5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikidesse suundadesse. Valitsusaja alguses vallutas ta Itaalias Iongobardide kuningriigi. Hispaanias sõdis ta araablastega ning alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suure vaevaga vallutas ta ka tänapäeva Põhja- Saksamaal asunud paganlikele saksidele kuulunud Saksimaa. Valitsusaja lõpul kuulus talle suur osa Lääne-Euroopast. Ainult Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania jäid vallutamata. 8) Karl Suure tegevuse ajal elavnes kultuur märgatavalt. Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss.
Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said lüüa ja tõrjuti tagasi. Pippin Lühike (714 768) oli Frangi riigi kuningas, Karl Martelli poeg. Tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga tema käeall. Karl Suur (768 814) Frangi riigi kuningas, Pippini poeg. Ta laiendas riiki peaaegu kõikides suunades. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis langobordide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare. Karolingide dünastia on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. Majordoomus (majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kirikuriik paavsti valitsetud riik. Verduni leping Karl Suure poja, 3 elusoleva pojavahel olev leping, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks. Lõpetas kolme aastalise kodusõja.
Nii juudid kui ka araablased peavad Palestiinat enda maaks. 1948. aasta mais kuulutasid juudid ÜRO otsuse põhjal Palestiinas oma riigi ehk Iisraeli. Sellest tekkis suur konflikt, sest Palestiinas elavad araablased ei nõustunud palestiinat juutidega jagama. Juba järgmisel päeval puhkes juutide ning seitsme Araabia riigi vahel sõda, mis kestis üle aasta. Selle käigus õnnestus Iisraelil vallutada osa Palestiinat, mis oli määratud araablastele, ülejäänud araablastega liidetud maa liideti aga Jordaaniaga. Ka Jeruusalemm jagati nende kahe vahel pooleks. Peale sõda lahkus Iisraeli okupeeritud aladelt sadu tuhandeid araablasi. Tegelikult ei lahendanud sõda Lähis-Ida probleemi, vaid tegi selle hoopis hullemaks. 1956. aastal puhkes sõda Egiptsue ja Iisraeli vahel ehk Suessi kriis, mis lõppes alada loovutamiseta. Ka see ei toonud rahu. Araablased tundsid, et olid Palestiina kaotamisega kaotanud kodumaa. 1964
vaid 60%. Oluliselt suurenes väärismetallide sissevedu Euroopasse, õpiti tundma uusi taime-ja loomaliike. Alles XVIII sajandil jõudis kartul inimese toidulauale , pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädale. Tubakat peeti arstirohuks ja just kopshaiguste vastu . Kaubandustulusid kasutati ka töönduse ja panganduse arendamiseks. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõttel asuti piki aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Katoliikluse pani tõsiselt proovile XVI sajandi algul Saksamaal Martin Luhteri algatatud usupuhastusliikumine. Katoliku kirikut kritiseeriti kõlbelise laostumise ja liigse ilmalikkuse tõttu. Mitmed Euroopa monarhiad soovisid oma riigis ise kirikut valitseda . Luhteri õpetus kogus poolehoidjaid Saksa kuurvürtside hulgas ning 1555
Tripoli üle. Marokos olid berberid 13. sajandil rajanud Mariniidide riigi, mis säilitas oma sõltumatuse türklastest. Samal ajal kui varased araabia ja mauri dünastiad saavutasid tolle aja kohta kõrge kultuuritaseme, hakkasid muslimid Aafrikat süstemaatilisemalt uurima. Pärslastest vallutajad Egiptuses olid varem Aafrikasse toonud kaameli ning nüüd sai seda kasutada Sahara ületamiseks. Nõnda tekkisid Senegambial ja osalt Nigeril varakult kontaktid araablastega ja berberitega, kuid 11. sajandil rajatud Timbuktu (Tombouctou) võttis islami vastu alles 1591. Sellesse linna jõudis kuulus araabia rändur Ibn Battuta 1352. aastal ning tema reisid Mombasasse praeguses Kenyas ja Kilwasse praeguses Tansaanias annavad meile kõige varasemad teated riiklikest moodustistest Ida-Aafrikas. Araablased said Ida-Aafrika ranniku koloniseerida India ookeani kaudu, kuid Aafrika sisemaal ekspansioon lõunasse peatus
Ta hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustuse. Purustas muhameedlased. · Karl Suur Laiendas riiki peaaegu kõikides suundades. Valitsusaja algul vallutas ta Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis ka langobardide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis ta araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Kõige rohkem vaeva nõudis talt aga tänapäeva Põhja-Saksamaal asunud paganlike sakside alistamine. Aastal 800, kui Karl Suur tuli Rooma lahendama paavsti tüli kohaliku aristokraatiaga, kroonis paavst ta esimesel jõulupühal Püha Peetruse katedraalis keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 2. Miks võib väita, et naturaalmajanduse ja feodalismi tingimustes oli
võimaldas sõita igasuguse tuulega, karavelliga tuli toime ka väike meeskond ja seal oli piisavalt suur trümm) leiutamine. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt sõita. Maadeavastuste esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Juba XV sajandi esimesel poolel jõudsid portugallased Bojadori neemeni, sealt kaugemale ei julgenud nad pikka aega minna. Alles XV sajandi keskpaigal jõuti Roheneemeni, kus kõrb asendub troopikaga. Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aastal. Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali
Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool, mõisates ka maitseained jm luksuskaubad. Naturaalmajanduse kujunemise põhjusteks olid: *sagedased sõjad (sõda araablastega, mis tegi lõpu Vahemere kaubandusele jt) ning mitmesugused segadused: kodusõjad, feodaalide nn "erasõjad" jm, mis takistasid kaubandust, samuti teeröövlite rohkus; *väärismetallide puudus, kuna Euroopas leidub väärismetallidest ainult hõbedat ning sedagi mitte kõikjal, kuld praktiliselt puudub. Naturaalmajanduse tagajärjed: *kuna puudusid majanduslik läbikäimine, olid sidemed eri paikkondade vahel nõrgad; *inimesed
· Lindude seas on pardid, nurmkanad ja nepid. Soos elasid haigrud. · Soos kasvatati vesipühvleid. Maal kasvatatakse lambaid, kitsi ja veiseid. · Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust (1993 umbes 77%) koosneb araablastest. · Teine suurem rahvus on kurdid (1993. aastal 19%), kes elavad riigi põhjaosas Mosulist põhja ja loode pool. Enamik kurde on moslemid (sunniidid), kuid nad erinevad Iraagi araablastest keelelt, riietuselt ja kommetelt, kuigi neil on Iraagi araablastega paljus ühine kultuuripärand. Kurdi keel ei ole semi keel nagu araabia keel, vaid kuulub indoiraani keelte hulka. · Teised rahvused on türkmeenid, assüürlased, pärslased, luurid ja armeenlased. · Enne Iisraeli riigi rajamist 1948 oli suurem osa AlBaþrah' ja Bagdadi kaubandusest juudi kaupmeeste käes, kes sageli tegid koostööd kohalike moslemitest kaupmeestega. Nüüd aga on enamik juute rännanud Iisraeli, USAsse ja Euroopasse ning Iraaki on neid jäänud vähe.
Suur faktor selles oli lääneriikide otsus jagada Palestiina juutide ja araablaste vahel ning muuta Jeruusalemm omaette rahvusvaheliseks üksuseks, millele oleks vaba ligipääs kõigil. Araablased ei tahtnud sellega leppida ning see viis mitmel korral relvastatud konfliktideni. Olukorda kasutas ära Nõukogude Liit, toetades araablasi ning lootes sellega ka oma mõjuvõimu regioonis suurendada; vastukaaluks toetas USA vastloodud Iisraeli riiki, kuid soovis siiski säilitada häid suhteid ka araablastega. Just Lähis-Idas proovisid maailmapoliitikasse sekkuda ka Suurbritannia ning Prantsusmaa; seda Suessi kriisi käigus. Egiptuse uue valitsuse otsusele natsionaliseerida Suessi kanal vastasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjalise tegevusega, kuid nad sunniti USA ning NLi poolt taanduma, tõestades lõplikult, et need riigid on oma juhtpositsiooni maailmas lõplikult kaotanud. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul puhkesid kahel korral kriisid Berliini linna ümber.
Tungimine Galliasse 5.saj lõpul, tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Karl Martell frangi kuningas (714-741). Jagas ratsaväe tugevdamiseks meestele maatükke (feodaal). 732 Poitiers lahing, Hispaaniast tungisid riiki araablesed, kes said lüüa. Karl Suur frangi kuningas (768-814). Laiendas riiki igas suunas. Soovis taastada Lääne- Rooma keisrivõimu, 800. krooniti keisriks. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi, võttis kuninga tiitli. Hispaania sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suurem osa Lääne-Euroopast allus talle (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses paavst. Pippin Lühike kinkis need maad paavstile 756. Paavsti võimu kindlustamiseks loodi ürik, mis ütles, et juba Constantinus
päranduseks normannide riigi. Normannide riigid rajab sõjameestest ülemkiht, kes on lühikese aja jooksul allutatud rahva hulgast esile kerkinud. 8. ja 9. saj. Juutide ning friiside kaubandus tõrjub välja viikingite laiaulatuslik kaubandusvõrk. Kaubavahetust peetekase mere- ja jõeteid pidi. Tänu vene kaubateede domineerimisel nihkub maailmakaubandus Rootsimaale (Birka) ja alates aastast 900 Hedebysse. Kaubavahetus kreeklastega on olulisem kauplemine araablastega, neilt saab hõbetat. Normannid vahetasid orje, karusnahki ja väärismetallist ehteid. Viikingite kaubandus hääbub 1050. aasta paiku. Läänemerekaubanduse võtavad üle slaavlased. Kasutatud kirjandus: Hermann Kinder, Werner Hilgemann ´´ Maailama ajalugu``. Avita 2001. Mart Laar, Maria Tilk ´´Ajalugu 5.klassile´´. Avita 1998. Neil Grant ´´ Viikingid ´´. Koolibri 2005.
filosoofilised ja tehnilised raamatud. Inimesed hakkasid kasutama lihtsamaid masinaid ja uusi energiaallikaid. Levisid Aristooteli ja Eratosfeni mõtted, et Indiat saab jõuda ujudes Itta. Tollel ajal maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud maade avastamine eesmärgiks. Peamine maadeavastuste põhjus seisnes selles, et inimestele oli vaja leida uus meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, sest vanad kaubateed idamaadega olid blokeeritud Türklastega ja Araablastega. Pingust suurendas veel see, et Euroopa kulla- ja hõbevarad olid 15. sajandi lõpuks peaaegu otsa saanud ning polnud millest valmistada raha. Üldse kaubandus idamaadega tõi kaupmeestele suurt kasumit 700-800% sissetulekku. Ka inimeste hulk oli oluliselt suurenenud, mis oli põhjustatud tehnoloogia ja kaubanduse arenguga. Maadeavastuste põhjuseks oli ka see, et maadeavastuse pioneerid Pürenee saare elanikud elasid geograafiliselt soodsates kohtades
kangelaslaulude ettekandjaid. Nende esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõnesaatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. 6. ,,Rolandi laul" pärineb XI sajandi lõpust või XII sajandi algusest 7. See käsitleb VIII sajandi lõpu sündmusi, võitlevaid kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega 8. Eeposes on tähtsad isikud krahv Roland, kuningas Marsilius, Kard Suur, peapiiskop Turpin. 9. 10. Selle suurteosega algab prantsuse rahvuskirjandus. 11. Selles teoses ülistatakse prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite õiglast sõda teiseusuliste vastu. 12. ,,Laul minu Cidist" pärineb 12. saj keskpaigast. 13. 14. Selle eepose eripära on see, et teosele on täiesti võõras religioosne fanatism ning see eepos on märksa tõetruum. 15
Kirjakeeleks on klassikaline araabia keel, kõnekeelena kasutatakse ametlikku araabia kõnekeelt ja igapäevakeelt, kus on palju murdeid. · Klassikalist araabia keelt kasutatakse kirjakeelena ja ametlikes aruteludes. See on ühesugune kõikides araabia riikides. Igapäevane araabia keel mitteametlikus kirjavahetuses, filmides. Ametlik araabia kõnekeelt kasutavad haritud inimesed vestluses araablastega. · Araabia keel on araablastele suurim kultuuriväärtus. Lõppsõna · Araablased näitavad tundeid avalikult välja ja on emotsionaalsed, samas ohjavad nende käitumist ranged reeglid. · Traditsionaalsed Lähis-Ida kultuuris töötades peaks õhtumaalane oma otsekohesust talitsema. · Araablase suhtumine välismaalasse on aukartuse, heasoovlikkuse ja vimma segu. Araablane
,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuveit. Kuna ÜRO ei lõpetanud oma surveabinõusid, siis langes riigi elatustase kiiresti. 2003 kukutasid USA väed Husseini valitsuse. Siiski on Iraak tänaseni üks kuumemaid kriisikoldeid. 6) Iisrael riigi väljakuulutamine- juutide ja araablaste vaenu tagamaad. 14 mai 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid Palestiinas välja oma riigi Iisraeli. Kuigi seda tehti ÜRO nõusolekul tekkisid kohe konfliktid Palestiina araablastega. Nemad ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama. Peamine põhjus, miks tülid tekivad on see, et juudid peavad Palestiina alasid oma ajalooliseks kodumaaks. Samas araablased, kes on seal viimased sajandid elanud arvavad, et see maa kuulub siiski neile. 7) Palestiina sõda Suessi kriis ja 6-päevane sõda Jom Kippuri sõda. Üks päev peale riigi väljakuulutamist algas Palestiina sõda. Selle käigus vallutas Iisrael osa Palestiinast, osa
Bütsantsilt. Edaspidi kuulus Tõotatud maa moslemitele. Ristisõdade käigus üritasid kristlased edutult Püha maad moslemitelt tagasi vallutada. 1933 sai Adolf Hitler Saksamaal võimule. Juute hakati taga kiusama. Holokaust. Pärast II maailmasõda rändas massiliselt juute Iisraeli aladele. 1947 otsustas Suurbritannia, kellele Iisraeli alad kuulusid, jagada Iisrael kaheks riigiks Araablastega asustatud Palestiinaks ja juutidega asustatud Iisraeliks. 1948 Araabia-Iisraeli sõda. 1949 lahkusid inglased Iisraeli aladelt. Iisrael võitis kodusõja ning kuulutas välja Iisraeli riigi. Massiliselt saabus Tõotatud maale juute üle kogu maailma. Juutide kombed ümberlõikamine- poisslastel 8. Päeval pärast sündi Sabat- Juutide püha päev, mis algab reede päikeseloojangul ning kestab laupäeva päikeseloojanguni. Kehtib töökeeld. Kosher-toit
millet. (Peterson 2008) Kaugel homogeensusest, valitseti araablaste, armeenlaste, kreeklaste ja slaavlaste üle, kuid Esimese maailmasõja künnisel oli ka see 600-aastane impeerium allamäge veeremas nagu kõik teised sellele eelnenud suurriigid. Esimese Maailmasõja ajal võitles Osmanite impeerium Saksamaa poolel ning Liitlasvägedel oli väga raske nii mitmel rindel korraga toime tulla. Suurbritannia sõlmis araablastega kokkuleppe (Husayn-McMohan korrespondents, 1915-1916): kui nood Liitlastele Osmani impeeriumi vastu appi tulevad, saavad nad peale sõda kõigil araablastega asustatud aladel luua Araabia riigi. Selle tulemusel tõusid araablased Osmani impeeriumi vastu üles ning võitlesid Liitlaste eest, kuni Osmani impeeriumi kukutamiseni. (Gibbons 2000) Käsikäes Osmani impeeriumi allakäiguga 19.sajandi viimasel veerandil kujunes
Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia
Rüütel pidi lakkamatult hoolitsema oma kuulsuse eest, sest mida rohkem oli võidetud vastasid, seda suurem oli tema au. Rüütlilt nõuti mehisust, ja süüdistus selle puudumises oli kõige rängem solvang. Kartus saada kahtlustatud arguses viis nii mõnigi kord kõige lihtsamate sõjapidamisreeglite rikkumiseni, mis lõpuks põhjustas rüütli hukkumise. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad – see käis ka vaenlaste kohta. Näiteks Karl Suure sõdades araablastega kutsuti üks tema väejuhte kahevõitlusele, enne aga võeti kavaluse abil vangi. Siis andis selle väejuhi tulevane vastane, araablasest rüütel, end vangi Karli vägedele, et teda saaks välja vahetada frangi rüütli vastu. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes
Rüütel pidi lakkamatult hoolitsema oma kuulsuse eest, sest mida rohkem oli võidetud vastasid, seda suurem oli tema au. Rüütlilt nõuti mehisust, ja süüdistus selle puudumises oli kõige rängem solvang. Kartus saada kahtlustatud arguses viis nii mõnigi kord kõige lihtsamate sõjapidamisreeglite rikkumiseni, mis lõpuks põhjustas rüütli hukkumise. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad see käis ka vaenlaste kohta. Näiteks Karl Suure sõdades araablastega kutsuti üks tema väejuhte kahevõitlusele, enne aga võeti kavaluse abil vangi. Siis andis selle väejuhi tulevane vastane, araablasest rüütel, end vangi Karli vägedele, et teda saaks välja vahetada frangi rüütli vastu. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes
4)Karl Suure keisririik. Frankide võim jõudis haripunkti Pippin Lühikese poja, Karl Suure, valitsemise ajal. Ta laiendas riiki pea kõikides suundades: Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja Madalmaad. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Suur pidas end otseselt Rooma keisri järeltulijaks. Hispaanias sõdis ta araablastega ning alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Kõige rohkem vaeva nõudis germaanlaste alistamine tänapäeva Saksamaal, see lõppes suurejooneliste küüditamistega ja massiliste sakside hukkamisega. Paavst kuulutas ta keisriks, taastades nii keisrivõimu Lääne-Euroopas. Karlil oli ka vend, kuid too suri ning Karl haaras valitsemise täielikult enda kätte peale isa surma. Karl suur suri suhtelistelt vanana (65-72. aastaselt), kuid tal siiski jätkus teotahet ning edukat riigijuhtimisvõimet
kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf)
· Casida värisüksus, kus kindel riimiskeem, rohkem kui 2 värssi=stroof · araabiakeelse luule stroof tekkis Hispis 10. sajandi keskel · zéjel hisp keeles stroof aa bb a · 12. saj Provence suur luuleõitseng · Edasi hisp keelne kirjandus ja luule, kastiiluakeelne kirjandus · Hispaania kirjanduse aluseks ,,Contar de Mio Cid": vastamisi kristlased ja maurid, kanti lauldes ette, vahetu minevik, pole müüdistunud, võitlus araablastega, I osa: võitlused, vallutan Valencia, II osa: perekonnaasjad, jätab pere maha ja saab Valencia isandaks, 18. saj ilmus ,,Laul minu Cidist" · algkeel on rahvaluule, sellele pühenduti keskajal · Pimera crónica general jutustas ümber kangelaslule · 14. saj ,,Cantar de Rodrigo" · Corneille näidendiga ,,Cid" algas hisp draama · 12. saj oli Hisp veel feodaalosades · 13. saj rekonkista peaaegu terve maa tagasi Hispil
2. Tuneesia ja Maroko allutatud välisministeeriumile
Alžeeria siseministeeriumile
3. See vabariiklik, demokraatlik hoiak andis koloniaalpoliitikale iseseisvust, tsentraalne
haldamine, tsentriistlik suhtumine.
4. 20. saj. algul hakkavad kolooniais natsionalismid pead tõstma
5. rohkem antakse pärismaalastele prantsuse kodakondsust
6. Alžeeria majandus edeneb
7. Koloniaaladministratsioon soodustab veidi rohkem kabiile, mis suurendab pingeid
araablastega
8. Moslemitel säilib eristatuut (Kui nad küsivad prantsuse kodakondsust, peavad nad
eristatuudist loobuma)
9. statuudile lisaks indigénat –institutsioon – ametnikud islamiuskuks, annavad
kriminaalõigust, oma finantspoliitika
9. Millised olid Vichy valitsuse aegsed Prantsuse riigi põhilised suundumused nii
siseriiklikus kui rahvusvahelises plaanis?
1940 – 1944 (de-facto) / 1945 (de-
jure)
Siiseriiklik plaan :
tuua. Kareem Al Sa'ud Sultana abikaasa. Rahulik mees, kes läheb närvi ainult väga tõsiste asjade puhul. Erinevalt tüüpilisest Saudi Araabia mehest, suhtub Kareem oma abikaasasse leebemalt ning lisaks oma pojale armastab ta väga ka oma kahte tütart. Armastus on vastastikune Kareemi ja Sultana puhul, kuid mitmes kohas raamatus kahetseb Sultana temaga abiellumast. Ühes peatükis kirjeldab Sultana Kareemi niimoodi: ,,Kareem sarnaneb selles suhtes enamiku araablastega. Minu abikaasa ei suuda ära öelda, küll aga pisut luisata ning silmist kaduda, kui keegi kindlat vastust soovib." Abdullah Al Sa'ud Sultana poeg, perekonna vanim laps. Abivalmis, otsusekindel ja veidi muretsev teiste pärast. Ta ei mõista, miks just riigis, kus tema sündis, on naiste positsioon väga madalal. Maha Al Sa'ud Sultana esimene tütar. Imekaunis ja köitvas tüdrukus peitub oma ema sarnaselt deemonlikku energiat
Rüütel pidi lakkamatult hoolitsema oma kuulsuse eest, sest mida rohkem oli võidetud vastasid, seda suurem oli tema au. Rüütlilt nõuti mehisust, ja süüdistus selle puudumises oli kõige rängem solvang. Kartus saada kahtlustatud arguses viis nii mõnigi kord kõige lihtsamate sõjapidamisreeglite rikkumiseni, mis lõpuks põhjustas rüütli hukkumise. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad see käis ka vaenlaste kohta. Näiteks Karl Suure sõdades araablastega kutsuti üks tema väejuhte kahevõitlusele, enne aga võeti kavaluse abil vangi. Siis andis selle väejuhi tulevane vastane, araablasest rüütel, end vangi Karli vägedele, et teda saaks välja vahetada frangi rüütli vastu. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes
Orient) ning friiside (Euroopas) kaubanduse. Kaubavahetust peetakse mere- ja jõeteid pidi (laevu lohistatakse üle jõgesid lahutavate lühikeste maaribade). Tänu vene kaubateede domineerimisele (mööda Dneprit Bütsantsi, piki Volgat araabiamaailma) nihkus maailmakaubandus Rootsimaale (Birka) ja alates 900 a-st Hedebysse, mis asutati kagu ja lääne vaheliste transiiditeede valitsemiseks ja lühendamiseks. Kaubavahetusest kreeklastega oli aga olulisem kauplemine araablastega (hõbe Lääne-Turkestanist ja Afganistanist). Viikingid vahendasid karusnahku, orje (balti, slaavi ja läänemere-soome asualadelt) ning väärismetallist ehteid. Viikingite kaubandus hääbus 1050. a paiku mil läänemerekaubanduse võtsid üle slaavlased. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Kasutatud kirjandus: 1. Kinder, H. Hilgemann, W
populaarsuselt nuusktubakas. Peruust pärit kartul sai Euroopas põhitoiduseks 18. - 19. sajandil. Eurooplased tutvusid ka Andidest pärit tomati ja Kesk-Ameerikas laialt levinud maisiga. Avastusretkede aeg tähistas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega. MAADEAVASTUSRETKED · Esimene etapp oli Aafrika lääneranniku tundmaõppimine. Portugallased, vahetasid kaupa araablastega. Henrique Meresõitja asus otsima mereteed idamaadesse. esialgu jõuti Bojadori neemeni, seal, kus Sahara kõrb ulatus ookeanini /15. saj alguses/. 15. saj keskpaigas jõudsid Roheneemeni. · Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aasta. · Portugallane Bartolomeu Diaz purjetas esimese eurooplasena ümber aafrika lõunatipu Hea Lootuse neem nimi kuninga soovil. Pääs India ookeanini./1487-1488/
Suure rahvastarände tulemusena lagunes Lääne- Rooma ning selle asemele tulid germaanlaste riigid, üheks kõige võimsamaks oli Frangi riik. Frankide hõimupealik Chlodovechi juhtimisel vallutati kogu Gallia ja tekkis Frangi kuningriik. Chlodivech võttis vast ristiusu 5. saj Merovingide aeg laiskade kuningate aeg kuningad jagasid alasid laiali tegelik võim koondus majordoomustele kuninga kojaülematele üks majordoomus oli Karl Martell 732 Poitiers'i lahing araablastega, st Euroopa päästeti islamist Karl Suur alates 8. saj keiser, enne kuningas suur vallutaja (Hispaania, Itaalia, Saksid) levitas ristiusku (saksid vägivaldselt) väga hea riigijuht, käis riigis ringi + maksusüsteem toetas kultuuri hoolitsese selle eest, et antiikajal kirjutatud teosed säiliksid Karolingid: Martelli poeg Pippin Lühike võttis endale kuningatiitli, mida kinnitas paavst, sest Pippin aitas paavsti langobardide vastu võitlemises
Jumala teenistused olid kreeka keelsed ja kohalikes keeltes. Pühakud on tähtsal kohal. Olulisel kohal on ikoonid ja ikooni kunst. Seda tehtid mosaiik tehnikas.Ida kirikus tohtisid vaimulikud abielluda. Pühakud on ka tähtsalt kohal , aga neid kujutati ikoonidena. Kultuur. Kirja oskus oli idas rohkem levinud ja ida kultuur oli haritum. Idas on linnad puhtad jne Lääne euroopa oli kultuuriliselt maha jäänud. Sõjategevus. Nii lääne euroopas kui bütsantsis oli sõda araablastega. 200-400 Sisse juhatus 5 alateemat . iga alapuhul mingi fakt. ............................................. Ülevaade kõrgkeskajast 11-13 Saj Tunnused: Lääne-Euroopa saab üle kultuurilisest ja majanduslikust langusest ja hakkab uuesti arenema tugevaks piirkonnaks. Sellele aitab kaasa ka lõppev sõjategevus. Rahvaarv hakkas stabiliseeruma ja kasvama. Seal elas kokku umbes 70 milj. Inimest. Põllumajanduslikud tööriistad arenesid. Linnas elasid suur pered
Pippin Lühike toetas paavsti võitluses Itaalias valitsenud langobardide vastu ja kinkis Rooma linna ning selle ümbruse paavstile, kuhu tekkis 756 a Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst 751 a senise majordoomuse Pippini frankide kuningaks. Frangi riigi võimsuse tipp saabus Pippini poja Karl Suure valitsusajal (768 814 a). Karl Suur laiendas riigi piire, vallutades suure osa Itaaliast, tänapäeva Saksamaast ning sõdis Pürenee poolsaarel araablastega. Ühendanud suurema osa kristlikust Euroopast oma valitsuse alla krooniti Karl Suur 800 a paavsti poolt Roomas keisriks, millega keisrivõim oli Lääne-Euroopas ajutiselt taastatud. 1.3. Feodaalne killustatus Lääne-Euroopas 9.-10.sajandil: Pärast Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsusaega (814 -840 a) jagasid Karli pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni Keskaegne ühiskond KESKAEG
Pippin Lühike toetas paavsti võitluses Itaalias valitsenud langobardide vastu ja kinkis Rooma linna ning selle ümbruse paavstile, kuhu tekkis 756 a Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst 751 a senise majordoomuse Pippini frankide kuningaks. Frangi riigi võimsuse tipp saabus Pippini poja Karl Suure valitsusajal (768 814 a). Karl Suur laiendas riigi piire, vallutades suure osa Itaaliast, tänapäeva Saksamaast ning sõdis Pürenee poolsaarel araablastega. Ühendanud suurema osa kristlikust Euroopast oma valitsuse alla krooniti Karl Suur 800 a paavsti poolt Roomas keisriks, millega keisrivõim oli Lääne-Euroopas ajutiselt taastatud. 1.3. Feodaalne killustatus Lääne-Euroopas 9.-10.sajandil: Pärast Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsusaega (814 -840 a) jagasid Karli pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni kokkuleppega
· Uudishimu ja maailmapildi muutmine · Teaduse mõjud-maa on ümmargune · Legendide kaugetest maadest · Humanism ja kirkiku rolli vähenemine · Uus laevatüüp-karavell(karakk) · Avamerekindel · Mahutavuselt suurem · Ladina purjede kasutamine · Võimaldas sõita ka vastutuult · Uued navigeerimisevahendid · Astrolaab-tähekõrgusmõõtja · Kompass · Leiutati hiinas Põhjused · Kulla ja hõbeda puudus · Ühepoolne kauplemine araablastega · Vürtside puudus · Meretee leidmine Indiasse · Kasulikum oli kaubelda otse, ilma vahendajateta · Teaduslike tõestuste otsimine uudishimu. · Portugal leidis, et parem marsuut on sõita ümber Aafrika. · Hispaania arvamuse kohaselt aga otse läände üle atlandi Esimesed retked · Henrique Meresõitja(1394-1460) · Portugali prints · Organiseeris esimesi retki mööda Aafrika läänerannikut · Rajas esimesed merekoolid. · 1471 jõuti ekvaatorini.
• Kolm võõrast lubasid, et Saara (tema naine) sünnitab poja kõrgest vanusest hoolimata • Samad saadikud hoiatavad hiljem Lotti (orvuks jäänud vennapoeg), et nii Soodoma kui Gomorra linn hävitatakse • Hagar (Saara orjatar) ja tema poeg Ismael (Abrahami poeg) aeti koos minema niipea kui Abrahamil ja Saaral sündis poeg Iisak. • Kuid jumal kaitses ära aetudid • Ismal kasvas üles ja sai suure rahva isaks - Ismaeliite on samastatud araablastega • Kuulekuse proovilepanekuks käskis jumal ohverdada Abrahamil Iisaku (jumala tõotuse väärtuslik pärija) • Abraham kuuletus • Alles viimasel hetkel käskis Jumal tal poisile armu anda • Ohverdati hoopis tihnikuse takerdunud jäär • Egiptuse vangipõlv • Iisaki poja Jaakobi pojad müüsid noorima venna Josefi ehk Joosepi orjaks Egiptusesse, hiljem pidi sinna kolima kogu Iisraeli rahvas • Sattusi egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle
Diaz, Kolumbus, V. da Gama, A. Vespucci, F. de Magalhaes 1. Varasemad retked · kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult, kaubaretked, vallutusretked · Kartaago meresõitja Hanno · Aleksander Suur · viikingid · ristisõdijad · Marco Polo 13. saj. Mongooliasse, Hiinasse 2. Põhjused / eeldused · legendaarsed Idamaade rikkused (India, Hiina, Aafrika) · vajadus väärismetallide järele (sõjad kulukad; käibel raha) · soov leida alternatiivi kauplemisele araablastega (eriti pärast 1453. a.) · laevade areng: karavellid; kompassi kasutuselevõtt · tutvuti araablaste teadmistega geograafiast · omavaheline rivaalitsemine (Veneetsia ja Genova; Hispaania ja Portugal) · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid - Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias sõjad - 15. saj. lõppes Hispaanias rekonkista > iseseisvuse kindlustumine > tegevuseta väikeaadlid 3. Avastusretked
ning purustas 70. a. Jeruusalemma ja templi. Selle eest püstitati talle triumfikaar. Valmis 81. pKr. Septimus Severus - Rooma keiser alates 193. aastast. Ta pääses senatisse Marcus Aureliuse ajal. Konsuliks sai ta 190. aastal. Ta nimetati Pannonia superior´i asehalduriks. Ta võitles järjest kõikide oma troonipüüdlejatega. Ta oli esimene keiser, kes lahendas siseprobleeme sõjaväelise ainuvalitsusega. Aastal 203 avati pidulikut talle pühendatud võidukaar (sõdis araablastega). Constantinus - rooma linn oli väga nõrk. Keiser Constantinus otsustas teha uue Rooma. Uus linn rajati Bütsantsi alale. Linna nimeks saab Konstantinoopol. 330 õnnistatakse linn sisse. Aastal 313 legaliseeris aga Constantinus ristiusu. 380. aastast muutus ristiusk riigiusuks. Constantinuse kaar -valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle) Traianus - ta oli Rooma keiser alates aastast 98. tema isa oli Nero ajal senaator. Traianus oli
(lk.140) Süürlased -(ka: aisoorid, kaldealased) on rahvas Ees-Aasias. Paiknevad rühmiti hajali Iraagis (8% rahvastikust), Iraanis, Türgis, Süürias, Liibanonis, Armeenias jm. Kõnelevad aramea keelest lähtuvat uus-aramea keelt, mida tuntakse ka assüüria või kaldea keelena.Usult kristlased, ühe maailma vanema, nestoriaanliku süüria kiriku ja teiste Idakirikute liikmed. Seisid vastu araablaste ekspansioonile Lähis-Itta. Ei võtnud neilt vastu islami usku ega segunenud araablastega. Peavad end ise muistsete assüürlaste järglasteks.(lk.123) Nõidus - ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms). (lk.124.) 5.raamat
Seega, kui me mõtleme mingitest asjadest, peavad olema olemas nende mõtete reaalsed vasted, s.t. asjad. St. Anselm soovitas mõelda olendist, kellest vägevamat ja paremat ei saa endale ette kujutada. See täiuslik olend, keda sel viisil ette kujutada püütakse, ongi jumal, ning kuna me mõtleme temast, ta ka eksisteerib. St. Anselm oli seega esimesi kristlikke teolooge, kes üritas kasutada loogikat, kaitsmaks religioosseid uskumusi. Skolastika Pühad sõjad araablastega viisid läänemaailma ringiga uuesti kontakti Aristotelesega küsimus oli, mida tema töödega õieti peale hakata. Kiriku reaktsioon tagasi võidetud antiikaegsetele kirjatöödele ilmnes kolmes etapis. Kõigepealt tervitati töid rõõmuga, kuid kui leiti, et need sisaldavad mitmeid vasturääkivusi kiriku dogmadega, tauniti neid kui paganlikke. Viimaks tehti pingutusi, et töid osaliselt modifitseerida ning uues vormis sai neid lõpuks kirikudogmade hulka inkorporeerida. Mõned
Liiga hilja appi saabunud Karl ei saa neid enam päästa, kuid ta maksab kätte, purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega. 26. Laul minu Cidist Hispaanlaste kangelaslaul. Assonantsriimis (iga värsi viimase silbi täishääliku kordamine). Käsitleb XI sajandi sündmusi. Võitlevad kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega(mauride e. Saratseenidega). Näitab Cidi kohustust sõdida mauridega, mis pole talle mitte nagu püha ülesanne vaid pigem töö. Rõhutataksi Cidi inimlikkust, mitte kangelaslikkust.. Ta on oma käitumises suuremeelne ja lihtne ja tema vahekord sõjameeste ja lihtrahvaga on sõbralik ja usalduslik. Cid (rodrigo dias de vivar) satub Kastilia viha alla valekaebuse tõttu ja ta kuulutatakse lindpriiks. Ta läheb maapakku, talle järgneb hulk vasalle. Läheb mauride vastu
teadmistest olid teiste kirjeldused, raamatu juurde kuulus ka 2 kaarti: üks oli paberil, teine oli graveeritud hõbekettale (3,34 x 1,42 m). Bütsants Ida-Rooma riik, mis kestis 395-1453. Riigikeel on kreeka keel. Keiser Justinianuse ajal (527-565) saavutas riik suurima hiilguse, Üsna pea see hääbus, sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat.
varustuse.Järeltulevad põlved andis Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnus muhameedlased purustada. Karl Suur-Frankide võim tõusis haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal(768-814). Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikides suundades. Valitsusaja alguses vallutas ta Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis ka langobardide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis ta araablastega ja Pürenee poolsaare põhjaosa. Kõige rohkem vaeva nõudis Põhja-Saksamaal asunud paganlike sakside alistamine. Edukate sõdade tulemusel alus talle suur osa Lääne-Euroopast. Vaid Briti saared, Lõuna-Itaalia ja araablastle alluv Hispaania jäiv vääljaspoole tema valdusi. Ta oli sobiv kandidaat taastamask 5 saj. katkenud Lääne-Euroopa keisrivõimu ja paavstid vajasid jätkuvalt poliitilist nig sjalist kaitset
· 1. saj. m.a.j. levisid ladina keel ja rooma kultuur, domineerisid orjanduslikud suhted. · 4. sajandil hakkas mõjule pääsema Hispaanias ristiusk. · 409 a. tungisid Hispaaniasse vandaalid, sueebid ja alaanid, kelle vallutusi soodustas bagaudide ülestõus. · 415 a. tungisid riiki läänegootid. · 429 a. vandaalid ja alaanid suruti läänegootide poolt Lõuna- Aafrikas. · 7. saj. lõpuks oli enamik talupoegasid pärisorjastatud. · 8 .saj. algul sagenesid kokkupõrked araablastega, keda juhtis tolle aja tundud väepealik Tarik ibn Zaid. · 11. sajandil tõrjuti riigist välja araablased ("Reconquista"- ajajärk). Tugevnesid Kastiilia ja Aragoni Kuningriigid. · 11.saj. II poolel Islami usu omaks võtnud orjad ja pärisorjad said vabaks ja asusid elama enamjaolt linnadesse. · 1462- 1472 ja 1484- 1486 a. olid Aragonis talupoegade ülestõusud, mille tagajärjel kaotati Kataloonias pärisorjus. · 1479 a
Kirjutage Vasalemma marmor. Õige on kirjutada Gorgonzola juust. Õige on kirjutada Ladina-Ameerika tantsud. Kirjutage Kalašnikovi automaat. Kokteilide nimed on läbiva suurtähega, nt kokteil Soolane Kass ~ Soolase Kassi kokteil. Õige on kirjutada Rooma number (suurtäht), aga araabia number (väiketäht). Kohanimeline täiend on suure algustähega, seetõttu on õige Rooma number. Ühendi araabia number täiend ei ole lähtunud kohanimest (Araabia poolsaarest), vaid on seotud araablastega, seetõttu on õige väike algustäht. Õige on kirjutada meie küla Andresed ja Pearud, meie klassi Picassod ja Shakespeare'id. Nimede suur algustäht ei ka Ajalehenimed on harilikus kirjas (mitte kursiivis), läbiva suurtähega (v.a abisõnad, nt ja), jutumärkideta. Õige on kirjutada pannkoogid Vene moodi. 1999. aasta ÕSis on mulgikapsad ja mulgipuder, aga alates 2006. aasta ÕSist on antud ka rööpvõimalused Mulgi kapsad ja Mulgi puder. Kirjutage Eesti Näituste sinine paviljon.
Õige on Vasalemma marmor. Õige on kirjutada Gorgonzola juust. Õige on kirjutada Ladina-Ameerika tantsud. Õige on kirjutada Kalasnikovi automaat. Kokteilide nimed on läbiva suurtähega, nt kokteil Soolane Kass ~ Soolase Kassi kokteil. Õige on kirjutada Rooma number (suurtäht), aga araabia number (väiketäht). Kohanimeline täiend on suure algustähega, seetõttu on õige Rooma number. Ühendi araabia number täiend ei ole lähtunud kohanimest (Araabia poolsaarest), vaid on seotud araablastega, seetõttu on õige väike algustäht. 24. detsembril on jõululaupäev (väike algustäht). Mida tähendab Glavlit? See on Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse venekeelse nimetuse lühend (vt ,,Eesti entsüklopeedia" artikkel tsensuur). Õige on kirjutada meie küla Andresed ja Pearud, meie klassi Picassod ja Shakespeare'id. Nimede suur algustäht ei kao. Sõna jaanipäev on väikese algustähega. Sõna äriregister on väikese algustähega.
sajandist võisid nad ka kirjaoskajad olla. Peegeldavad kohati faktilähedast, kohati müütidesse hämardunud ajalugu; kord lähemat, kord kaugemat. Mõnedes on arenevat rahvusteadvust rohkem kui teistes. Esindavad kollektiivset elutunnet, tõstavad esile rahva hingelaadi, iseloomuomadusi, püüdlusi. Lähedased on "Laul minu Cidist" ja "Rolandi laul" luulevorm: assonantsriim. Temaatiline lähedus: kristlikud rüütlid võitlevad islamiusuliste araablastega. "Rolandi laul" · Kuulsaim ja terviklikem prantslaste ~1100-st säilinud kangelaslaulust · Soov ülistada prantslaste isamaaarmastust ja Karl Suure (Charlemagne) kristlike rüütlite sõda teiseusuliste (araablaste) vastu. · Rohked poeetilised liialdused (Karl on 200-aastane, peapiiskop tapab üksi lahingus 400 meest jne). · Tegelased ja võitluste episoodid on psühologiseeritud. Roland ei ole üheselt veatu,
sümbolmaal. 1830.a juulirevolutsioon Pariisis, Bourbonide võim kukutati. Mariann - sümbol, vabariigi kaitsja. Delacroix ise ka seal püssiga. Kehtestati konstitutsiooniline monarhia, Orleansi dünastia. Romantism võitis klassitsismi üle, Delacroix'st sai ametlik kunstnik, portreteeris prominente. Paljud romantikud tahtsid edasi mässata, seetõttu pöördusid klassitsismi v realismi, mis vastandusid romantismile. Põhja-Aafrika teema hilisloomingus. Alzeeria, Maroko nt ,,Araablastega mägedes", ,,Alzeeria naised oma ruumides". Lõvijahi teema. Lõvisid kütiti öösel tõrvikuvalgel. ,,Suur lõvijaht". C. Corot. Üliproduktiivne, üle 100 000 töö, kuna allkirjastas enda nimel teiste kunstnike töid, et nad müüa saaksid. Iseloomulik hõbehallikas koloriit. ,,Meenutus Mortefontaine'ist". Pöördus hiljem realismi poole. Skulptuuris avaldub romantism animalistikas, sealhulgas ka reljeefis. Tuntud skultpr Rude,
maad ja seetõttu sai 756. aastal tekkida Kirikuriik. Karl Suur Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (768-814). Oma võimuloleku aja jooksul pidas ta umbes 50 sõjaretke, millest praktiliselt kõiki juhtis ta ise. Tema sõjaretked toimusid: 1. Kirde suunas sõditi saksidega aastakümnete vältel. 2. Kagu suunas sõditi avaaridega. 3. Lõuna suunas sõditi langobardidega. 4. Edela suunas sõditi araablastega. Nende sõdade tulemusena tekkis Lääne-Euroopasse hiigelriik, mida migis mõttes võib võrrelda ka Rooma impeeriumiga. Paavsti soovil krooniti aastal 800 Karl Suur itaallaste, roomlaste keisriks. Frankidele jäi ta ikka kuningaks. 843. aastal Verduni lepinguga Frangi riik jagati kolmeks: 1. Ida-Frangi riik Hiljem sai sellest Saksamaa. 2. Lääne-Frangi riik Hiljem sai sellest Prantsuse kuningriik. 3. Lõuna-Frangi riik Hiljem see hoopis lagunes
(Sama ka nt Venemaal). - Põhjamaad vaheletrügimine talumatu, vahed inimeste vahel. Anglo-ameeriklastel nn "kehamull", sakslastel lisaks "automull". Prantslastel seevastu "kontaktparkimine". Eriti ameeriklased võtavad enese alla palju ruumi - ameeriklaste "töölauamull". "Vaikusemull" hääle valjus kui distantsiseadmise viis. Prantslastel "vaikusemull" täiesti olemas, ameeriklastel puudub. Selles mõttes ameeriklased sarnased lõuna-eurooplastega, araablastega jne. Ameerika peavoolukultuuri põhijooni Miks ameeriklased ei talu vaikust? Pierson: M-factor Ameerika kultuuris: Mobility, migration, movement. Keskne ameerika karakteri kujunemisel. - immigratsioon, - liikumine Ameerika sees (Rajamaa Frontier, liikumine maalt linna, liikumine linnast linnas, nt ülikoolide vahel) Liikumine tekitab vajaduse ühtekuuluvuse loomise järele (joining). Kollektivism ja
Hiina slaid: maailm XIII sajandi alguses Hiina, Tang'i dünastia VII-X sajand Hiina, Ming'i dünastia XIV-XVII sajand Piirid ei ole väga palju muutunud Zhou ajast. Juurde on tekkinud mõjupiirkonnad, mida varem ei olnud. Nüüd selgemalt piiritletavad. Mõjupiirkonnad: ümberkaudsed stepirahvad ja Tiibet, osa Koreast, ka Jaapan. Välised kontaktid tihenenud, ei olnud enam nii isoleeritud, nt Indiaga, Budismi mõjud muutsid mõttemaailma, kokkupuuted araablastega, venelastega. (Holsti käsitlus:) 1) Piirid – Hiina hakkab isoleeruma Ming'ide perioodil. ~ 1440.a. Korraldati Hiinast välja mitmeid ekspeditsioone (kuni Aafrikani). Ei teata otsest põhjust, aga pärast seda keelustati Hiinas merelaevad ja nende ehitamine, enam kuhugi ei sõideta. Suhtumine, et hiinlastel ei ole muust maailmast midagi õppida, järelikult pole seal vaja käia. 2) Osised – ühtne riik, monarhia 3) Struktuur – nagu ei ole midagi rääkida
annaabi.ee 
