias. Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva 200 aasta jooksul. 16.sajandil ehitati kompleksi keskele hiiglaslik katedraal.
(Sfinks) Skultuurid olid määratud otse vaatamiseks. Valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist. Vaaraod olid alati ikka sama näoilme, soenguga ja riietusega. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid olid hoopis väiksemad, tunduvalt elavamad. Tihti puidust ja värvilised. 12. Kirjelda Kreeta losse ja nim. kuulsam! Lossid koosneisd väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eritasapinnal olevaid ruume ühendasid trepid. Valgust saadi galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed ja sambad olid puust. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihit kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja mitmesuguseid pilte.(Knossos, Phaistos, Hagia Triada) 13
päikesevalgus. Põranda keskel oli väike bassein katuseavast sisse sadava vihmavee kogumiseks. Ainult nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium). Aatriumi, mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium). Väiksemates majades oli ka täielikult katusega kaetud aatriume, mida nimetati atrium testudinatum. Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud siseõue. Pildil aatrium nn. Traagilise poeedi majas Pompejis. Rekonstruktsioon. 12 Peristüül (kr. k. Peristylon - ümberringi sammastega piiratud) 1) antiikelamu keskel asuv nelinurkne sammastega ümbritsetud õu, kust pääses eluruumidesse. Peristüüliga maja oli hellenismiaegne nähtus. Roomlased hakkasid neid tegema kreeklaste eeskujul ning kombineerisid neid aatriummajadega
KUIDAS MÕJUTASID ARAABLASTE TRADITSIOONILISED USKUMUSED NING KRISTLUS JA JUDAISM ISLAMI KUJUNEMIST? 1) ARAABLASTE USK OLI POLÜETISTLIK; 2) PEAMISELT LOODUSJÕUDE KEHASTAVATELE JUMALATELE PÜSTITATI AUSTUSOBJEKTIDENA KUJUSID; 3) AUSTATI PALJUSID LOODUSOBJEKTE, KA KIVE; 4) MEKASSE KORRALDATI IGA-AASTASEID SUURI PALVERÄNNAKUID JA SEEGA MUUTUS MEKA TÄHTSAIMAKS USUKESKUSEKS; 5) JUDAISMI JA KRISTLUSE MÕJUL TÕUSIS PALJUDE JUMALATE SEAS ESILE ÜKS PEAJUMAL, ALLAH; 6) MEKA KAUPMEES MUHAMED HAKKAS KUULUTAMA RANGET MONOTEISMI, KUS NÕUDIS ARAABLASTELT ALLAHI AUSTAMIST AINUJUMALANA NING SELLEST TULENEVALT SAI MUHAMEDI KUULUTATUD USK NIMETUSE ,,ISLAM ". MILLISTEL PÕHJUSTEL KÄISID ARAABLASTE VALLUTUSED KÄSIKÄES ISLAMI LEVIKUGA? MIS TAGAS ARAABLASTELE KIIRE SÕJALISE EDU? KUJUNES ARUSAAM, MILLE KOHASELT KOGU MAAILM JAGUNEB KAHEKS SUUREKS PIIRKONNAKS: ISLAMI KOJAKS JA SÕJA KOJAKS. KINNISTUS VEENDUMUS, ET PÜHAS SÕJAS LANGENUD PÄÄSEVAD TAEVASSE, OOTAMATA ...
süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuri) eluruumid. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik. Kõige paremini säilinud konvendihoone asub Toompea linnuses. 4.Miks jagatakse sinu arvates linnused kolme liiki: ordulinnused, piiskopilinnused, vasallilinnused? Linnused jagatakse kolme tüüpi vastavalt nende ehitajatele. 5.Millistest linnusetüüpidest koosnes Toompea linnus? Kas tead mõnda sealset torni nimepidi? Toompea linnusel ehitati konvendihoone kastell-linnuse sisse. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid: edelasse kuulsaim Pikk Hermann(45,6m),
Nõutud on, et mees suudaks kõiki naisi seisusekohaselt ülal pidada ja kohtleks neid võrdselt. Abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või kividega surnuksloopimisega. Mees võib naisest lahutada põhjendusi esitamata, kuid teatud õigused lahutuseks on ka naisel (naistel on pärimisõigus ja õigus kasutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara). Naiste liikumisvabadust ja suhtlemist perekonda mittekuuluvate meestega on piiratud, majades on enamasti siseõue tagaküljel paiknevad eraldi ruumid naisperele, kuhu meeskülalised sisse ei pääse, naiskülaliste jaoks on eraldi tagauks. Koraan ei sätesta naistele nõuet kanda loori, kuid enamikus islamimaades on seda traditsiooniliselt nõutud. Mis on peamiseks sunniite ja siiite eristavaks vaidlusküsimuseks? neil on erinev arusaam Muhamedi järeltulijate saatusest ning nad tõlgendavad sunnat (prohveti koraaniväliste ütluste kogumik) erinevalt.
Skulptuur Vaarao Chephren ~ 2520 2494 e.m.a. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana. Egeuse kunst Tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid(Knossose, Phaistos, Hagia Triada) Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumistel korrustel olid peamiselt laoruumid. Knossose palee Knossose palee Kreeta saarel. Põhjapoole sissepääs ~1700 a. e.Kr Kreeta tähtsamaid vaatamisväärsusi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Knossose palee Knossose palee kuningannasaal freskodega. ~1700 a
( Ühe kindla keskuse asemel pakuti ühiskondlike objektide ning väljakutega kohalikke keskusi. ) Tööstus oli koondatud eraldi piirkondadesse. Tallinna VastastikuseKrediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone Linna uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal. Projekti leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel Saarinen. Saarineni projekteeritd hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911-1912. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna kõige moodsam maja. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega. Majasõõrist ümbritsetud kaht ülemist hoovi aktsentreerib neid ühendav ovaalne valgusava. Ülaõuele lisab atraktiivset ilmekust massiivse sammastusega kaaristu ning jõuliselt eenduv trepikojatorn.
Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp. Ordurüütlid pidid elama munkade kombel üheskoos ja neile sobis elupaigaks kindlustatud klooster. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Tavaliselt kolme korruselised. All majapidamisruumid ja üleval kaitsekorrus. Teisel korrusel paiknevad kirik, Kapiitlisaal- rüütelvendade koosoleku ruum, Refektoorium- söögisaal, Dormitoorium- magamissaal, Komtuuri (- linnusepealik) eluruumid. Tihti ümbritseb siin siseõue ristikäik nagu kloostris. Näited: Talinna linnusesse hakati 1347. Aastal konvendihoonet ehitama, kasutades selleks osalt vana kastelli müüre. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, millest kuulsaim on edelasse püstitatud Pikk Hermann, mis on ka osaliselt säilinud tänaseni. 1684 suur Toompea tulekahju hävitas ülalinna kaasaegsed hooned. Võimas ordulinnus oli Viljandis. Hakati ehitama 1224. Aastal ja 14. Sajandi alguseks oli valmis Eesti ala esimene ja suurim konvendihoone
annaabi.ee 
