· Tähelepanu hälbimine · Mõttelaiskus (ei vaevu olema pikemalt kuulaja rollis) · Vastuvõtja paneb tähele vaid ootuspärase teemaga seotud informatsiooni, naaberteemade kohta antav informatsioon jääb tähelepanuta, ununeb kohe. · Vastuvõtja keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõna, väide). · Omaenda "superesinemise" ettevalmistamine. Psühholoogiline barjäär: · kahtlev hoiak · eelarvamuslik suhtumine · otsene antipaatia Akommunikatiivsus Suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teiste inimestega. Avaldub korduvates mõistmishäiretes, võimetuses avada inimestele oma sisemaailma. Seda saadab üksindus- ja võõrandumistunne, sotsiaalsete sidemete püsimatus, haprus.
Antud analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas valitud õpikus jälgitakse lihtsa keele reegleid, esitakse õppetööd motiveerivaid ja õpilastele kasvatuslikult mõjuvaid elemente. Näide 1 Õpikut (või ka muud) loetakse selleks, et saada uusi teadmisi. Paratamatult kaasnevad sellega uute sõnade (võõrsõnade, oskussõnade jne) esinemine tekstis. Autori ülesandeks oleks neid sõnu seletada. Väljavõtted õpikust: kurameerima* ehk käima hakata antipaatia* ehk vastumeelsus intiimsust* ehk lähedust armumine* on teatud tüüpi psüühiline seisund, mida iseloomustavad sarnased jooned armunute mõtlemises, emotsioonides ja käitumises. Armastust* on raske defineerida viisil, millega nõustuksid kõik, kes seda kunagi on kogenud. Väga hea on see, et uute sõnade, ka võõrsõnade seletamine toimub üheskoos teksti lugemisega ehk sõnad seletatakse kohe pärast nende ilmumist. Kuid, et aidata lugejal
Esitlus laad on arutlev ja veidi mõtlema panev, kuidas ühiskond sõltub paljudest asjadest. Kindlasti on raha üks kõige suurem sõltuvus. Autor ei astu dialoogi lugejaga, ning suhtub materjali taunitavalt, tema meelest tuleks inimesi kaitsta erinevate mõjude eest. 6. Adressaat. Essee on lugemiseks määratud kõikidele, võib-olla eelkõige sõltlastele. 7. Keel, sõnavara, stiil. Autor on kasutanud mõnda vöörsõna nt bantaalsem, antipaatia ja sümpaatia, muidu on laused lihtsad ja aru saadavad. Kindlasti on suur osatähtsus definitsioonidel, kuna kõik inimesed ei tea kõikide sõnade tähendusi. Nende teada saamikseks tuleks lugejal otsida sõnatähendust, kuid see tekitab lisa lugemist ja otsimist. Hea on kui vöörsõnade tähenduses on kuskil tekstis välja toodud, kasvõi loo lõpus- nii on lugejal mugavam. Kommentaarid ja oma
Inimeste koostöövõime arendamine muutub seetõttu igapäevase töö väga oluliseks osaks. Mitmesugused konfliktid on vältimatud, kui on palju ühise eesmärgi nimel töötavaid inimesi. Efektiivne koostöö ei tähenda konfliktide puudumist, vaid on seotid suhtumisega tekkivatesse konfliktidesse. Koostööd takistavad mitmed asjaolud: * ajanappus * prestiiz * teadmatus * ebaselge eesmärgiasetus * autoriteedivajadus * antipaatia * väär rolliootus * halb töökeskond * resultaadi puudumine * geograafiline vahemaa Koostöö- järjepidev protsess. Enamikus koostööküsimustes on võimalik leida kompromiss. Tihti võtab kaua aega, enne kui arusaadakse, et mõtlemine, arutamine, katsetamine, uuesti arutamine ja kogemustest õppimine on loomulik töörütm. See peaks olema järjepidev protsess, milles arenevad nii personal kui ka vaimupuudega inimesed.
Koostööfaas R - kõrge, P - kõrge, J väga madal Konformsus allumine grupi survele, näiline loobumine oma tõekspidamistest. Mis võib viia koostöös vastuoludeni. , - avalik usaldamatus kellegi suhtes - kaasvestleja katkestamine kui ta avaldab oma arvamust - oma teenete esiletõstmine - soovimatu tunnistada oma vigu - oma vaatenurkade peale surumine - pidevad väikesed torked - isikliku antipaatia avalik näitamine - ebasiirus, silmakirjalikkus, taktitunde puudumine Grupiliikmete mõjutamine Grupiotsustamise tulemused - reaalset riski ei tunnetata - infot, mis tuleb väljaspoolt, kasutatakse valikuliselt - ei mõelda kõigile võimalikele lahenduse alternatiividele Grupi mõtlemise tulemused (kuidas kujuneb) - konformism - grupi kõrge kohesiivsus - grupi eraldatus - stress - direktiivne juhtimine - andmete kogumise ja hindamismeetodite puudilikkus Juhtimine
pilt meie Eesti rahva elus". 1890. aastal saatis autor teose seltsi IV võidupeole, ku see H. Treffneri eestvõttel krooniti I auhinnaga. Kandes säärast loorberipärga, ilmus "Luigemäo Olli" 1893. a. suvel raamatuna. Järgmise aasta algul aga näitasid "Postimees" ja "Eesti Postimees", et "Luigemäe Olli" on Plagiaat prantsuse kirjaniku Chateaubriand´I teosest "Atala". 2 Antipaatia tõttu, mida Kõrvi vastu laialdaselt tuntuks , omandas säärane eeskujude ilmsikstulek kirjandusliku skandaali iseloomu. Ühtlasi näitas see , et 90-ndail aastail oli eesti kirjandus saanud täisealiseks ning seljataha jätnud ajajärgu, kus rahvuslikuks kirjanduseks arvati ka mugandusi ja tõlkeid. 1896. aastal lisas "Eesti Postimees" uue pajastuse, osutades , et ka "Kiired kosjad" ei ole algupärand, vaid võlgneb oma tekke prantsuse kirjaniku André Theuriet´ ühele romaanile, mis oli
Verbaalsed (sõnalised), Mitteverbaalsed (kõnelised) 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine · paralingvistilised-hääle tämber, intonatsioon · ekstralingvistilised-hääle tugevus, tempo · visuaalsed-silmside, · miimika-näoilmed, · kineesika-zestid, poosid · prokseemika-ruumikasutus Edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata, sageli on mitteteadlik. Defineerib suhte:sümpaatia/antipaatia,staatus,seotus,suhte kvaliteet;Võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid;Toetab verbaalset kommunikatsiooni;Reguleerib kommunikatsiooni kulgemist;Tagasisideme vahend;tõhusal suhtlemisel on mitteverbaalne kommunikatsioon partneritel ühildunud. 10. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne- Toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine, kasutatakse loomulikke zeste, ei ole
Kui mõnes ainevaldkonnas ei lähe ootuspäraselt vaid kisub lausa viltu, siis on kasulik varakult hakata abi otsima. Sõltuvalt võimalustest leidke endale koduõpetaja või hakake sellele valdkonnale rohkem tähelepanu pöörama. Kui õpetaja isiksus on oma loomuselt väga võõras ja raskesti mõistetav, siis võimaluse korral leidke endale uus õpetaja. fKõik inimesed lihtsalt ei sobi kõigiga ning kui inimeste vahel on tugev antipaatia või suisa konflikt siis uute teadmiste omandamine edeneb visalt. Vastupidist näidet tuues - paljudel meist on olnud oma lemmikõpetaja ning see õppeaine on üldjuhul tundunud meeldivana. Positiivset häälestust õppimise suhtes aitab luua ka õppevahendite korrastatus ja funktsionaalsus. Meeldiv on õppida, kui on võimalik pastakat ja pliiatsit üles leida. Hea tunde loovad ka mõnusat värvi vihikud ja mugavad kirjutusvahendid.
Rikkumise tagajärjeks halvakspanu Moraalireeglid – üldistavad hinnangud: õige/vale Enese ohutust puudutavad reeglid – ohutus, tervis. Füüsilised tagajärjed ja üldine ohutus Suhted eakaaslastega Sotsiaalne aktsepteeritus grupis (populaarsus ja tõrjutus) Nähtavus (positsioon) Domineerivus Kaaslastepoolne tajumine Paarisuhetes: sõprus, kiusaja-ohver, vastastikune antipaatia Sõprus – kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel Kaaslastepoolne aktsepteerimine ja lähedased, usaldusväärsed sõprussuhted on olulise tähtsusega lapse arengus. Vaenlased- ei meeldi teineteisele ja tajuvad üksteist ohuna ihaldatud eesmärkide saavutamisel Grupis: võim, tähelepanu, staatus Sotsiaalne eelistamine grupis: Sotsiaalne aktsepteeritus – otsene hinnang, mil määral laps kaaslastele meeldib (sotsiomeetriline populaarsus)
Sõprus. · Lähedased ja usaldusväärsed sõprus- suhted on olulise tähtsusega lapse arengu. · Sõprus seevastu on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. · Uurijaid on hämmastanud see, et sõprusele on igas vanuses iseloomulik vastastikkus, see tähendab, et toimub vastastikune andmine ja saamine kõige laiemas mõttes. · Sõpruse tekkimisega seostavad uurijad lisaks kokkupuute võimalustele ka käitu- muslikku sarnasust. Vaenusuhted ja vastastikune antipaatia. · Vaenlased on inimesed, kes teineteisele ei meeldi ja ta- juvad üksteist ohuna ihaldatud eesmärkide saavutamisel. · Osa vaenlastest on ka kiusaja-ohvri suhtes, kuid mitte kõik vaenusuhted ei piirdu kiu- samisolukordadega · Vastastikuseid antipaatiaid on kõige roh- kem vastuolulistel ja tõrjutud õpilastel . · Vaenusuhted saavad alguse sageli üllatuslikult, min- gi häiriva või vaenulikuna tõlgendatava sündmuse tagajärjel.
eeldanud soti murrete tundmist. Peale romaanide kirjutas ta ka uurimusi Soti ajaloost, Napoleoni elust jm. Scotti populaarseim ajalooline romaan"Ivanhoe" kujutab 12.sajandi Inglismaad, kus toimus võitlus nii rahuliku kui ka sotsiaalsel pinnal. Romaanis muutub see headus ja kurjuse vaheliseks võtluseks: inglased on õilsad, normannid alatud; lõpuks võidutseb õiglus. Scott oli oma vaadetelt õiglase monarhia pooldaja, siit ka autori sümpaatia ja antipaatia. Kuningas Richard Lõvisüda on tal idealiseeritud ja salapärane kuju. Nagu romantilise kangelase puhul tavaks, ümbritseb Musta Rüütli müstika ja tema tõeline isik selgub alles jutustuse käigus. Teine tuntud tegelaskuju romaanis on Robin Hood, rahvaballadide kangelane, kes röövib koos oma vibuküttidega rikkaid jagas vaestele, kaitseb naisi ja lapsi. Raamatu nimitegelane, kuninga kaaskondlane Wilfred Ivanhoe, ja tema
· Selgita kannatlikult oma seisukohti · Kuula teiste seisukohad ära · Otsi vastastikku kasulikke kokkuleppevariante · Anna ja küsi konstruktiivset tagasisidet · Kontrolli oma emotsioone, mitte teiste omi · Juhi koostööprotsessi ja hinda aega Marve Koppel Ärikoolituse osakond Mis võib viia koostöös vastuoludeni? · avalik usaldamatus kellegi suhtes · kaasvestleja katkestamine, kui ta avaldab oma arvamust · isikliku antipaatia avalik näitamine · pidevad väikesed torked · inimese rolli tähtsuse vähendamine, talle negatiivse hinnangu andmine · erinevuste rõhutamine enda ja kaasvestleja vahel enda kasuks · oma teenete esiletõstmine · soovimatus tunnistada oma vigu · oma vaatenurga peale surumine · ebasiirus, silmakirjalikkus, taktitunde puudumine Marve Koppel Ärikoolituse osakond Manipulatiivne mõjutamine · teise inimese oma kommetaaridega tasakaalust välja
nn. vokaalses miimikas. Me ei tarvitse isegi olla täiesti teadlikud oma emotsionaalsest suhtumisest mingisse nähtusesse või mõnesse inimesse, oma sümpaatiast, kiindumusest, 11 armastusest, vastumeelsusest, külmusest, kuid selle järgi, kuidas me sellest inimesest või nähtusest räägime, kui sageli vestluses teeme juurde pöördume, milliseid väljendusi kasutame, võivad teised inimesed otsustada meie sümpaatia või antipaatia üle tolle inimese või nähtuse vastu, meie ärrituse või rahulolematuse üle. Sõna, kui suhtlemisvahendiga saame teisele inimesele rääkida oma tunnetest, kuid säärase otsese ütlemise selgus ja täpsus sõltuvad sellest, kui teadlik on inimene oma tunnetest, kui hästi ta ise mõistab oma tundemaailma. Sõnadega võime rääkida ka tundmustest, mida tegelikult pole, maskeerides sellega tõelisi tundmusi.
Kõne areng 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid AGRESSIIVSUS Suhted eakaaslastega Sõbrad: kaldutakse sõbrustama omasugustega (Haselager et al.,1998) ja võimendama üksteist, eriti tõrjutud agressiivsed (Dishon, 1990 jt) Vaenlased: vastastikune antipaatia. Vaenlaste vahel on erinevused agressiivsuses suuremad kui mittevaenlaste vahel (Hartup et al., 2002). Seosed suhete vahel. Ühise vaenlasega sõbrad on agressiivsemad. Kui vaenlasel on ka sõber, on ta vähem agressiivne. Ühine sõber vaenlasega vähendab agressiivsust (Hartup et al., 2002). Arenguprobleemid subjektiivne norm - ise · normatiivne lähenemine - täiuslikkus · kultuuriline lähenemine enamus inimesi · statistiline lähenemine testide keskmine +/SD
isoleerides isikut ühenduses ja andades talle sõltumatust ja individuaalsust. (Андреева 1980: 252). Ka siia võib omistada suhe tõkkeid, aga samuti tehnika ja suhtlemisoskuste takistusi. (Коноваленко). Psühholoogiliste suhe barjääride tekkimine, eelkõige seotud pertseptsiooni ilminguga (tunnetus, kommunikaatori ja retsipiendi tajumine üksteisest). Positiivse suunatud pertseptsioonile mõjutavad paljud tegurid (sümpaatia ja antipaatia, suhtlemise olukord, suhtlemisoskuste arengutase, jne.). (ibid). 10 Sageli suhe tõkked – kommunikaatorile vaenulikkuse tekkimine, usaldamatus levivad ka edastatud informatsioonile. Ševandrin N.I. märgib, et suurt rolli suhtlusbarjääride (konflikti) tekkimises mängib erinevate inimeste vajaduste rahuldamatus - on vaja teadmise, emotsionaalse kontakti, eneseteostuse vajadused. (Шевандрин, 1995: 344).
ETALONGRUPP (REFERENTGRUPP) - reaalne või kujutletav grupp, kellega inimene tunneb end kõige tihedamalt seotud olevat, ning kelle väärtusi ja norme kasutab oma käitumisviisi valikul ja hindamisel. SOTSIAALNE VÕRGUSTIK /HMS: 60/ GRUPISUHETES esineb: A: 101/ AU: 162 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia- antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria. HMS: 59 3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel. SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm. tunnused)
Keskkonnast tulenevad – müra sidekanalis (halb kuuldavus), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus), suhtlejate staatusevahend, kultuurierinevused, kõrvaliste isikute kohalolek, ruum, kellaaeg Edastajast tulenevad – psühholoogilise kontakti mitteloomine, arusaamatu väljendumine, pikk monoloog, piirdumine ainult olulisemaga, põhjenduste ära jätmine, teabe üle lihtsustamine mittemõistmise vältimiseks. Vastuvõtjast tulenevad – tähelepanu hajumine, antipaatia edastaja suhtes, negatiivne reageerimine nt mingile väitele. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtlemine toimub tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. Ülalt-alla suhtlemine – juht peab looma alluvapoolse positiivse suhtumise. Juht peab ennast veenma, et suhtlemine on oluline tema töös. Peab olema hästi informeeritud
partiide kaupa tootmine). Paralleelselt eksisteerib mitteformaalne (mitteametlik) struktuur, mis võib olla · reguleerimiseks ja ohjamiseks omatakse protsessi kohta infot; juhtimiseks püsiv või ajutine (sõltuvalt inimeste suhetest: sümpaatia versus antipaatia, peab protsess olema tagasisidestatud. ühised või vastanduvad huvid, staatus jne) ja see võib mõjuda formaalsele Protsessi omaniku põhirollid: struktuurile kas positiivselt või negatiivselt (st avaldub sünergia).
- Ühel inimesel on mitmeid rolle (nt oma vanemate poeg, kellegile isa, kellegi jaoks sõber, kellegi jaoks töövõtja jne) . II Sotsiaalne staatus indiviidi positsioon väikses grupis. Staatusel kolm allikat: 1. pärilikud võimalused ja positsioon; 2. tema tegevuse edukus; 3. inimese talent. III Gruppi iseloomustab: funktsionaalne struktuur-kajastab vastastikust tegevusalast sõltuvust emotsionaalne struktuur- kajastab isiklike eelistuste ja tõrjumise, sümpaatia ja antipaatia suhteid kommunikatiivne struktuur- iseloomustab teabe leviku teid (kes kellega, mis juhtudel suhtleb) alluvusstruktuur e. hierarhia- näitab alluvus-ja võrdsussuhteid gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ning tegevuse mõjutamisel IV Grupidünaamika Grupi arengu 4-astmeline protsess: 1.Formeerumine: ettevaatlikkus, suletus, passiivsus, vastutuse vältimine, alistuvus 2.Tormamine või ründamine: nõudlikkus, alarühmade teke; takerdumine pisiasjadesse; tagarääkimine;
· teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: · mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, · jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, 6 · keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), · kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. Suhtlemistõkked: · Personaalsed tõkked · Emotsionaalsed tõkked · Valikuline taju · Psühholoogiline distnts · Füüsilised tõkked · Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked · Semantilised tõkked · Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid) 18. Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Ametlik ülalt-alla informeerimine
Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema Personaalsed tõkked: Emotsionaalsed tõkked, Valikuline taju, Psühholoogiline distnts. Füüsilised tõkked: Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked. Semantilised tõkked: Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid). 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalse suhtlemise puhul on tegemist ametlikku struktuurihierarhiat järgiva kommunikatsiooniprotsessiga
võib tekitada igavust või trotsi Vastuvõtjast tulenevad: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel (jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave tähelepanuta või ununeb), keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale, omaenda vastuesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak infoedastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu PERSONAALSED: emotsionaalsed, valikuline taj, psühholoogiline distants FÜÜSILISED: müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked SEMANTILISED: mõistete, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, žestid) 18. Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt? Ülalt-alla – infovool suundub organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele, alluvate
ning mina-käsitlus peegeldab kõike seda. - Tingimustlik - seotud teiste poolt heakskiidetaval viisil käitumisega. - Mittedirektiivne - teistega suheldes avalikult või kaudselt mitte osutav või vihjav sellele, kuidas teine inimene käituma või rääkima peaks. 2 - Mina-pilt - tegelik pilt sellest, mis inimesel iseenda kotha on, tema sümpaatia ja antipaatia jne). - Enesehinnang - inimese mina-kontseptsiooni hinnanguline osa, sisaldab tema poolt internaliseeritud sotsiaalseid hinnanguid. «Mina» kultuuriliste kontekstide mudel (- Hsu): 0) välismaailm 1) laiem ühiskond ja kultuur 2) isiku tegevusväli ühiskonnas ja kultuuris 3) lähiühiskond ja kultuur 4) väljendatav tedvus 5) väljendamatu teadvus 6) eelteadvus (freudstlik) 7) eleteadvus (freudstlik) Kokkuvõtte
- Kontakti mitteloomine enne suhtlemist - Segane ja arusaamatu väljendumine - Pikk monoloog, teise poole tähelepanu hajub - Piirdumine kõige olulisemaga sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks - Teabe ülelihtsustamine võib tekitada igavust või trotsi Vastuvõtjast tulenevad tõkked - Tähelepanu puudumine - Jägitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu teave tähelepanuta - Oma vastusesinemisele mõtlemine - Antipaatia edastaja suhtes või kahtlev hoiak isiku suhtes - 30. kontrollimine. Kontrolli protsess, liigid kontrollimine teha kindlaks kuidas planeeritud ellu viiakse kontrolli protsess kaardita kus me oleme täna ja hakka võrdlema. Kontrollida saab eelarves püsimist, tööviljakust, kliendi rahulolu, töörahulolu jne · tegelikkuse hindamine, kus ma praegu olen, andmete kogumine või kaardistamine · tegelikkuse võrdlemine standardi või planeerituga
Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtleminetoimub tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi Ülalt-alla informeerimise puhul suundub infovool organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele. Peaaegu pool juhi suhtlemisest toimub alluvatega, ülejäänud pool kuulub ülemuste ja kolleegidega ning firmaväliseks suhtlemiseks
end käitumises etaloniga. (normatiivsed-käitumisnormid aluseks in käitumisele; võrdlevad-enda võrdlus mingi ideaalse eeskujuga). 9. Grupisuhtes esinevad struktuurid, sotsiomeetria 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia-antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria. 3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel. SOTSIOMEETRIA - uuring gruppide evolutsiooni ja organiseerituse ning grupis leiduvate indiviidide positsioonide kohta. Sotsiomeetrilised uurimused avaldavad gruppe vormivad varjatud
trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. Suhtlemistõrked: Personaalsed tõkked o Emotsionaalsed tõkked o Valikuline taju o Psühholoogiline distnts Füüsilised tõkked o Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked Semantilised tõkked o Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid) 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Ametlik ülalt-alla informeerimine:
ühised huvid, väärtused, käitumisnormid. GRUPPIDE LIIGID: esmased (head suhted,lähedus nt perekond, sõbrad, naabrid) ja teisesed (palju inimesi, vähesed emotsionaalsed sidemed, nt esmakursuslased, alluvad jne) GRUPISUHETES esineb: 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia-antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria. 3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel 19. Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on
I RS lõppes Büts jaoks hästi, ent IV RS nii hästi Büts ei lõppenud. 1204 vallutasid ristisõdijad Konst´i ja hoidsid linna enda käes 57 aastat lin ei toibunud. Konst vallutati tagasi Michael VIII Palaialogos (1259 – 1282) 1261 aastal pooljuhuslikult. Eufooria oli ajutine pealinna ümberkolimine oli kulukas, kusjuures pidi linna uuesti ülesehitama. Rünnakud Büts vastu järjest suurenesid kasvas rahva antipaatia Micaheli vastu. Büts edasine saatus oli kuulsusetu. 15 saj keskpaigas elas Konst ca 25 – 40 tuhat inimest. Sisuliselt BÜTSANTS = KONSTANTINOOPOL. Mehmed I ei tundnud büts keisri ees mingit aukartust. 1396 Porporose kaldal ehitas Mehmed I kindluse ja ka bütsantsi alale kindluse. Osmanid vallutasid büts viimane kantsi Konst 1453. BÜTSANTSI KULTUUR 1) V- Kreeka ja V- Rooma tedmiste säilitamine ja süstematiseerimine – kuni
Vastuvõtjast tulenevad tõkkedon: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. Suhtlemistõrked: Personaalsed tõkked Emotsionaalsed tõkked Valikuline taju Psühholoogiline distnts Füüsilised tõkked Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked Semantilised tõkked Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid) 18. Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt.
Hindaja isikust tulenevad vead: Osaline tajumine; “info pakkimine”; ebakindlus; eelarvamused; liigne rangus / leebus; keskpärasuse sündroom; stereotüübid; atributsiooni (omistamise) põhiviga; normi väärhindamine; silmatorkavam tundub tähtsam; hüpoteesi kinnitavad näited jäävad paremini meelde; isikliku vastutuse osa määratlemine; konkreetsete näidete ülehindamine; realiseerimata võimaluste alahindamine. Töötajasse suhtumisest tulenevad vead: ● Sümpaatia / antipaatia ● Halo-efekt ● Hierarhia efekt ● Erinevate rollivõimaluste väärhindamine Hinnangulehe ülesehitusest tulenevad vead: ● Naabruse negatiivne mõju ● Pimestavalt palju kriteeriume ● Esmamulje eksitav mõju ● Raskesti defineeritavate (mõõdetavate) kriteeriumite valik ● Tasakaalustamata hinnanguskaala kasutamine ● Asjasse mittepuutuvate kriteeriumide kasutamine Hindamissituatsioonist tingitud vead: ● Ajaline viivis
unustatakse kohe. Jäiga ootusmudeliga kuulajat võiks võrrelda aardekütiga, kes peidetud varandust otsides ei oska hinnata neid aardeid, mis ta teele juhuslikult ette satuvad. · Keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele). · Omaenda supperinimese identiteedi valmistamine. · Psühholoogiline barjäär: kahtlev hoiak kommunikaatori asjatundlikkuse suhtes; eelarvamuslik suhtumine või otsene antipaatia teabe lähetajasse. Kõik ülaltoodud suhtlustõkked võivad arvatuil eri viisidel omavahel kombineeruda, kasutades vahel igati kasuliku teabe vastu viimase huvisädeme. Keskne suhtlushäire aktualiseerib alatasa ka seeria teisi. Millega seda seletada? Üheks põhjuseks on inimese vaistlik kogetiivne kaitse tarbetu, liigse, kahtlase väärtuse kohta kipub seeläbi olema tihti absolutiseeriv: tarbetu või hinnaline (Kidron 1986: 30-32).
· Struktuuri ja protsesside organiseerimine peavad toimuma sünkroonselt Mitteformaalne organisatsioon · Ettevõtte tegutsemise käigus tekkivad, kuid ametlikult kehtestamata püsivad või ajutised grupid ning nendevahelised seosed 16 · Nende gruppide tekkepõhjusteks võivad olla ühised huvid, sümpaatia-antipaatia, sotsiaalne staatus Stuktuuri organiseerimise aspektid · Horisontaalne ülesehitus · Vertikaalne ülesehitus · Ruumiline ülesehitus Horisontaalse ülesehituse vormid · Spetsialiseerumine, mis toimub tööjaotuse alusel · Allüksusteks jaotumine, mille aluseks on samalaatsete tööde (töötajate) ühendamine Vertikaalne ülesehitus · Tähendab tööde jaotamist erinevate juhtimistasandite vahel, alluvusjadade kujundamist ülalt alla
· Jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, · Keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), · Omaenda vastus esinemisele mõtlemine, 1 · Kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. Suhtlemissümbolid Suhtlemisel võib kasutada erinevaid vahendeid ehk sümboleid: sõnu, pilte, mitteväljenduslikke vahendeid. Sõnad on kõige enam kasutatavateks suhtlemissümboliteks. Sõna võib olla vihje, sotsiaalne märgusõna positiivne või negatiivne info, mis mõjutab inimeste reageerimist suhtlemisel. Kuna sõnade tähendus võib olla erinev ja nende edasiandmine raske isegi õige lõigu puhul, on oluline nende arusaadavus ja loetavus
Atributsioonivead: · osaline tajumine · "info pakkimine" · ebakindlus · eelarvamused ja stereotüübid · liigne rangus/leebus või keskpärasus · atributsiooni (omistamise) põhiviga · normi väärhindamine · silmatorkavam tundub tähtsam · hüpoteesi kinnitavad näited jäävad paremini meelde · isikliku vastutuse osa määratlemine · konkreetsete näidete ülehindamine · realiseerimata võimaluste alahindamine · sümpaatia/antipaatia · halo-efekt · hierarhia efekt · erinevate rollivõimaluste väärhindamine Hoiak püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne e emotsionaalne, kognitiivne e tunnetuslik, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger kognitiivse dissonantsi teooria. - hoiakukomponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla)
on kõnekunsti olulisemaid ja keerulisemaid küsimusi. Grupi ees esinedes tuleb silmas pidada, et grupis * üksikisiku vastutustunne väheneb, seega võib mõni kuulaja grupi mõjul väljakutsuvalt või jultunult käituda; * võib üksikisiku kriitikameel väheneda, inimene võib kujundada oma hoiaku grupi survel; * võib üksikindiviid allutada oma huvid grupi huvidele, minna kaasa üldise meeleoluga, et teistest mitte erineda; * on tunded lihtsustatud: nii sümpaatia kui ka antipaatia võimenduvad, seega võib juhtuda, et nii sümpaatsesse kui ka ebasümpaatsesse kõnelejasse suhtutakse ebaõiglaselt. Grupi ees esinedes tuleb kõnelejal arvestada sellega, et grupp hakkab mõjutama üksikliikmeid, surudes peale ühtset hoiakut voi kujundades üksikliikmete arvamust. See on ka üks põhjus, miks veenmisel kasutatakse meelsasti just grupi kaudu mõjutamist. 28
Tal oli 14 laulatatud naist, kes kandsid nime ,,Usklike emad". Piiramatu oli aga nende naiste arv kellega ta armurõõme jagas. Hoolimata sellest ei saanud ta endale enam pärijat poega. · Prohveti lemmiknaine oli Abu Bakri tütar Aisa, kellega ta abiellus kui too oli 9 a, prohvet oli ise siis 50. Aisa oli tark ning osav intriige punuma. Pärast Muhamedi surma sai tast tähtis tegur islami poliitikas. Aisa antipaatia Ali vastu põhjustas hiljem islami jagunemise siiitideks ja sunniitideks. · Peale Muhamedi surma ei tohtinud tema naised uuesti abielluda. · Kuigi osad abielud olid poliitiised, mitte armastusabielud, kohtles ta kõiki oma naisi võrdselt. · Naised elasid vaeselt. Kuid peale prohveti surma külvati nad küllusega üle. Naiste sugulased said hiljem islami kõige kõrgematesse ametitesse. X ptk.
5. GRUPISISESED PROTSERSSID 5.1. GRUPP. GRUPI LIIGID. GRUPI OMADUSED. GRUPP- inimeste kogum, mis koosneb konkreetsetest inimestest; teatud inimrühm. Gruppi võib iseloomustada: · suuruse järgi · moodustamise või kujunemise järgi · homogeensuse järgi · kestvuse järgi · reaalsuse järgi Gruppi iseloomustab: · funktsionaalne struktuur- kajastab vastastikust tegevusalast sõltuvust · emotsionaalne struktuur- kajastab isiklikke eelistuste ja tõrjumise, sümpaatia ja antipaatia suhteid · kommunikatiivne struktuur- iseloomustab teabe leviku teid · alluvusstruktuur e. hierarhia- näitab grupi liikmete alluvus-ja võrdsussuhteid gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ning tegevuse mõjutamisel Inimese käitumist sotsiaalses plaanis mõjutab nn. etalon- ehk referentgrupp. Etalongrupp- reaalne või kujutletav grupp, kellega inimene tunneb end kõige tihedamini seotud olevat. Selle mõjul kujunevad inimeste väärtused, tõekspidamised ja
Inimene on ettevõtlik. Suurendavad inimese energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Asteenilised tundmused passiivsed tundmused, mis järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Tundmuste ambivalentsus vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. viha armastus, sümpaatia antipaatia. Armukadedus. Limbiline süsteem on emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks. See on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Amygdala mandeltuum Atributsioon omistamine Emotsionaalsed seisundid: Meeleolu isiksuse üldine emotsionaalne foon, mis annab värvingu tegevusele. Enesetunne võib signaliseerida korratustest füüsises. Meeleolu kujundajana toimivad
Inimene on ettevõtlik. Suurendavad inimese energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Asteenilised tundmused passiivsed tundmused, mis järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Tundmuste ambivalentsus vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. viha armastus, sümpaatia antipaatia. Armukadedus. Limbiline süsteem on emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks. See on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Amygdala mandeltuum Atributsioon omistamine Emotsionaalsed seisundid: Meeleolu isiksuse üldine emotsionaalne foon, mis annab värvingu tegevusele. Enesetunne võib signaliseerida korratustest füüsises. Meeleolu kujundajana toimivad teinekord
intervjuu. Näiteks kui eelmine hinnatav oli nõr,k võib temale järgnev intervjueeritav saada teenimatult kõrge hinde. · Sageli ei saa intervjueerijad üle esmasest muljest, mille intervjueeritav neile on jätnud. Sellisel juhul laseb hindamisotsuse tegija ennast mõjutada esmasest kogemusest ka siis kui sellele järgnenud kokkupuuted peaksid tegelikult tema ettekujutust muutma. Intervjueeritavasse suhtumisest tulenevad vead · Sümpaatia/Antipaatia Enda sarnaseid peetakse sümpaatsemateks. Näiteks need kes on samaealised, samade huvidega, haridusega vms. · Hierarhia efekt - Kõrgemal hierarhiaastmel, samuti kõrgema sotsiaalse staatusega olevaid hinnatakse positiivsemalt. · Halo-efekt - Positiivse mainega isiku juures nähakse rohkem positiivseid omadusi, need võimenduvad ja vastupidi. Hea suhtleja saab positiivse hinnangu osaliseks. Sarnane mõju võib olla ka ühel (hindaja jaoks) silmapaistvalt ebameeldival omadusel.
gruppi võrdleb. · Kontrollgrupid grupp, kuhu isik ei pruugi kuuuda, kuid mis ikkagi mõjutavad tema identiteeti, norme ja väärtusi. Etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. (referentgrupid) Grupisuhete aspektid: · emotsionaalne isiklikud, eelistuse ja tõrjumise, sümpaatia ja antipaatia suhted · kommunikatiivne teabe leviku teed, nii ametlik (formaalne) kui mitteametlik (mitteformaalne) suhtlemine · hierarhiline (alluvuseline) grupi liikmete formaalne (juhi) ja mitteformaalne (liidri) staatus juhtimisel, kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmine ja elluviimine Konformism allumine grupi survele, käitumise muutmine, loobumine oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmine grupi survel
annaabi.ee 
