50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristipristi
Õppematerjali autor
Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt.
(tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette Veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu Taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed Euroopale Maailmapilt avardus Uute kaubateede kujunemine Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu Uued nakkushaigused – süüfilis Ameerikale
Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu uued nakkushaigused süüfilis Tähtsamad maadeavastused: Henrique Meresõitja portugallane, kes asutas maailma esimese meresõidukooli; kogus merekaarte; tema kavandite järgi ehitasid portugallased karavelli portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz avastas Hea Lootuse neeme, tegi kindlaks meretee Indiasse; tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Vasco da Gama jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni 1492
orjastamine ja hävitamine. Kõige silmapaistvam oli Mehhiko ja Lõuna-Ameerika tsivilisatsioonide - asteekide impeeriumi ja inkade domiooni hävitamine. Lääne- Euroopas vähenes aga järsult kaubalinnade tähtsus seoses Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnade tähtsuse tõusuga. Holland kujunes väga mõjuvõimsaks riigiks seoses kaubandusega . Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused- kauba- ja fondibörs ning aset leidis ka hinnatõus ehk hindade revolutsioon. Suured maadeavastused tekitasid impeeriumite kokkupõrke. Hispaania suurte võitude järel alustasid Holland, Prantsusmaa ja Inglismaa rünnakuid hispaanlaste vastu oma huvide kaitseks. Rünnakute meetoditeks sai näiteks piraatlus Inglismaa poolt. Kaaperdati laevu ning rööviti kulda ja hõbedat või rünnati orjalaevu. Inglismaa sattus vastasseisu ka Hollandiga, moodustades Inglise Ida- India Kompanii Madalmaade Ida-India Kompanii eeskujul. Oli alganud suurriikide vastasseisu ajastu.
Maadeavastuste tagajärjed Maadeavastuste põhjused Kullajanu Vajadus idamaiste vürtside järele Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Uudishimu ja seiklusjanu Maadeavastuste eeldused Karavellideilmumine Kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Taasavastati Maa kerakujulisus Maadeavastuste mõju Euroopale Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused süüfilis Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele Maadeavastuste mõju Ameerikale
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed
Kuidas suured maadeavastused muutsid maailma? Ene Nurmsalu RTG 10a 2017 Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis teostati väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Kuulsaimad maadeavastajad olid Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Henrique Meresõitja, Bartolomeu Dias, Amerigo Vespucci ja Fernão de Magalhães. Suurte maadeavastuste ajastu algas 1486.-1487. aastal Bartolomeu Diaz'i avastustega. Tema tegi kindlaks meretee Indiasse ja avastad Hea Lootuse neeme. Maadeavastuste põhjuseid oli mitmeid. Üheks tähtsaimaks neist oli india kaupade kallis
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid