50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
178 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dogsdaname
Õppematerjali autor
Spordis ei ole lihtsaid võite Ajastaega on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sportimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks.
ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina
Pikemalt on raamatu materjali kasutada vaid 1963. aastal välja antud Erlend Teemägi raamatus ,,Spordimehe sünd." Huvitavaid ja õpetlike fakte ning kirjeldusi leiab nii Teemägi raamatust, kui erinevatel aegadel kirjutatud ajaleheartiklitest. Seega olengi suurimat tähelepanu pööranud Lipu katsumustele teel tippu. Lisaks olen võrrelnud Lippu ka teiste kergejõustiklastega. Samuti mõned paralleelid tänapäeva ja Nõukogude aja olukorraga, kuhu jäävad Heino Lipu parimad aastad spordis. 1 1. Heino Lipu lapsepõlv Heino Lipp sündis 21.juunil 1922. aastal Virumaal Erra vallas, mis asub Kiviõli piiril. Lipp on pere kolmas ehk noorim poeg. Isa Julius Lipp oli talupoeg, kes tegeles põhiliselt põllu harimisega. Nende maalapp oli 26 hektari suurune, millest kolmandik oli heinamaa. (Heuer_1997) Lipu ema oli tugev ja terve talunaine, kes tüdrukuna ei tundnud vastast
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabeli
Olümpiaprintsiip on "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Olümpiaprintsiibiks nimetatakse Pierre de Coubertini formuleeritud tõdemust "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Tõenäoliselt pärineb see algupäraselt Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses". Olümpiaorden on ROK-i peamine autasu olümpialiikumise edendamise eest. Selle saavad isikud, kelle tegevus on olümpiaideede järgimisel eeskujuks, kel on silmapaistvaid saavutusi spordis või kes on andnud olulise panuse olümpialiikumisse. Olümpiaküla on olümpiamängudel osalejatele mõeldud elamisala. Esmakordselt oli olümpiaküla kasutusel 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel. Olümpiamargid - esimesed olümpiateemalised postmargid tulid käibele juba 1896. aasta Ateena olümpiamängude puhul. Kuni 1924. aastani andis marke välja vaid see riik, kus mängud toimusid, sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt. Tänapäeval antakse
hädavajalik osa ning nad nõuvad enamusel juhtudel kindlat organisatsiooni. Reaalse elu sündmuste ritualiseerimine ja sümboliseerimine, samuti enda täiustamine spordi nimel annab spordile iseseisva tähenduse, erinedes seetöttu igapäevasest tööst ja tootmisest. Kuigi mõningad spordialad, kalastamine, autosport jne. omavad küll teatavad produktiivset elementi, on nende puhul tegemist eranditega ning spordis ei oma nad produktiivset tähendust. 3. Tulemuslikkus 7 Tulemus on spordi oluline komponent. Sportlik tegevus nöuab teatud standardide seadmist, saavutamist ja ületamist. Jöupingutus, pinge ja stress on sportlaste poolt vabatahtlikult vastuvöetud teatud standardide saavutamiseks. Vaid üksikud spordialad (tants, musikaalsed mängud, akrobaatika) rõhutavad rohkem tegevuse mittetulemuslikke (n: esteetilisi) komponente. 4
medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. TsaariVenemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda KeppOjastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos. Ojastute dünastia saavutustest säravaim on kahtlemata Linda KeppOjastu 1958. aasta Euroopa
Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid