keelte vahel Lingvistiliste ja antopoloogiliste huvide seos oli olemas ka varasemalt Keeltevaheliste seoste uurimine on oluline difusionistlike ideede arengus Sir William Jones avastas sarnasused kreeka, ladina ja sanskriti keelte vahel Humbolt väitis 19. saj algul, et kultuur ja keel on tihedalt seotud Vennad Krimmid uurisid, kuidas eristada romaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest Uus difusionitlikus antropoloogias soov süstemaatilisge empiiriliste teadmistega luua võrdlusuuringuid kultuuriliste seoste kohta Esialgu säilis kalduvus evolutsionismile, kuid ei oldud päri deterministliku olemusega, mis nägi ette, et kõik ühiskonnad läbivad samad arengustaadiumid Usuti, et on kohalikud variatsioonid Kultuurijoonte geograafiline jaotus ja migratsioon kaasaegsete kultuuride päritolu seletamiseks
" Briti antropoloog E. E. Evans-Pritchard (19021973): "Anthropology must choose between being history or being nothing. (...) History must choose between being social anthropology or being nothing." E. E. Evans-Pritchard, History and Anthropology (Manchester, 1961), lk. 20. Ajaloolise antropoloogia kriitika · Ebavõrdne dialoog: ajaloolased ammutavad märksa enam antropoloogidelt, kui vastupidi. Säilinud on ajaloolaste institutsionaalne ülimuslikkus ajaloolises antropoloogias. · Ajaloolaste laenud antropoloogias on sageli ebakriitilised ja piiratud; ei arvestata piisavalt algset konteksti ja piirdutakse n-ö moemõistete laenamisega. Ajaloolaste antropoloogia pole sama, mis antropoloogide antropoloogia (nagu pole antropoloogide ajalugu sama, mis ajaloolaste ajalugu). · Vaatamata paljudele üleskutsetele on tegelik institutsionaalne koostöö ajaloolaste ja antropoloogide vahel endiselt väga nõrk; peamine suhtlus toimub tekstide vahendusel, mitte vahetult
III RAKU EHITUS JA TALITLUS Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia rakuteadus. Esimene mikroskoop 1595.a. hollandi vennad Janssenid. Valgusmikroskoop 1665.a. Robert Hook, raku mõiste. Munaraku avastamine K.E. von Baer, 1826.a. loomorganismi areng saab alguse munarakust. Saavutused geograafias ja antropoloogias. Matthias Schleiden 1838.a. taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann 1839.a. loomad on rakulise ehitusega. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow 1858.a. ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel" Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS
Tavaliselt mõeldakse, et meie iga määrab, kumba rolli neist me parajasti täidame. Tänapäeval on siiski paljud täiskasvanud adunud ja avalikult tunnistanud, et laps on ka neid olulusel määral kasvatanud. Nii oleme kõik vastastikuse kasvatuse objektid. Vanuse kasvades hakkame mõju avaldamist, eesmärkide taotlemist, vastutust ja kohustust vaid rohkem teadvustama ning see muudab tahtmatu kasvatuse eesmärgipäraseks kasvatuseks. Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias Kõige laiemalt mõistetakse kasvatust filosoofilises antropoloogias. Lühidalt võiks antropoloogiat nimeteda inimest käsitlevaks teaduseks. Antropoloogias ei ole tähelepanu suunatud mitte inimesele kui indiviidile, vaid ennekõike sellele, mis on oluline inimeses üldiselt. Mõned filosoofilise antropoloogia suuna pooldajad arvavad, et inimesele on omane selline kasvutendents, mille tõttu inimest saab kasvatada ainult oma liigikaaslaste taoliseks.
Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks oli 19. sajandi akademism ja realism. Kuigi natsid ja kommunistid olid vihavaenlased, oli nende soositud kunst väga sarnane vormide ja temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist. Väärikaks peeti töö ülistamist. Eriti sarnaseks sai kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitleti näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Erinevusi on inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid sõnum on ühesugune. Ainus oluline erinevus oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, aga Nõukogude kunstis oli alasti keha peaaegu tabu. 6. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks sai 10. sajandi klassitsism ja eklektika, kuid neile lisati paraadilikust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikena. Mõned metroojaamad meenutavad barokk-kunsti oma ülekuhjatud toredusega.
Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks olid 19. sajandi akademism ja realism. Kuigi natsionaalsotsialistid ja kommunistid pidasid teineteist surmavaenlasteks ja lõpuks astusidki verisesse sõtta, on nende soositud kunst väga sarnane mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist, nn. revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite. Muidugi on erinevusi kujutatud inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid teoste sõnum on ühesugune. Väärikaks peeti ka töö ülistamist. Eriti skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulatuuri ja otsustava karmi silmavaatega ideaalkangelasi. Nende autoritest oli Saksamaal tuntuim ARNO BREKER, Venemaal VERA MUHHINA. Eriti sarnaseks muutus kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitati näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Ainus oluline erinevus kahe riigi kunstis oli alasti keha kujutamises
teater, kirjandus, kujutavad kunstid jne). Kultuur = kunstid (nt kultuuriminister) · kõige laiemas tähenduses tähistab kultuur kogu inimestele omast elamise viisi, tegevusi, uskumusi, kombeid jne. 2 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Selles kolmandas, kõige laiemas tähenduses, mõistetakse kultuuri eeskätt antropoloogias ja see on siis kultuuri kõige avaram ja ühtlasi väärtushinnanguliselt kõige neutraalsem määratlus (ei eristata kultuuri ja mitte kultuuri hulka kuuluvat inimühiskonnas). Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava
1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab hinnangute andmisest hoiduda. Antropolooge utsitab takka kirg erinevuste järele. Huviväärne on kõik inimeste maailmas toimuv.
vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid konduslaagritesse või nad tapeti. Mõlemas riigis oli lubatud vaid kunst, mis toetus traditsioonidele, peamisteks eeskujudeks kujunesid akademism ja realism. Hoolimata riikidevahelisest vastasseisust ülistati mõlema riigi teostel suuri juhte ja ka töö tegemist. Põhilisteks teemadeks olid võimu haaramine, revolutsioonisüdmused ja sõjalised võidud. Hoolimata erinevustest antropoloogias ja sõdurite mundrites, olid teoste sõnumid põhiliselt ühesugused. Peamised kangelased, eriti skultuuris, olid jõulised, üliarenenud muskulatuuriga, karmid ideaalkangelased. Teise maailmasõja ajal kujutati vaenlaseid kui poolloomalikke koletisi, enda sõjamehi kujutati aga õilsate kaitsjatena, et suurendada inimeste patriotismi. Ainus suurem erinevus Saksamaa ja Nõukogude Liidu kunstis oli alasti keha kujutamises.
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga
uurimisel? Sest mitokondriaalne dna pärandub ainult emaliinipidi. Mitokondritest pärit DNA järjestus on kindlaks määratud paljudel (kaasa arvatud ka mõnedel väljasurnud) liikidel ning nende järjestuste võrdlemine on fülogeneetika alustalaks. Järjestuste analüüs võimaldab teadlastel hinnata liikidevahelisi evolutsioonilisi kauguseid ja samas lubab ka uurida populatsioonide sugulust, mistõttu on muutunud tähtsaks ka antropoloogias ja bioloogias. 8. Olulisemad faktid inimese evolutsiooni ja rännete rekonstrueerimisest mtDNA ja Y kromosoomi uurimise alusel? Molekulaarse evolutsiooni andmeil elas tänapäeva inimese eellane Aafrikas 100 000 200 000 a tagasi. Aafrikast väljaränne algas 100 000 a tagasi. Ränne Euroopasse ~40 000 a tagasi. kaasaegne mitokondriaalne Eeva elas ~130 000 a tagasi. Y kromosoomi DNA
suhtes tasude ja trahvide abil. Iga generatsioon kasvatatakse mitte ainult eelkäijaid järgi tegema, vaid ka enkulturatsiooni traditsioonidega kooskõlas olevat käitumist autasustama, ja sellist käitumist, mis sellele ei vasta, trahvima või vähemalt mitte autasustama. , *14.Folkloristika uurimisvaldkonnad *15.Kultuuriantropoloogias tähistab mõiste kultuur: Teine definitsioon (seostub Herderi ja 18. sajandiga) juurdus antropoloogias, kus kultuuri mõiste tähistab uhiskonnas olulisi sumboleid ja väärtusi: kõik inimestele omased tegevused ja huvid: olumpiamaÅNngud, keegel, nooleviskamine, Hollandi juust, marineeritud peet, gooti kirikud, Iron Maideni muusika. *16.Akulturatsioon Oluline kultuurimuutuste vorm on akulturatsioon domineerivate (koloniaal)uhiskondade
Linda Kaljundi tegeleb oma artiklis mõiste „performatiivsus“ ja selle tuletistega ning on seadnud omale eesmärgiks kaardistada vastava mõistestiku tähendus- ja kasutusvälja laienemine, nn performatiivne pööre ning ühtlasi tegeleda sellest tingitud metodoloogiliste ja terminoloogiliste probleemidega. Esimeses peatükis annab autor ülevaate performatiivse pöörde eelkäijatest, neist esimesena kirjutab ta 1940.-1950. aastatel sotsioloogias ja antropoloogias käibele tulnud nn dramaturgilisest mudelist, mille võttis esimesena 1945. aastal kasutusele ameerika kirjandusteoreetik ja filosoof Kenneth Burke, kes asus viljelema lähenemist, mida ta nimetas „dramatismiks“. Burke rõhutas sotsiaalse suhtluse sümboolset iseloomu ja analüüsis inimeste käitumist sotsiaalsetes „stseenides“. Ameerika sotsioloog Erving Goffman, kelle 1959. aasta uurimus rõhutas sarnaselt
Rajati koonduslaagreid, kuhu viidi rongide kaupa Iisraeli lapsi. Paljud hukati, kuid väga suurt arvu tabas ka hoopis hullem saatus. Auschwitzis, vast kuulsaimas koonduslaagris, töötas mees nimega Josef Mengele. Hüüdnimi Surmaingel ütleb tema kohta palju tegu oli ühe jahituma natsikurjategijaga. Koonduslaagris oli just tema see, kes otsustas, kes saab elada ning kes viiakse kohe gaasikambrisse. Lisaks otsustajarollile oli Mengelel ülikoolikraad antropoloogias ja meditsiinis ning omandatud oskusi praktiseeris ta laagris väga ulatuslikult. Mengele tegi katsetusi erinevate vahenditega, opereeris ja amputeeris tuimestuseta ja uuris kaksikuid. Inimmaterjali nendeks õõvastavateks eksperimentideks sai ta loomulikult koonduslaagris viibijate hulgast. Eriti huvitasid teda kaksikud. Mengele uskus ise, et teeb tõsist tööd kaksikute vahel olevat vaimne side, mille abil tunnetavad nad palju rohkem kui tavaline inimene
Seega saab reaalsust defineerida ainult selles reaalsuses tegutsevate inimeste konstruktsioonide kaudu. Nende konstruktsioonide tegelikku esinemist saab tõestada kvalitatiivsete andmete mõistmise kaudu ning tähendusrikkaid kirjeldusi esitades selle kohta, kuidas sotsiaalne elu toimib. Difusionism sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahele. - lingvistiliste ja antropoloogiliste huvide seos juba varases antropoloogias (Torrese väina ekspeditsioon) - William Jones avastas 1787 sarnasused kreeka, ladina ning sanskriti keelte vahel. - 18. saj. Filoloogiline traditsioon leidis ajaloolised sidemed kõigi Indo-Euroopa keelte vahel, väites, et keeled on omavahel seotud mingi algse ühisosa kaudu, kust nad rahvaste rännates muutuma on hakanud. - Vennad Grimmid kuidas eristada germaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest
Ühelt poolt aitab teatud uurimisvaldkonda värske pilguga vaadata, uusi meetmeid kasutada, teisalt võimaldab hakata tegelema uute aladega. Tekivad teemad ja alad, millega pole tegeletud vahendite puudumise tõttu (kaamerad). Suht ähmane on igatahes vis. antropoloogia, aga see on suure elujõuga, on olemas interneti ajakiri (tekst ja pilt), toimuvad konverentsid, huvi maailmas selle vastu kasvab. Mõnel pool saab isegi doktoritööd kaitsta vis.antropoloogias. VISUAALSE ANTROPOLOOGIA ARENG Kolm erinevat tasandit (problemaatikat): Mõtte areng (kuidas mõte on mõjutanud, kuidas vis.antropoloogia areneb), Dokumentaalfilmi areng, Tehnoloogia areng Dagerrotüüpia 1839 see on fotoaparaat, mis pildistas metallplaadile kujutise. Selle tehnoloogia ilmumine sobis hästi kokku evolutsionistliku lähenemisega. Evolutsionalism: kuidas inimene arenes loomast
NL-ga sarnaselt etnograafia). Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud peamiselt koloniaalvallutustest (kasulik oli uurida koloniaalmaa inimeste maailmapilti) ja misjonitegevusest (ristiusustamise eesmärgil. Misjonärid uurisid ka enda maa kolooniate usku, et kristlust sujuvalt edasi anda). Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus: enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine. Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits) E. Tylor 1871: "Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi ja harjumusi, nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad jpt
....................................................7 Kasvatust puudutavad põhimõisted.................................................................................................7 Kasvatus.......................................................................................................................................7 Kasvatus eri vaatenurkadest.........................................................................................................8 Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias..................................................................................8 Kasvatus kui sotsialiseerimine.....................................................................................................8 Kasvatus kui sugupõlvedevaheline interaktsioon........................................................................9 Kasvatus kui inimestevaheline interaktsioon...............................................................................9 Kasvatustahe..................
☼ morfoloogiline – ebaveenev ☼ minevik ei ole terviklikult hoomatav (=tajutav) ☼ kultuuri/tsivilisatsiooni piirid pole selged, mistõttu on nende eristamine, piiritlemine ja nimetamine reeglina tinglik (piiritlustöö – tinglik ja meelevaldne) 10.03 Mentaliteediajalugu ja rahvakultuuri ajalugu mentaliteedi ajalugu: sündis 1950. aastatel 19. saj lõpp sotsioloogia: “Kollektiivsed ettekujutused” – parem mõista väärtushinnanguid prantsuse antropoloogias 20. saj alguses mõiste “mentaliteet” - loogika eelsed, lääne kultuur - loogiline mõtteviis ajalooliselt uurida nähtust mentaliteet – Bloch & Febvre lähtekohad: ☼ sarnane tänapäeva kultuuriajaloole ☼ mentaliteedi on raske mõõta ☼ mentaliteetide muutus ajas ☼ mentaliteet on alati kollektiivne ☼ inimesed ei saame minna meie ajastu mentaliteedist ☼ mentaliteet – uurib kollektiive
et keraamikas on oluline, et üks käsi keerab alust ja teine savi, osad peavad seda esimeseks etngraafiliseks filmiks, samas see püss on kaamera vnoh ma ei tea, mis tehnoloogia seal on..) Thomas Alva Edison 1847-1931, leiutas päris mitmeid elektriabil töötavaid vidinaid, kinetoskoop nt, pilt/film liikus rullikute peal, inimene kes vaatas ülevalt sisse nägi liikuvat pilti. Black Maria. Vennad Lumiered – kinematograaf nii kaamerana kui projektorina. Esimene teadolev filmide kasutamine antropoloogias toimus Torrese väina ekspeditsioonil (1898-1899). Üheks liikmeks Rivers Rivers, oluline tegelane ka psühholoogia arengus. Seda ekspeditsiooni peetakse murranguliseks sündmuseks (süstemaatilisus ja orienteeritus) (Mingi tegelane on Alfred Cort Haddon). Oluline oli, et uurijad läksid ise kohale ja seal uurisid, mitte ei olnud nn tugitooliteoreetikud. Ekspeditsioonil oli kaasas uudne tehniline varustus (saadi fotod ning toimus ning heli lindistamine
nurga alt ja omada tähendust üldise ajaloopildi paremal mõistmisel. Ajaloouurimust ei muuda huvitavaks mitte pelgalt uurimisaines, vaid ka see, kuidas seda ainest on uuritud ja milliseid üldiseid järeldusi suudetakse teha.” Ajaloolise antropoloogia kriitika • Ebavõrdne dialoog: ajaloolased ammutavad märksa enam antropoloogidelt, kui vastupidi. Säilinud on ajaloolaste institutsionaalne ülimuslikkus ajaloolises antropoloogias. • Ajaloolaste laenud antropoloogias on sageli ebakriitilised ja piiratud; ei arvestata piisavalt algset konteksti ja piirdutakse n-ö moemõistete laenamisega. Ajaloolaste antropoloogia pole sama, mis antropoloogide antropoloogia (nagu pole antropoloogide ajalugu sama, mis ajaloolaste ajalugu). • Vaatamata paljudele üleskutsetele on tegelik institutsionaalne koostöö ajaloolaste ja
(1921) kui talle suurt mõju avaldanud teost3. Omandanud 1941. aastaks Pariisis insenerihariduse ning olles mõnda aega Teises maailmasõjas sakslaste tagasi hoidmiseks Prantsusmaal sildu nende ehitamise asemel hoopis õhku lasknud, siirdus noormees Nigerisse (tol ajal Prantsusmaa koloonia4) oma insenerioskuseid konstruktiivsemal moel kasutama5. Olles küll õpingute ajal Pariisis juba antropoloogiliste filmidega kokku puutunud, tundis Rouch just tol perioodil Nigeris antropoloogias ära oma tõelise kutsumuse6. Seal puutus Rouch kokku Songhai rahvaga, kelle seast ta leidis eluaegse sõbra ning koostööpartneri Damouré Zika ning kes omakorda avas Rouch'ile kohalike religioossete traditsioonide maailma7. Vaadeldes seestunud tantsijaid kinnistus Rouch'is arusaam, et parim viis nähtu edasiandmiseks oleks seda filmida8. Ometi seisnes tema etnograafiaalase uurimustöö algus just märkmete ning fotode tegemises, et neid siis Pariisi Musée de
konna uurijad. See annab DOCile teavet missugused Uus_meremaa konnad vajavad kaitset. Seal töötavad inimesed on ülikoolidest ja DOCist. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 06.10.2009) Kokkuvõte Uurisin konnade hävimist ja kaitset probleemi internetis leiduvate materjalide baasil. Jõudsin järeldusele, et Uus-Meremaa konni peab kaitsma, sest nad esindavad meie jaoks peaaegu välja surnud eluslooduse haru. Nad võivad olla meie teejuhiks antropoloogias, kui ka anda aimu kahepaiksete evolutsioonist. Konni hävitatakse kas teadlikult või teadmatult. Osad inimesed lihtsalt ei hooli neist, mis on nende arust mõjuv põhjus konnade hävitamiseks, või pole teadlikud, milleks konni on vaja. Kahjuks seisame praegu silmitsi probleemiga, et kui konnade hävitamist ei piirata, siis nad surevad välja. Paljud teadlased ja tavalised inimesed on andnud endale aru, et konni peab päästma, ja töötavad selle heaks
1p. Usk impersonaalsesse üleloomulikku jõudu iseloomustab religiooni, usk isikustatud üleloomulikku jõudu maagiat. A.) Tõene B.) Väär 1p. Evolutsionistlikul käsitlusel kultuuride arengust lihtsamat keerulisemale mööda ühtset arenguredelit on tänapäeva antropoloogilise kultuurikäsitluses domineeriv seisukoht. A.) Väär, sest kultuurid ei muutu sarnase arengumudeli järgi 1p. Milline käsitlus domineerib briti antropoloogias 1940-1950? A.) Struktuurfunktsionalistlik teooria 1p. Kes peaks kellega abielluma leviraadi tava järgi? A.) Mees oma surnud venna naisega B.) Naine talle enim meeldiva mehega teises sugulusgrupis C.) Naine oma surnud mehe onupojaga D.) Mehe surma järel naine oma armukesega E.) Mees oma ise õe tütrega või naine oma ema venna pojaga 2p. Mis on sotsioloogiline kujutlus? A.) Oskus ennustada sotsiaalseid muutusi B
Ta lükkas tagasi evolutsionistliku arusaama, nagu areneksid kultuurid madalamalt astmelt kõrgemale. Ta arvas et vaja on uurida ainult ühte kultuuri põhjalikult. Boas ütles, et kõik kultuurid on võrdsed, sest moodustavad omaette tervikud. Tema antropoloogiline huvi oli keelte, mõtlemis- ja eluviisi vastu. Boas oli huvitatud fotografeerimisest, aga arvas, et tema huvitusalu on raske fotografeerida. Bronislaw Malinowski oli Austria-Ungari antropoloog. Oli antropoloogias funktsionalismi (otstarbekohasus) esindaja. Kritseeris samuti evolutsionismi. Pidas oluliseks uurida ühiskonna funktsioone. Ühiskond on orgaaniline tervik, mis koosneb erinevatest osadest, aga siiski tervik. I maailmasõja ajal teostas uurimist Austraalias. Püüdis välja selgitada kuidas üks ühiskond toimib, et siis teha universaalseid järeldusi. Teine oluline funktsionalismi esindaja oli A. R. Radcliffe-Brown , ka strukturaal-funktsionalismi rajaja
Metafoorist personalismini on ainult väike samm. Frazer "The Golden Bough" (kuldne oks) mütoloogiakäsitlus. Maagia (väga selgelt müüdist ei lahutanud) - religioon - teadus. Üks justkui eitab teist selles evolutsioonilises skeemis. Viljakusmaagia. Teataval hetkel eitab religioon maagiat (nõiaprotsessid). Mingil hetkel teadus eitab religiooni. Teadus on maagia edasiarenenud versioon. Miks maagia nii kaua vastu pidas, peab. Miks shamaani institutsioon nii kaua püsinud on? Antropoloogias hetkel arvamus, et see pidi ikkagi toimima. Ajaline hüpe. Claude Levi-Strauss Tylorismis 20.-l sajandil uuesti esile tõstnud ja siis uuesti tõlgendanud seda nii, et see muutus hoopis millekski teiseks. Pöördus müüdi ja teaduse eristamise küsimuse juurde sellepärast, et prantsuse antropoloogias on vahepeal... Lucien Levy-Bruhl kritiseeris Tylorit, kuna too väitis, et müütiliste inimeste mõtlemine ja modernsete inimeste mõtlemine on samasugune. Müütiline maailmapilt. Levy
grupi vajaduste rahuldamise funktsioonid, st ühiskond püüdleb selle poole, et ennast säilitada ja edasi funktsioneerida ja kogu kogukond püüdleb selle nimel, mitte pole eesmärk indiviidi vajaduste rahuldamine ja säilitamine. Ta on Durkheimi lähenemise pooldaja, nt inimesed on sekundaarsed grupi suhtes. Psühhoanalüüs – Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Nende analüüsid hakkasid tugevalt mõjutama etnoloogia ja antropoloogia arengut. Nende panus oli indiviidide uurimisele ja antropoloogias oli nende mõju just läbi psühhoanalüüsi. Freudi väljapakutud uuendus e innovatsioon oli see, et on olemas teadvus ja alateadvus. Teadvustamata osasse on koondunud kõik indiviidi teadvustamata ihad mis mõjutavad meie käitumist nii, et me ise ei teagi. Freudi järgi tuleks inimese kaudu seletada kogu ühiskonda ja kultuur on psüühilised determineeritud e ettemääratud. Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest ja leiab et lisaks individuaalsele alateadvusele on meil ka
esindajaid, kes kõik taotlesid oma erialal absoluutset kõige teadmist, nagu see avaldus näiteks ta mentori ja eelkäija professor Alexander von Bulmerinqi uurimustes. Äärmine pedant ja perfektsionist, kes ei kannatanud lohakust ka teiste töödes. Maksimaalse põhjalikkusega pidi tema meelest kaasnema kaine kujutlusvõime. Vastupidi tavalisele oli tema arvamusel, et alati on olulised detailid, et üldised abstraktsioonid (olgu strukturalistlikus antropoloogias, kirjandusteaduses vm) on nii elutud ja aprioorsed, et neid ei saagi avastada, vaid neist tuleks rabelda end vabaks, et näha asju tõeliselt nende detailide välkvalguses. Uku Masing ei tahtnud olla ei Õpetaja ega guru. Minu meelest on tema enda kohta kehtiv see, mida ta ütles kord oma budismi loengutes upekkha saavutanu kohta: "Ta on nagu saar rabas. Ta ei võitle soo vastu ega püüa õngitseda laukaist uusi saari. Kuid ta olemasolu tagab, et kõikjal rabast võib kerkida uusi saari."
· indiviidi, grupi v ühiskonna intellektuaalne, vaimne, ja esteetiline mõõde v areng · intellektuaalsed v loomingulised tegevused ja nende tulemid (film, 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 3 teater, kirjandus, kujutavad kunstid jne). Kultuur = kunstid (nt kultuuriminister) · kõige laiemas tähenduses tähistab kultuur kogu inimestele omast elamise viisi, tegevusi, uskumusi, kombeid jne. Selles kolmandas, kõige laiemas tähenduses, mõistetakse kultuuri eeskätt antropoloogias ja see on siis kultuuri kõige avaram ja ühtlasi väärtushinnanguliselt kõige neutraalsem määratlus (ei eristada kultuuri ja mitte kultuuri hulka kuuluvat inimühiskonnas). Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava
(delay of gratification) 1968 raamat “Personality and assessment”; isiku vs situatsiooni “debatt” Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel “Käitumissignatuurid”, kui…siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) Jerry Wiggins Personality and Prediction, 1972* Warren Norman Paul Costa, Robert McCrae 18 “Kultuur ja isiksus” Culture and personality (või: personality and culture): koolkond pms USA antropoloogias 1920-50- ndatel Põhiteema: varase kasvatuse mõju täiskasvanu käitumisele Ruth Benedict, Margaret Mead Psühhoanalüüsi mõjud; tugineb F. Boas’i kultuurirelativismile
Kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonnaliikmena. Leslie White hakkas 1930ndatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus. Leiti, et Tylori mõtted on liiga lihtsakoelised. White : kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest, mis sõltuvad sümboliseerimisest. Kultuur sisaldab seadmeid, ornamente, rituaale, mäne, kunstiteoseid jne. Sümboliseerimine tähendab, et kultuuri osaks on see, millele me omistame sümboolse tähenduse. Näitab, kuidas kultuurimõiste on antropoloogias avardatud. Melville Herskovits püüdis kultuuri defineerida teisel viisil. Püüda esitada lühikese definitsiooni, kus tabatakse selle olemus. Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast. Kui me anname mingitele nähtustele tähenduse, siis ta võib olla kultuuri osa. Segaseks jääb see, et mida tähendab inimese poolt loomine? Omal ajal arvati, et suudetakse välja mõelda kultuuri definitsioon, mis kõiki rahuldab.
Mõisted: monogaamia peremudel kus korraga lubatud 1 abikaasa polügaamia,- peremudel kus lubatud mitu abikaasat polügüünia, - lubatud mitut naist omada polüandria lubatud mitut meest omada patrilokaalsus (ehk virilokaalsus) mehe perekond matrilokaalsus (ehk uksorilokaalsus)naise perekond patriarhaat - Androkraatia on valitsemisvorm, kus valitsejad on peamiselt (tavaliselt vanemad Gerontokraatia) mehed perekonnast. Sõna patriarhaat kasutatakse (näiteks antropoloogias ja feminismis) selleks, et viidata olukorrale, kus meestel on peamine vastutus mingi kogukonna heaolu eest ja nad teostavad seda läbi oma esindatuse erinevates valitsusasutustes. laiendatud perekonna süsteem sugulust või põlvnemisgruppi nim laiendatud perekonnaks tuumikperekond on üksus mis koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest Kaasaegne perekond ja selle erinevused traditsioonilisest. Homo- ja heterogaamia kKaasaegsetes perekondades:
Suuremas kultuuris (dominantkultuuris) eksisteerivat erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi nimetatakse subkultuuriks. Nii kõneldakse noortekultuurist, punk-kultuurist, linnakultuurist jm. Mitmekultuurilises ühiskonnas eksisteerivad selgelt eristuvad, keele ja päritolu või rahvusega seotud kultuurid. Selles mõttes on enamik tänapäeva riike mitmekultuurilised. Inglise ja ameerika antropoloogias seletatakse neid kahte terminit üksteise kaudu. Kultuur ja ka tsivilisatsioon koosnevad oma tervikus teadmistest, usunditest, kunstist, kõlbelisusest, seadustest, tavadest, mitmetest teistest võimetest ja harjumustest, mis iseloomustavad inimest kui ühiskonna liiget. Kultuuri mõiste mitmekesisus viitab selle mõiste keerulisusele ja mitmekihilisusele, mis liidab endasse maailma kõiki materiaalseid ja vaimseid väärtusi, mida on loonud inimkond.
leidsid antropoloogide töödest mitmeid ideid ja mõisteid, mida kasutada enda erialases uurimistöös (rituaalid; sugulusstruktuurid, kingivahetus jne). Ajaloolased õppisid antropoloogialt nn. distantseeritud vaatenurka; püüdsid ennast võõrutada enesestmõistetavast. Kriitika *Ebavõrdne dialoog: ajaloolased ammutavad märksa enam antropoloogidelt, kui vastupidi. Säilinud on ajaloolaste institutsionaalne ülimuslikkus ajaloolises antropoloogias. *Ajaloolaste laenud antropoloogias on sageli ebakriitilised ja piiratud; ei arvestata piisavalt algset konteksti ja piirdutakse n-ö moemõistete laenamisega. Ajaloolaste antropoloogia pole sama, mis antropoloogide antropoloogia (nagu pole antropoloogide ajalugu sama, mis ajaloolaste ajalugu). *Vaatamata paljudele üleskutsetele on tegelik institutsionaalne koostöö ajaloolaste ja antropoloogide vahel endiselt väga nõrk; peamine suhtlus toimub tekstide vahendusel, mitte vahetult. Ainult mõned erandid.
postmodernistliku teooriaga: Anything goes: Kasutatakse kättesaadavaid meetodeid ja teooriaid - võib olla korraga ka vastandlike uurimussuundade pooldaja. Pole oluline ennast positsioneerida. Kõik sobib, kõike võib kasutada. Avardub uurimise allikate, lähenemisviiside baas. Kaob selgus, inimene ei pea ennast määratlema kui kindla suundumuse pooldaja; Järeldused jäetakse lugeja teha varem tehti selged järeldused ära. Postmodernistlikus antropoloogias võidakse lõpetada mitmemõtteliselt. Tekib siiski küsimus teaduslikus plaanis, kas uurija üldse väitis midagi, kui jätab otsad lahti. Zanriline piir hakkab kaduma, kas siis on ikka tegu teadusliku tööga. Loeme siis kui ilusti on kirjutatud, kui on haaravalt kirjutatud on hea uurimus ja kas järeldused on või mitte see polegi nagu tähtis. 13 Loeng 5
loomuliku kategooria mõistet. Veel hiljuti oldi veendunud, et liigituste ainus õige ja loogiline vorm on puukujuline hargmik: nt. sõidukid jagunevad maa-, vee- ja õhusõidukiteks, maasõidukid omakorda iseliikuriteks ja veetavateks, iseliikurid auru-, bensiini- ja elektrimootoriga sõidukiteks, bensiinimootoriga sõidukid nelja- ja kaherattalisteks, neljarattalised autodeks ja bussideks, autod sõidu- ja veoautodeks jne. Viimaste aastakümnete psühholoogias, lingvistikas ja antropoloogias tehtud leidude põhjal on aga selgunud, et inimene oma praktilises maailmaliigenduses jagab asjad kõigepealt nn. põhitasandi kategooriateks, mis moodustuvad eriliste prototüüpsete (tüüpiliste, sagedaste) tunnusekimpude põhjal: auto on selle järgi umbes `bensiini- või diiselmootoriga sõiduk või veok, mitte vähem kui 4 rattaga, liigub harilikult teel (st. spetsiaalselt kõvastatud ja silutud pinnal), on roolist juhitav'. Prototüüpi ei kuulu vist auto suurus ja see, mida temaga
väljapaistvamaid raamatuid 20.sajandi keeleteaduses. o Jan Mukarovsky (1891-1975) o Jerzy Kuryovicz (1895-1978) o Karl Bühler (1879-1963) · Glossemaatika · Ameerika strukturalism · Pariisi koolkond · Moskva ingvistide ring Ameerika Strukturalism Franz Boas (1858-1942) Kwakiutl (Kwakwaka'wakw Vancouveri saar). Ta oli hariduselt füüsik. · Kultuurilise realtiivsuse põhimõte; · Antropoloogias vs etnoloogia (etnograafia) · Keel ja kultuuri (keel on kultuuri osa) · Apriorne vs aposteroidne grammatika Ta jaoks oli oluline saksa romantiline ja eelromantiline filosoogia. Kogu rahvusluse ideoloogia tekkis Saksamaal 18nda sajandi lõpus. Ta esitas romantilise metafoori, milles rahvas on analoogne inimesega. Rahval on oma hing, tahe. Ta idee seisnes selles, et rahvad on erinevad ja neist tuleb lugu pidada just lähtudes nende erinevustest. Natsionalistlik filosoofia
kristlikku mõtlemist. Sõdurid on kiriku institutsiooni kaitsjad, sõdurid lähevad pimedusejõududega võitlema. Talupoegade ülesanne oli neid kahte inimgruppi üleval pidada, toota elatusvahendeid. 14. Keskaja inimese mudel J. Le Goff ´i käsitluses. Keskaja ühiskond läbi imbunud religioonist. Ka inimmudel lähtus religioonist. Maailmapildis oli täielikult välistatud ,,uskmatu" inimtüüp. Jumalaeitajaid praktiliselt ei leidu. Inimene keskaja kristlikus antropoloogias Jumala loodud olend. Inimese olemus, saatus ja ajalugu on kirjas Vana Testamendi alguses, loomisloos. Inimeses peitusid kaks olendit: 5 1) loodud Jumala näo järgi 2) kes aeti pärispattu langemise järel paradiisiaiast välja. Pessimistlikku suhtumist kohtab läbi keskaja, eriti varakeskajal
Sellest sai alguse uurimine tasu edasi lükkamisest 1968 raamat "Personality and assessment"; isiku vs situatsiooni "debatt" Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel "Käitumissignatuurid", kui...siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) Jerry Wiggins Personality and Prediction, 1972* Warren Norman Paul Costa, Robert McCrae "Kultuur ja isiksus" Culture and personality (või: personality and culture): koolkond pms USA antropoloogias 1920-50- ndatel Põhiteema: varase kasvatuse mõju täiskasvanu käitumisele Ruth Benedict, Margaret Mead Psühhoanalüüsi mõjud; tugineb F. Boas'i kultuurirelativismile Tulevik- - Mis on isiksuseomadused? (Rene Mõttus)- seos kriteerimiga võib tulla üksikutest väidetest. - Asendorpf- isiksuseomadustes pole kausaalset ühtsust -McRae: paljudel juhtudel on kasulik, et isiksuseomadused on põhjused mingile tagajärjele Implitsiitne isiksus - süsteem 1 - mõõtmine, korratavus
kokkupuudet ei ole. Kogemusmõiste nt. aednikul ja kokal on väga erinev kogemusmõiste porgandist. Nt. metallid keemiliste elementidena või tegelikkuses eksisteerivad. Keelelise mõistega ei kaasne emotsionaalset laengut. Kui ei ole isiklikku kogemusmõistega. Kogemusmõisted ei ole keelelised, kuigi me väljendame neid keeles. Nad pigem lähedal sellele, mida nimetakse kognitiivses antropoloogias skeemideks. vaistlikult tajutud ettekujutused asjadest, mida on võimalik ka edasi anda, selle kaudu kuidas inimesed on praktikates näitavad oma suhtumist mingitesse asjadesse, ja need suhtumised kanduvad edasi teistele. Keelemõiste on õpitud ja defineeritud teiste mõistete kaudu. Ühest asjast võivad olemas olla nii kogemuslik kui keeleline mõiste. Elementaarne tähistusakt: väide, et üks teatav taju mõiste ja teatav keeleline mõiste, mis on õpitud on üks ja see sama
12.2011 Etnograafiline uurimus Etnograafiline uurimus (etnography) · Ajaloolilselt on etnograafilist uurimust rakendatud · Etnograafia on uurimisstrateegia, kus eelkõige pikema perioodi vältel uuritakse terviklikku Antropoloogias: põlisrahvaste ja nende kultuuri uuringud, sotsiaalset kooslust nende loomulikus Sotsioloogias: erinevate sotsiaalsete koosluste uuringud (jõugud: näiteks Chicago koolkonna linnaelu uuringud, keskkonnas muud kogukonnad;)
isiksuseomadusi, iseloomu ning kriminaalsust. Arendajaks sakslane Franz Joseph Gall 1800, oli populaarne 19.sajandil ning praegu nimetatakse seda pigem pseudoteaduseks. · Frenoloogia erineb kraniomeetriast, kuna viimane keskendub eelkõige kolju suurusele, raskusele kujule füsiognoomia. · Arvati, et mõlema teooria alusel saab teha kindlaks inimese intelligentsustaset ja iseloomuomadusi ning mõlemat kasutati väga palju antropoloogias ja etnoloogias ning vahel kasutati neid õigustamaks rassismi. Three extreme varieties of human physique (Sheldon et al. 1940). Sheldon väitis, et anatoomias peitub inimese saatus. Ta uskus, et kehaehitus aitab ennustada iseloomu ning iseloom ja kehatüüp on omavahel sõltuvad. Kuigi see teooria ei saanud populaarseks, annab see aimu inimeste tolleaegstest eelarvamustest paksude, kõhnade ja muskulatuursete inimeste kohta. Ja huvitav on see,
hägustab kriitilist taju. Seetõttu ongi Stravinski sama halb kui ühetaoline poptümps (jazz), aga Schönberg hea, sest Stravinski võib vahest isegi meeldima hakata, Schönberg aga ei kunagi. 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. ? Bronner, Stephen Of Critical Theory and Its Theorists: Introduction http://www.uta.edu/english/dab/illuminations/bron1.html Kriitiline teooriat kasutatakse laiaulatuslikult antropoloogias, filmindusest teoloogiani, lingvistilistes ja poliitikateadustes. Seda teooriat on kasutanud ja dasi arendanudWalter Benjamin, Erich Fromm, Herbert Marcuse, Georg Lukacs, Theodor W. Adorno, Jürgen Habermas, Max Horkheimer jne. Kriitiline teooria väljendas algselt oma huvi sotsiaalse ebaõigluse kaotamise vastu. Kuna töölised olid sotsiaalselt ebaõiglases seisus, siis nähti nende revolutsioonis selle ebavõrdsuse ärakaotamist. 1914. aastal ebaõnnestus kommunistide
annaabi.ee 
