................................................................................7 2.2. Raamat.............................................................................................................................9 2.3. Artikkel ajakirjast või ajalehest........................................................................................9 2.4. Interneti lehekülg...........................................................................................................10 2.5. Arhiivimaterjalid ja õigusaktid......................................................................................10 3. Referaadi vormistamine.................................................................................12 3.1. Kiri................................................................................................................................12 3.2. Paberi mõõtmed ja äärised.............................................................................................12 3.3
antennid ja nende maha võtmine, keskendumine sõjatööstusele, kaupa ei jätku piisavalt, et mitte öelda kunagi, pikad järjekorrad, Eesti iseseisvumine. 3. Millised klassikalise dokumentaali tunnusjooned on filmil ,,Disko ja tuumasõda"? Vastus: Minu arvates on selles olemas kõik klassikalised dokumentaalfilmi tunnusjooned nagu taaslavastatud sündmused- vaheklipid, kus Toomas ja teised tuletavad meelde oma lapsepõlveaegasid, arhiivimaterjalid- antud filmis on palju arhiveeritud materjale kasutatud, milleks on salvestised kontsertidelt, salvestised rongkäikudest, salvestised esimestest televisioonisaadetest, salvestised kongressidest jne. Kommentaarid ja intervjuud - paljud tegelased kommenteerivad ja annavad intervjuusid filmi kontekstis tolleaegse olukorra kohta, diageetiline heli ja muusika- palju kohti, kus on kasutatud muusikakatkeid marssidelt või kongressidelt. 4
üleliidulistes alluvussuhetes Tallinna Moemaja jäi kapitalismile lihtsalt jalgu.Võlakoorma kasvades lõpetas ilmumise ajavahemikus 1958 1992 hiigeltiraaziga põhikasumit toonud moeajakiri Siluett (kokku 34 aastakäiku), viimane ja varasematest tunduvalt tagasihoidlikum moedemonstratsioon toimus 1993. aasta kevadel. Kommertsliku ajastu saabudes lahkusid parimad kunstnikud, õmblejad ja mannekeenid, muutusid asukoht, suunitlus ja kollektiivi suurus, vahetus juhtkond ning kadusid paraku ka arhiivimaterjalid (mh firmasilt ja omaaegseks moepiibliks tituleeritud ajakirja Siluett slaidikogu). Ka erakätes säilinud rõivaesemete valik on juhuslik. Terviklikke komplekte on alles minimaalselt. Muuseumikogudes leiduvad etnograafiliste sugemetega rõivaesemed oleksid eeldanud teistsugust, rahvuslikus stiilis esemekeskset väljapanekut ega oleks andnud terviklikku ülevaadet moemaja kunstnike autoriloomingust läbi kümnendite.
Kollektsioon baseerub kunstniku tütre Helge Pihelga annetusel. Kristjan Raua abikaasa Elviira Raud elas majas veel 1963. aastal, kui tekkis idee rajada sinna Eesti ühe olulisema rahvusromantilise kunstniku, muuseumide algataja ja kultuuritegelase majamuuseum. Tänu Elviira Rauale olid kunstniku endisest eluloolisest atmosfäärist säilinud Kristjan Raua ateljee sisustus, tema töövahendid, mööbel, eluloolised esemed, aga samuti arhiivimaterjalid fotod, auaadressid, raamatud. Põhilise osa kogust moodustavad kunstniku joonistused, visandid ja etüüdid, aga ka näited tarbegraafikast eksliibrised ja rahatähtede kavandid. Suur osa Kristjan Raua majamuuseumi kogust on ühe suure Eesti kunstniku elu peegeldus, mis omab väärtust eelkõige maja enda kontekstis. Praegu on kollektsioon, kuhu kuulub 340 kunstiteost, 155 mööbli- ja eluloolist eset, 114 raamatut ning 132 eluloolist fotot ja arhiivimaterjalid hoiul Eesti
NB! Kokkuvõtte maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatus ja kokkuvõte peaks olema nii esitatud, et neid lugedes saaks ülevaate töö probleemidest, üldisest lahenduskäigust ja tulemustest ka ilma põhiteksti lugemata. Kasutatud kirjandus: Hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid. Nendeks on eelkõige raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest, uurimistööde aruanded, dokumendid, aruanded, intervjuud, arhiivimaterjalid, interneti materjalid jne. Soovitatav on kasutada tähestikulist järjekorda. Sellisel korral paigutatakse ette ladinatähestikuline (nii eest, kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Kõik bibliokirjed nummerdatakse araabia numbritega. Allikad loetakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. RAAMATUTE viitamine: Raamatud, millel on 1-3 autorit, Autor(id). Pealkiri: pealkirja täiendandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Lehekülgede arv.
allikad peavad olema viidetes märgitud MS Word · Tekstis viidatakse kas samal leheküljel Joonealuseks viitamiseks: joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes Insert Æ Footnote... Æ OK Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne 9. Kasutatud materjalid võivad olla: · kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet) · suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) · kasutatud kirjandus, esitatakse järgmised andmed: · autorid (perekonnanimi, initsiaalid) tähestikulised järjekorras · pealkiri · ilmumise koht ja aasta · lehekülgede arv 10. Üldnõuded · Kirjalik töö trükitakse lehe ühele küljele
kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või hinnanguskaalasid · Inimeste võimete määramiseks, intelligentsuse või isiksuseomaduste mõõtmiseks saab kasutada standardiseeritud teste. Ainestiku kogumisel tuleb arvestada anonüümsuse tagamist, erilisi kompensatsiooniküsimusi, konfidentsiaalsust ja ainestiku otstarbekat salvestamist. VALMISANDMESTIKUD : I AMETLIK STATISTIKA II STATISTILISED ANDMEBAASID III ARHIIVIMATERJALID IV VARASEMATE UURIJATE POOLT KOGUTUD MATERJALID. V MUUD DOKUMENDIKOGUD Ankeedi üldine ülesehitus Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad: 1. ankeedi sissejuhatus; 2. andmed uuringu korraldaja kohta; 3. uuringu eesmärk ja tähtsus; 4. anonüümsus ja konfidentsiaalsus; 5. kuidas küsimustele vastata 6. kuhu ja mis ajaks ankeet saata; 7. tänusõnad. Soovitatav küsimuste järjekord 1
mitmesugused küsimuste tüübid intervjuud (telefoni, lähi, grupi) info hankimise valdkonnas kasutusel viiakse läbi töökohal või koolis kvantitatiivsed andmed või kvalitatiivne (süvaintervjuu) Uurimismeetodite liigid Päevikud ja autobigraafiad: inimeste vabas vormis kirjutised varasemates uuringutes mida inimesed tegid teatavatel ajahetkedel alates 1970 keskendutakse rohkem sellele, mida nad mõtlevad ja tunnevad Uurimismeetodite liigid Ajalooline analüüs: arhiivimaterjalid algallikad raamatukogust muud dokumendid Uurimismeetodite liigid Sisuanalüüs: ajalehtede, ajakirjaartiklite, raamatute, kõnede, kirjade, helisalvestiste, maalide analüüsimine neis sisalduva orientatsiooni ja teemade mõistmiseks Uurimismeetodite liigid Tegevusuurimus: uurija tegutseb aktiivselt tekitab mingi nähtuse teeb midagi teatud kindlal viisil samal ajal jälgib võimalikult täpselt, mis juhtub teeb tähelepanekuid Hindab tegevust Uurimismeetodite liigid
Intervjueeritava ees-ja perekonnanimi, soovitavalt ka sulgudesse töökoht ja amet ning intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi. [Intervjuu liik] ja toimumise aeg. Reimund, Jaan (Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktor). Uurimistöö autori nimi. [Helisalvestis]. Rapla: 20. 09. 2011. Mutli, Alar (Rapla vallavanem). Uurimistöö autori nimi. [E-kiri]. Rapla: 20. 09. 2011. Metssalu, Jüri. Mälestused Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi Tabula Rasa reisidest. Nimi üleskirjutus. Rapla: 20.05. 2003. Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. EAA, f.250, n.3, t.15, l.24. Eesti Ajalooarhiiv, f. 207, nim. 3, t. 17, lk. 26. Rapla Vesiroosi Gümnaasium (12 või 14pt) Uurimistöö pealkiri (16 või 18pt) Uurimistöö
käsitletud lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU sisaldab kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet); suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) kasutatud kirjandus NB! Kui töö põhineb vaid kirjandusel, on tegemist teiste autorite seisukohtade refereerimisega, on töö referaat, mitte uurimistöö. LISAD Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud. Näiteks:
eemdalda ning viia keldrisse ja need kaalusti ligi 60-130 kg, osad kapid olid kahekesi kokku kruvitud ja nad olid nii rasked kahe inimese jaoks, et need tuli lihtsalt ära lõhkuda. Kapid olid metallist ja sahtlitega. Töökohti oli seal ohtrasti vaja, nii koristajatele,turvafirmadele kui ka laotöölistele. Üks laotööline kes seal oli, nägin et ei suuda tegeleda kõikide vaja minevate asjade ning transporttööga.Mul tuli seal ka ära sorteerida kuupäeva ja aasta järgi olevad arhiivimaterjalid, selle sorteerimine ja paigutamine riiulitesse oli kogupäeva töö ja riiulid olid liiga väikesed nende jaoks, et nad vaevalt mahtusid ära nendesse. Osad materjalid olid seal käibel olevad ja ülejäänud läksid hävitamisele. Praktika ajal tegelesin ka hoiukohtade korrastamisega. Paigutasin kaste, et neid oleks mugav ja lihtne kätte saada. Praktika käigus tutvusin kirjakandjate tööga. Käisin kirjakandjaga nende tööülesannete täitmisel kaasas
Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks. Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma: 1. arhiivimaterjalid; 2. kirjandus ja perioodika; 3. suulised andmed. 2.2. Projekt Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine. Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslasega. Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi. Projekti võib kaasata
Tallinna eeslinnade puitmaju, kus on kohe nähtud ette välisseinte katmist krohviga. Lammutamise puhul tuleks hoone kindlasti paberkadjale jäädvustada, et ainulaadne ehitis oleks meie arhitektuuriajaloos fikseeritud (statement ajaloolane Robert Nermanilt). Elamu juurde on ka kuulunud ilusad sepisaiad, mis tänaseks on sündmuspaigalt lahkunud. 10 ALLIKAD Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (SAPA)- arhiivimaterjalid Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK)- restaureerimine ja renoveerimine NERMAN, Robert- ajaloolane (hoone arhitektuurne väärtus) 11
Andmeid võib saada ka nende veebilehelt: http://www.stat.ee/valdkonnad II STATISTILISED ANDMEBAASID Teabe kogumise, liigitamise ja näitlikustamisega tegelevad ka statistilised andmebaasid. Andmebaase haldavad mitmesugused riiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, asutused ja firmad. Uurimust kavandades tasub teadusraamatukogudest uurida, milliseid oma valdkonda puudutavaid andmebaase on võimalik kasutada. http://www.ttu.ee/raamatukogu/inforessursid/andmebaasid/ III ARHIIVIMATERJALID Uurimus võib toetuda ka arhiivides säilitatud allikmaterjalile. Eriti puudutab see ajaloouurimusi. Ka teistes uurimustes kasutatakse sageli arhiivide teavet kas peamise uurimisandmestiku või taustmaterjalina. Eesti Rahvusarhiiv kujutab endast riigiarhiivide süsteemi, kuhu kuuluvad Ajalooarhiiv http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/avaleht-2 , Riigiarhiiv http://www.ra.ee/vau/ , Harju, Lääne, Lääne-Viru, Tartu ja Valga maa-arhiiv;
Kokkuvõte sisaldab ka autori enesehinnangut. 2.6. Kasutatud allikad Loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1. kirjalikud allikad N. arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet; 2. suulised allikad N. mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid; 3. kasutatud kirjandus. NB! Täpsem viitamise juhend peatükis 3 ja kasutatud allikate loetelu koostamise juhend peatükis 4. 2.7. Lisad Sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid,
Kokkuvõte sisaldab ka autori enesehinnangut. 2.6. Kasutatud allikad Loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1. kirjalikud allikad N. arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet; 2. suulised allikad N. mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid; 3. kasutatud kirjandus. NB! Täpsem viitamise juhend peatükis 3 ja kasutatud allikate loetelu koostamise juhend peatükis 4. 2.7. Lisad Sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid,
Kokkuvõte peaks olema sissejuhatusega samas mahus (mitte üle1/10 töö põhiosa mahust). Kasutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid. Nendeks on eelkõige raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest, uurimistööde aruanded, väitekirjad, riiklikud seadused jm normatiivaktid, instruktiiv- ja metoodilised materjalid. Teised allikmaterjalid (dokumendid, aruanded, interjuud, arhiivimaterjalid jm) võib esitada joonealuses viites või tekstis. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles.
numbrid. Näide: Lauri, M., 1999. Majanduse kiire areng kasvatab tööpuudust. Ärielu, 7, 38–40. Ajalehtedest artiklite kasutamisel lisatakse kuupäev, muu on sarnane artikli kirjega: artikli autor, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajalehe nimi, artikli ilmumise kuupäev, artikli lehekülg. Näide: Laidre, A., 2000. IT-investeeringute tasuvust saab mõõta. Äripäev, 31. jaanuar, 12. 3.2.3. Aruanded, arhiivimaterjalid Kasutatud aruannete, dokumentide jms kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi nimetus (koos ettevõtte nimetusega), dokumendi väljaandmise aeg (aasta või kuupäev). Näide: Hansapanga bilanss seisuga 01.01.2005. a. OÜ Trükikoda 2004. aasta kasumiaruanne (03.03.2005). Arhiivimaterjalide kasutamisel on vaja esitada järgmised andmed: arhiivi nimetus, fondi (lühend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, lehe (l) number. Näide: EAA, f 250, n 3, t 15, l 24. 3.2.4
2. kd. Tartu: Säde, lk 521671. Eesti hagijas. (1999). ENE 2. kd. Tallinn: Valgus, lk 209. Võib ka lühikirjena, kasutades ladinakeelset lühendit s.v. (sub verbo sõna all). ENE (1998). s.v. grafoloogia. Lõputööd Autori perekonna ja eesnimi. (Aasta). Töö pealkiri. Kõrgkool (ja õppetool). Koht. Töö liik. Sard, Alge. (2009). Fotograafia kunstihariduses vaatamine ja teadvustamine. Tallinna Ülikool, kunstide teaduskond, kunstiosakond. Tallinn. Magistritöö. Arhiivimaterjalid Dokumendi nimetus. Arhiivi nimetus, fondi (f), nimistu (nim), mapi (m), toimiku (t), säiliku (s) ja lehe (l) numbrid. Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f 1962, nim 1, s 270. 12 Riigi Kunsttööstuskooli 1937/1938 õppeaasta tunnikavad, õppejõudude nimekirjad, kirjavahetus õppetöö korraldamise kohta. (1937). ERA, f 1108, n 6, s 842. Ülevaated ja arvustused, uurimistöö analüüsid jms
andmeid enam ei esitata. VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. 3 Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1.kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet); 2. suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) 3. kasutatud kirjandus. VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad).
) • Saame järeldada põhjuste ja tagajärgede kohta, eeldusel et osalejad…. Sarnased omadustelt (nt taustategurid) ja samades tingimustes (nt väsinud või mitte) – Juhuvalik – Eksperimentgrupp ja kontrollgrupp JUHTUMIUURING (Case study) • Sügavuti analüüs üksikindiviidi või väga väike valimiga, võib ka mitu korda lühema aja jooksul • Kasutatakse palju erinevaid allikaid andmete kogumiseks– – vaatlus (loomulik), – intervjuud, – dokumendid, – arhiivimaterjalid, – osalusvaatlus • Kasutatakse kliinilises uurimuses sageli • Nt Päeviku uurimused • Annavad sisendit uurida teemasid edasi suurema valimiga • + Annab palju, detailset ja rikast infot uuritava juhtumi kohta, võimaldab mõista arenguprotsesse sügavuti • - Raske üldistada, subjektiivsed Valiidsus ja reliaablus • Reliaablus: Kasutatava metoodika stabiilsus, järjekindlus, püsivus –
Viide käib kas lause või lõigu kohta. Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühesugune. Eristatakse kolme viitamissüsteemi: viitamine autori nime ja aastaarvuga, . Nimetatud viitamisviis on enamasti kasutusel humanitaarvaldkonnas ja on rahvusvaheliselt tunnustatud; joonealune viitamine, mida kasutatakse valdavalt õigusteaduslikes töödes või neis töödes, milles on rohkesti autorita materjale(arhiivimaterjalid, õigusaktid jm); numbriga viitamine on küll lühem variant, aga seda kasutatakse vähem. NB! Viitamisest ja vormistamisest täpsema informatsiooni saamiseks loe läbi Kiin, Aili 2000. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi Vija, M., Sõrmus,K., Artma,I. 2008.Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms Teksti illustreerimiseks kasutatakse tabeleid ja jooniseid.
Nt: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, november 29). Postimees. Artiklid teatmeteoses. Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Loodus, 521671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid) Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. 8.6.1.3. Muud trükised Arhiivimaterjalid. Arhiivi nimetuse lühend, fondi (f), nimistu (n), säiliku (s), lehekülje(l) number kui säilik, lehekülgede arv. Kirjanduse loetelus: Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f. 1962, n. 1, s. 270. Auaadress K. Pätsile. (1924). ERA, f. 1278, n. 1, s. 274. Wiiralt, E. (1917). Paarike tänaval. EKM G 13836. Wiiralt, E. (1946a). E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi, 16. oktoober 1946. EKM arhiiv. Wiiralt, E. (1946b). E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi, 6. november 1946
2. kd. Tartu: Säde, lk 521671. Eesti hagijas. (1999). ENE 2. kd. Tallinn: Valgus, lk 209. Lõputööd Autori perekonna ja eesnimi. (Aasta). Töö pealkiri. Kõrgkool (ja õppetool). Koht. Töö liik. Kuusk, Raivo. (1996). Luule olemuse tõlgendamise võimalusi. Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool. Tallinn. Magistritöö. Õigusaktid Akti nimetus, vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. Arhiivimaterjalid Arhiivimaterjalide puhul kirjeldavad dokumendi asukohta arhiivi nimetuse lühend, fondi (f), nimistu (nim), säiliku (s), lehekülje (l) numbrid. Nt: TRKA, f R-363, nim 2, s 18. 21 Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f 1962, nim 1, s 270. RIIGI Kunsttööstuskooli 1937/1938 õppeaasta tunnikavad, õppejõudude nimekirjad, kirjavahetus õppetöö korraldamise kohta. (1937)
Mitteriiklikud keskused ja institutsioonid: Mittetulundusühing S-keskus (andis välja koguteost „Sõja ja rahu vahel“, mis käsitles Eesti ajalugu 1939-1956), Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus (KRES) (eesmärgiks Okupatsioonide muuseumi rajamine Eestisse; ilmunud mitu olulist teatmikku Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost), Mälu Instituut (enne: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon – IKUES), muud keskused. Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid. Dokumendid Rahvusarhiivis, mis ühendab endist Riigiarhiivi (ERA), Filmiarhiivi (EFA) ja Ajalooarhiivi (EAA). Olulisim dokumentatsioon just seal. Lisaks isikufondid, haridusasutuste fondid, pea kõik arhiiviainesed. Tallinna Linnarhiiv (TLA), seal ka palju nõukogudeaegset materjali, mis seotud Tallinna ja tolleaegsete ettevõtetega. Ametkondlikud arhiivid – ministeeriumide arhiivid, kus on mõnel pool tallel ka ajaloolist dokumentatsiooni.
Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1) kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet); 2) suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) 3) kasutatud kirjandus. VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms)
(Viimased organiseeriti vastavalt ENSV Rahvakomissaride Nõuogu määrusele 10.12.1940 "Linna- ja maaarhiivide organiseerimisest ESNV-s".) 24.08.1940 jõudsid Tallinnasse Moskva esindajad Fomin ja Organov, kes panid paika uue struktuuri ja koosseisu. Direktoriks jäi O. Liiv, üks tema senistest asetäitjatest August Sildnik pidi aga lahkuma (Sildnik küüditati 1941 perega, suri asumisel 1955). 4. septembril 1940 kuulutas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu kõik dokumentaalsed arhiivimaterjalid riigi omandiks. Riiklikesse arhiividesse tuli üle anda nii tegutsevate kui likvideeritud, natsionaliseeritud asutuste, organisatsioonide riiklikku väärtust omavad arhivaalid. Tegutse- vate asutuste asjaajamise dokumendid võisid asutustesse jääda kuni kindlaksmääratud tähtajani. Esmajärjekorras tuli arhiividele üle anda EV Sõja- ja Siseministeeriumi dokumendid. Palju sellest materjalist toimetati koheselt arhiivi salajasse erifondide osakonda.
zürii koosnes 10 isikust (valiti urnidest), lõplik otsus tehti zürii koosseisus samuti loosiga valitud viie liikme häälega. Tegelikeks võitjaiks olid ainult koreeg, kirjanik ja protagonist, kes tunnustati esimesteks; neid pärjati eefeuga siinsamas teatris. Kolmas "võit" võrdus faktiliselt kaotusega. Kuid kõik kolm kirjanikku ja protagonisti said auhinnad, mis olid ühtlasi ka honorariks. Zürii otsust hoiti riigiarhiivis. IV sajandi keskpaiku avaldas Aristoteles need arhiivimaterjalid. Pärast tema teose ilmumist hakati märkima kivile iga pidustuse võitude koondregistrit ja võitjate nimestikke, ja meieni on säilinud rida nende raidkirjade fragmente. Väga rikas miimiliste elementide poolest oli ka Dionysose kultus, ja draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks on seotud just Dionysose kultusega. Näidendite etendamine Kreekas toimus V ja IV sajandil eKr ainult Dionysose pidustustel, eriti Suurtel Dionüüsiatel märtsis-aprillis ja lenaiadel
Samuti kirjeldatakse ka tek- kinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus ka- sutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1) kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest internet);
korrektsust raske tõestada. · Teadustööd: AUTORI NIMI, Eesnimi(nimed). Töö pealkiri kaldkirjas. Teadusasutuse või õppeasutuse nimi. Koht, aastaarv. [Töö liik nurksulgudes]. Näide: TAMMEPÕLD, Mikk. Henri de Toulouse-Lautrec. Tartu Gümnaasium. Tartu, 2000 [Uurimistöö]. · Aruanded, dokumendid jms: dokumendi nimetus. 2001. Ettevõtte nimetus, Linn, 2001. Näide: Klassipäevik. Tartu Gümnaasium, Tartu, 2001. · Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Näide: EAA, f.250, n.3, t.15, l.24. · Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral tuleb leida ise lühendid. Näide: Lühendid EAA Eesti Ajalooarhiiv EKM Eesti Kunstimuuseum ERA Eesti Riigiarhiiv · Intervjuu: Intervjueeritava nimi, initsiaal(id). Intervjueerija nimi, initsiaal(id). Intervjuu
Tempus Phare konverents. Tartu. 3.8.8. Avaldamata allikad Üliõpilastööde korral koostada loetelu järgnevalt: uurimistöö autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, töö liik (näiteks: diplomitöö), asukoht ja asutuse nimetus. Näide 12: Triin Lepp (2006). Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste õpimotivatsiooni mõjutavad tegurid. Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. 3.8.9. Arhiivimaterjalid Arhiivimaterjalide viitekirjes märgitakse arhiivi nimetus, fondi (lühend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, lehe (l) number. Andmed eraldatakse üksteisest komaga. Näide 13: Eesti Riigiarhiiv, f 798, n 7, t 43, l 6. 3.8.10. Muud juhud Kui raamat, kogumik või ajakiri on välja antud näiteks kahes keeles, siis loetelu koostada selles keeles, kust materjal on võetud. Näiteks kui kogumikus on artiklid eesti ja inglise keeles
avaldamismärge, mis koosneb Riigi Teataja osast, avaldamise kuupäevast ja artikli numbrist. Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. Õigusakti elektroonilisele versioonile viitamisel esitatakse veebilehe aadress koos külastamise kuupäevaga. Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002 (30.04.2013). Arhiivimaterjalid Säiliku nimetus, arhiivi täielik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näide: Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A I-III. Kirjastamata allikate viitamise puhul on oluline anda allikate loetelus piisavalt informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid
........................................................................30 5 3.8.6. Konverentsi materjal...........................................................................................................................30 3.8.7. Avaldamata allikad..............................................................................................................................30 3.8.8. Arhiivimaterjalid................................................................................................................................. 31 3.8.9. Muud juhud.........................................................................................................................................31 3.9. Teksti viitamine..............................................................................................................32 3.10. Tabelid..................................................
(2000). Välisperioodika avakogu ja selle kasutamine. Rmt: Aastaraamat 1999/ Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 11117. d) artiklid teatmeteostes Artikli nimetus. Teose nimetus. Köide. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, lehekülg (-küljed). Eesti. Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, 1934, lk 521671. Õigusaktid Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg. Allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Perekonnaseadus. (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. Arhiivimaterjalid Säiliku nimetus. Arhiivi täielik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A IIII. Internetimaterjalidele võib viidata ainult siis, kui materjalil on välja toodud autor, kui sama materjali ei ole võimalik usaldusväärsematest allikatest kätte saada või kui on tegemist uurimisküsimusest lähtuva materjaliga. Kui te kasutate Internetist loetud allikat, mis on ka
Barokkpark Jakobsdalis (nimetatud Jacob De la Gardie järgi), nüüdne Ulriksdal. Valminud umbes 1642-44. Pilt: http://www.gardenvisit.com Pikk ja kitsas palee loetakse stiili poolest veel hilisesse renessansi kuuluvat. Pikk ja kitsas oli ka esimene Kolga peahoone. Nagu näha, usaldan ma siin peatükis rohkem Norrmani, sest temal olid kasutada Stenbockide mälestused ja mõned Rootsi arhiivimaterjalid. Kuid tõe huvides oleks tarvis 1586. a Lundi nimistu, 1633 ja 1641 aasta inventarinimistud (miks neid nimetatakse alati koos? kas 1633 ja 1641 a andmete vahel on ka erinevusi?) ja ehituslepingud ise üle vaadata just selle pilguga, kuidas ja mis hooned kuskil paikneda võisid. Kuid siin oleks vaja professionaalide abi. Minu töö poolikust näitab ka veel see, et ma ei ole jõudnud tutvunud Sten Karlingi kirjutistega isiklikult, vaid olen usaldanud vahendatud andmeid.
Teise maailmasõjaga üle eesti liikunud rindejoonega kaasnes pommitamisi ja tulekahjusid linnades ning oli suur oht paljude kultuurilooliste väärtuste säilimisele. Kui rindejoon 1943 a. tagasi Eesti suunas liikuma hakkas organiseeriti Tartu Keskarhiivi osaline evakueerimine nelja mõisa, üheks sihtpunktiks oli ka Lahmuse mõis. Põhjuseks asjaolu, et sakslastel oli plaan kultuuriväärtused kõik ära Saksamaale viia. Mõisa aida keldrites olid arhiivimaterjalid kuni sõja lõpul need taas reevakueeriti. 1941. aasta juuniküüditamisest perekond Kull pääses, kuna Juhan Kull oli algselt kirjutanud kogu tootmistalu oma ämma Marie Prisko nimele. Sõjaaastatel 1941-1945 töötas Lahmuse veski täisvõimsusega, sest rahval oli toiduks jahu tarvis ning seetõttu ei võetud ka möldreid sõjaväkke. Põhiliselt toodetigi toidujahu. Ka vesiveski villaveski töötas täiskoormusel, klientideks olid perenaised. . Sõjaaja tingimustes
1930. aastateks TÜ-s ka arhiivinduse kursused tulevastele arhivaaridele ja ajaloolastele. Rahvastikuajaloo uurimise jaoks olulised perekonnaseisu dokumenteerivad allikad. Perekonnaseisu aktide arhiiv Kohtu- ja Siseministeeriumi juures. Vabadussõja Ajaloo Komitee arhiiv Kaitseministeeriumi juures. Eesti Kultuurilooline Arhiiv 1929 ERMi juures. Samuti linnaarhiivide korrastamine Tallinnas, Tartus Pärnus ja Narvas. 1935 Eesti Arhiivinduse seadus, määras kuidas arhiivimaterjalid arhiividesse koondada ja millest moodustub rahvusliku arhiivi fond. Ehitati üles arvestades juhtivate arhiivi maade kogemusi. Organisatsioon, ajaloo seltside võrgustike kujunemine. Oluliseks 1920. aastatel TÜ õppejõudude asutatud Akadeemilise Ajaloo Selts, mis haaras üliõpilasi ja ajaloohuvilisi ka väljast poolt ülikooli. Liita professionaalsete ajaloolaste kui ka asjaarmastajate teadmised, oskused ja huvi. 1922 hakati välja andma Ajaloolist Ajakirja
Nt: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, november 29). Postimees. Artiklid teatmeteoses: Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu. 521-671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid): Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. 6.1.3. Muud trükised Arhiivimaterjalid: Arhiivi nimetuse lühend, fondi (f), nimistu (n), säiliku (s), lehekülje(l) number kui säilik mitmel leheküljeline. Kirjanduse loetelus: Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f. 1962, n. 1, s. 270. Auaadress K.Pätsile. (1924). ERA, f. 1278, n. 1, s. 274. Wiiralt, E. (1917). Paarike tänaval. EKM G 13836. Wiiralt, E. (1946a). E.Wiiralti kiri Pariisist N.Poomile Stockholmi, 16. oktoober 1946. EKM arhiiv. Wiiralt, E. (1946b). E.Wiiralti kiri Pariisist N.Poomile Stockholmi, 6. november 1946
1/3 reformist puutumata jäänud majapida teeriva materjali kogumiseks Karotamme, mised nn. riiklik reserv. Veimeri ja teiste kohta. Läbi vaadati paljud Nagu ka 1940. aastal, määras maareform arhiivimaterjalid (sh. Karotamme isikufond), talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. kuid midagi tõsist ei leitud. Käbin ei rahul dunud ka Veimeri võimulejäämisega. Teda Nüüd aga polnud reform enam suunatud üksnes rikkamate talunike, vaid ka rahva vaenlaste vastu kelle all mõeldi perekondi, kust oli mobiliseeritud mehi Saksa sõjaväkke või
, jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia õpetajaga, eesmärgiga säilitada õpilaste praktilisi töid kooli digitaalses arhiivis). Lisad visandid, pildid, fotod, heli- ja videolõigud jne CD plaadil jms, mis täiendab, kinnitab või kirjeldab tööprotsessi. Kasutatud kirjandus (vt lisa 3) tähestikuline loetelu tekstis viidatud algallikate kasutamise osas (kasutatud kirjandus, ajakirjad ja/või ajalehed, arhiivimaterjalid , interneti materjalid, suulised allikad). PRAKTILISE TÖÖ OSA Praktiliseks tööks gümnaasiumi astmes võib olla: - kunstiteos (joonistus, graafiline teos või tööde seeria, maal, skulptuur, makett, moekollektsioon jne) - ehted - kollaazid (erinevatest materjalidest) - tarbekunst (keraamilised vormid, -plaadid, nahkehistöö, siidimaalid, puitesemed jne) - foto- või videofilmi teos
Likvideeriti teaduste akadeemia toimetiste väljaandmine, hakkas ilmuma ajakiri Drames. Arhiiviallikate publitseerimine. Arhiivinduse teisenemine (Eesti arhiivid on kõige avatuvamad arhiivid). Uurimisteemade muutumine: Nõukogude repressiooni uurimine, Eesti Vabariigi uurimine. Üldhariduskoolide ajaloo õpetamise ümberkorraldamine ja uute õpikute ettevalmistamine. Üldajaloo õpikud ilmusid kiiresti (kiire ajaloo desovietiseerumine). Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid: Kirjalikud, esemelised, suulised, etnoloogilised, lingvistilised, audiovisuaalsed, elektroonilised. Enne Nõukogude perioodi Eestis oli kaks arhiivi: Eesti riigi arhiiv (Tallinn) ja Eesti riigikeskarhiiv (Tartu). Tartu omas oli tsaari aegsed ja rootsi aegsed materjalide alused. Tallinna omas olid sünni registrid. Kõik arhiivi materjalid kuulutati riigi omandiks ja loodi ühine Nõukogude arhiivi fond. Loodi üks arhiiv: ENSV keskarhiiv (Tartu)
Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks. Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma: 1. arhiivimaterjalid; 2. kirjandus ja perioodika; 3. suulised andmed. Viitamise aluseks on võetud Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatutes ja Eesti Ajalooarhiivi toimetistes kasutatav viitamissüsteem. Arhiiviviide: ERA R-6-1-97, l 35 (ENSV Põllutöö Rahvakomissariaadi põllumajandusosakonna protokoll nõupidamise kohta Üleliidulisest Põllumajandusnäitusest osavõtu kohta 1941. a, 31.10.1940). Raamat, monograafia: Toomas Karjahärm, Väino Sirk. Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 19171940. Tallinn
1944-1950 Nikolai Karotamm - 2. sekretär tema ajal oli 1944-1948 S. Sazonov, 1948-1949 G. Kedrov - tegemist oli suhteliselt mõistlike Moskva emissaridega. Karotamm sai nendega ka päris kenasti läbi, suuri konflikte ja probleeme ei tekkinud ja vajadusel sai neid 2. sekretäre ära kasutada, et midagi Moskvast juurde küsida jne. Kedrov oli see, kes kaasatakse Leningradi süüasja ja väidetavalt on mõned andmed, et temakaudu üritati saada kompromiteerivat materjali Karotamme kohta, aga arhiivimaterjalid ei ole seda kinnitanud. Meeskond: A. Veimer, N. Andresen, H. Kruus, H. Allik, E. Päll - olulised selles mõttes, et nad olid ka elanikkonna seas rohkem tuntud. Nendest neli esimest olid Eestis ka sõja eel. Eduard Päll oli Venemaa eestlane ja tema roll väiksem võrreldes nende teistega. Suhteliselt kitsas ring oli tinglikult Karotamme meeskonnaks - see ka teatud mõttes kindlustas teatud toetuse ühiskonnas Karotammele. 1950-1978 Ivan Käbin - 2. sekretär tema ajal oli 1950-1953 V
· Vaatlused suurt tähelepanu (näiteks vastavate andmebaaside loomine jne.) · Kirjalikud küsimustikud · Järgida tõendite keti põhimõtet: uurimisaruandes · Arhiivimaterjalid esitatud materjalid peavad olema samad, mis (Tepp) koguti uurimise käigus (Tepp) Case study empiirika analüüs (Rynes
Organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Seltsi juhatus asub Tartus. Eesti Rahva Muuseum, Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid. Pärast asutamist ajutiselt Gildi tänaval asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal Raadile, endise Liphartide mõisahoone peahoonesse (endisaegne Raadi mõis). 1923. aastal avati seal muuseumi esimene püsinäitus. 1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Eesti iseseisvuse taastamiseni Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse. Noor-Eesti 1905 avaldas Noor-Eesti värskendavat mõju ühiskonna mõtlemisele
annaabi.ee 
