Lähis-Ida 60 aasta jooksul (0)

Lähis-Ida
Lähis-Ida on regioon, mis hõlmab Aasia lääneosa ja Kirde-Aafrika. Lähis- Itta jäävad Türgi, Egiptus , Araabia poolsaar, Iraan ning nendevahelised alad.
Lähis-Ida on olnud üks maailma ohtlikuimaid kriisikoldeid pärast Teist maailmasõda, eriti Plaestiina alad, sest seal elavad kahe vastastikuse maailmausundi esindajad: islamiusulised araablased ja juudid . Pinge nende kahe usundi vahel on põhjustanud vägivaldseid kokkupõrkeid ning isegi sõdu mitmel korral. Iisraeli on aidanud USA ning araablasi NSV Liit.
Nii juudid kui ka araablased peavad Palestiinat enda maaks . 1948. aasta mais kuulutasid juudid ÜRO otsuse põhjal Palestiinas oma riigi ehk Iisraeli. Sellest tekkis suur konflikt, sest Palestiinas elavad araablased ei nõustunud palestiinat juutidega jagama . Juba järgmisel päeval puhkes juutide ning seitsme Araabia riigi vahel sõda, mis kestis üle aasta. Selle käigus õnnestus Iisraelil vallutada osa Palestiinat, mis oli määratud araablastele, ülejäänud araablastega liidetud maa liideti aga Jordaaniaga. Ka Jeruusalemm jagati nende kahe vahel pooleks. Peale sõda lahkus Iisraeli okupeeritud aladelt sadu tuhandeid araablasi.
Tegelikult ei lahendanud sõda Lähis-Ida probleemi, vaid tegi selle hoopis hullemaks. 1956. aastal puhkes sõda Egiptsue ja Iisraeli vahel ehk Suessi kriis, mis lõppes alada loovutamiseta.
Ka see ei toonud rahu. Araablased tundsid, et olid Palestiina kaotamisega kaotanud kodumaa. 1964. aastal lõi Yasser Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO). Algul lootis PVO koos kommunistidest liitlasetga Iisrael jõuga hävitada. Iisrael tunnustas PVO-d kui terroristliku rühmitust, enamus ÜRO liikmesriike aga tunnistas seda kui palestiinlaste seadusliku esindajana.
Järjekorde sõda puhkes 1967. aastal ning seda tuntakse kui kuupäevast sõda. Iisraellased vallutasid selle käigus suuri alasid, sealhulgas ka Jordaaniale kulunud Jeruusalemma idaosa . Pärast 1973. aastal toimunud Jom Kippuri sõda sai Iisrael kogu Palestiina oma võimu alla.
See pealtnäha lõpmatult pikk vaen hakkas juba inimesi ära tüütama, sealhulgas ka sõdijaid. Põgenikke oli juba üle pooleteise miljoni. 1978. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus USA vahendusel Camp Davidi rahu, millega lõpetati nende kahe riigi vaen. Kuid ka see rahuleping ei taganud kindlat rahu.
1990. aastate algul muutis Iisrael oma poliitikat araablaste vastu leebemaks. Iisraeli valitsus sõlmis PVO-ga leppe, et palestiinalstele antakse omavalitsusõigus Iisraeli riigi koosseisus . Paraku sai Iisralei valitsuse esimees Yitzhak Rabin juudi äärmuslase käe läbi surma. Järgmised valitsused muutsid oma poliitikat taas karmiks.
Viimaste aastate suureks probleemiks on saanud araablastest terroristid, kes tihtipeale kasutavad enesetapupomme ning väidetavalt põhjustasid 11. septembril 2001. aastal suure rünnaku USA-s New Yorgis asuvatele maailmakaubanduskeskuste tornidele, kuigi nüüd on hakkanud levima igasuguseid vandenõuteooriaid selle rünnaku tõeliste korraldajate kohta, millest üks hõlmab isegi Iisraeli salateenistust.