Iraak (0)

· Iraak on riik LähisIdas, EesAasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia
ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja
idast Iraaniga. Ta asub Mesopotaamias. Pindala on 435 053 või 437
072 km².
Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab
harva 90 m.
Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde
Iraagi künkad tõusevad Zgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri
taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m)
· Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas:
jõed kannavad igal aastal deltasse umbes 60 miljonit
kuupmeetrit muda. Türgist voolab Iraaki Zb alKabri jõgi,
mis 48 kilmoeetrit Mosulist kagu pool suubub Tigrisesse.
· Enamiku Iraagist moodustab kõrb. Lõunas ja edelas on poolkõrbet
piirialadel Kuveidi, Saudi Araabia ja Jordaaniaga. Loodes ulatub
Iraaki Süüria kõrb.
Ranniku lähedal ja piki Sha al`Arabi jõge ning Tigrise ja Eufrati
ühinemiskoha juures Al Qurnast pisut allavoolu olid soised madalikud
palmide ja pillirooga, kuid 1990. aastatel need kuivendati. Tegemist oli
ainulaadse maastikuga, mille taastamisega praegu tegeldakse.
· Kliima varieerub regiooniti. Iraagi põhjaosas on lähistroopika
vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. Troopikas on
talved pehmed või jahedad, suved on kuivad, kuumad ja pilvitud.
Põhjaosa mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord sajab palju
lund, mis võib sulamisel põhjustada üleujutusi.
· Iraagis kasvavad looduslikult juurviljad ürtarbuus ja magusjuur. Viimast on
traditsiooniliselt kasutatud kütusena.
· Kasvatatakse otra, nisu, arbuuse, tomateid, datleid, viinamarju, kurke ja apelsine.
· Metsikult elavad Iraagis gasellid, sead, saakalid, rebased ja küülikud.
· Lindude seas on pardid, nurmkanad ja nepid. Soos elasid haigrud.
· Soos kasvatati vesipühvleid. Maal kasvatatakse lambaid, kitsi ja veiseid.
· Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust (1993 umbes 77%) koosneb araablastest.
· Teine suurem rahvus on kurdid (1993. aastal 19%), kes elavad riigi põhjaosas Mosulist põhja ja loode pool.
Enamik kurde on moslemid (sunniidid), kuid nad erinevad Iraagi araablastest keelelt, riietuselt ja kommetelt,
kuigi neil on Iraagi araablastega paljus ühine kultuuripärand. Kurdi keel ei ole semi keel nagu araabia keel,
vaid kuulub indoiraani keelte hulka.
· Teised rahvused on türkmeenid, assüürlased, pärslased, luurid ja armeenlased.
· Enne Iisraeli riigi rajamist 1948 oli suurem osa AlBaþrah' ja Bagdadi kaubandusest juudi kaupmeeste käes,
kes sageli tegid koostööd kohalike moslemitest kaupmeestega. Nüüd aga on enamik juute rännanud Iisraeli,
USAsse ja Euroopasse ning Iraaki on neid jäänud vähe.
· Pealinn ja ülekaalukalt suurim linn Bagdad asub riigi keskel Tigrise kallastel. Teised suuremad linnad
on AlBaþrah riigi lõunaosas ja Mosul põhjaosas.
· Paljud maainimesed on kolinud linna. See on teravdanud raskusi sotsiaalhoolekandega ja tekitanud
töötust, eriti 20­25aastaste meeste seas.
· Maainimesed peavad kinni oma hõimu traditsioonidest. Enamik on paiksed ning on eluaja ühes ja
samas kohas põldu harinud ning karja kasvatanud. Rändkarjakasvatajaid, kelle karjamaad on kevadel
ja sügisel eri kohtades, on jäänud aina vähemaks. Põhjuseks on suurelt jaolt sotsiaalprogrammid, mida
valitsus on 1958. aastast saadik ellu viinud.
· Maal domineerivad araabiaislami väärtused, linnainimesed elavad umbes samamoodi nagu eurooplased.
· Iraak on üks 15 riigist, mida peetakse "inimkonna hälliks"
· Iraak jaguneb 18 kubernerkonnaks
· AlAnbr
· Arbli kubernerkond
· Bbil
· Bagdadi kubernerkond
· AlBaþrah' kubernerkond
· Dahki kubernerkond
· Dh Qr
· Diylá
· Karbal' kubernerkond
· Maysn
· AlMuthanná
· AnNajafi kubernerkond
· Nnawá
· AlQdisyah
· Þal adDn
· AsSulaymnyah' kubernerkond
· AtTa'mm
· Wsi
· Iraagi majanduses on valdav naftasektor, mis on traditsiooniliselt andnud umbes 95%
ekspordituludest. 1980. aastatel sundisid tohutud kulutused 8 aastat kestnud Iraani
Iraagi sõjale ja Iraani tekitatud kahju nafta eksportimise võimalustele rakendama
säästumeetmeid ning võtma suuri laene, mille tagasimaksetähtaegu tuli hiljem
pikendada. Sõja majanduslikud kahjud moodustasid peaaegu 100 miljardit USA
dollarit. Pärast sõja lõppu 1988 hakkas nafta eksport aegamööda kasvama,
sedamööda kuidas rajati uusi naftajuhtmeid ja taastati tootmisvõimsusi.
· Viljakas Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise vahelisel alal oli mitme maailma vanima
kõrgkultuuri (Sumer, Babüloonia, Assüüria) häll. Pikka aega oli see ala Pärsia ja
Seleukiidide riigi võimu all, seejärel vallutati 656 araablaste poolt. Aastal 762 viidi
kaliifi residents üle uude linna Bagdadisse kunagise Babüloni lähedal (Bagdadi
kalifaat). See linn jäi araabia maailma keskuseks, kuni ta 1534 liideti Türgiga.
· Kasutatud materjalid:
· Google
· Vikipeedia.ee
· Trip.ee
Jaan Parts
9.Klass
Mõniste Kool
2007.o.a.