Kuid ometi ta tuli ja võitis. Ta oli üks eriline inimene, kes töötas end traditsioonideta, algajate entusiastide ringist maailmaareenile, et tuua talialade esimene kuldne olümpiamedal Eestile. Või näiteks Andrus Veerpalu 2009 aasta maailmameistri tiitel Tema vanuselt, ainult mõned kuud pärast operatsiooni tulla tagasi tippu. Ainult tema teab missugust tahtejõudu ja enesedistsipliini see nõudis. Suusatada kaasa üksikutel võistlustel, olla teises kümnes. Väga vähesed sportlased suudavad rahuliku, külma rutiinsusega teha spordimehetööd iga päev ja nii aastast aastasse. Andrus seda suutis ning tema pingutus sai tasutud kullaga. Aina rohkem noori hakkab leidma teed spordini. Olgu selleks siis korv-, või jalgpall, kergejõustik või suusatamine, motivatsiooniks on ikka üks võit. Treeningutel pingutatakse, et olla teistest parem. Treenitakse üha suuremate koormusmahtudega ning ületreenituse tagajärjel ka kaotatakse
vastupidavustreening, mida see sisaldab ning milline on selle treeningu ülesehitus. Vastupidavustreeningu osas tõime välja mõningaid harjutusi mis aitavad arendada sportlase vastupidavust ning ning millejaoks on need harjutused mõeldud. Kokkuvõtteks võib öelda et see töö täiendas meie enda teadmisi mis tulevad meile spordis väga kasuks ja et vastupidavust peaksid treenima ka harrastussportlased mitte ainult tipus olevad sportlased. 3 Summary In our research program, we are investigating endurance training. We examined how endurance training takes place and how it's carried out. We chose this topic because we participate in sporting activities ourselves and this new knowledge can contribute to our development in our own personal lives, as well as it helps and contributes to the work we do in the coaching program which we are currently studying. What was most interesting about
jooksutreeningu, dempo ja distantside valiku ja sellega kaasnevarengu seisukohti. 3 Noorte keskmaajooksjate treeningut käsitleva kirjanduse analüüs Eelolevas töös on noorde keskmaajooksjate treeningumeetodite jagamisel gruppidesse I, II ja III aluseks võetud neli treeningukomponenti: 1. üldine kehaline ettevalmistus 2. kiirjooksu treening 3. üldise vastupidavuse treening 4. erialase vastupidavuse treening Üldise kehalise ettevalmistuse all on mõeldud: · kooli kehalisekasvatuse tunnid · võimlemistreeningud · hüpete, heidete ja tõkkejooksu tehnika õppimine ja treening · teiste Individuaal spordialade ja mängude harrastamine, mis ei arenda esmajoones keskmaajooksuks vajalikku üldist vastupidavust.
Planeerimine pole igavuse sünonüüm, otse vastupidi see tagab treeningu mitmekülgsuse, koormuse aruka tõusu ja positiivsed tulemused. Organism püüab alati olla tasakaalus ning uue olukorraga harjuda nii unerütmi, toitumisharjumuste kui ka treeninguga. Treeningukava peamine mõte on see, et nii keha kui sooritusvõime harjuksid uute nõudmistega. Treening jagunedes: kontsentiline, ekstsentriline, plüomeetriline, isomeetriline treening. Arendav treening peab olema regulaarne ja pidev, koormust tuleb lisada arengule vastavalt tõusvas joones ning treeningkavas peavad olema harjutamine, puhkus ja toiduvalik. Et vorm paraneks ja taastumine oleks kindel, tasub kaaluda aja liigendamist lühemate ja pikemate osade kaupa. Kas treenimine aitab vananedes ainevahetuse aeglustumise vastu? Juba 25-aastaselt võid hakata enda teadmata lihasmassi ja jõudu kaotama. Sinu kehaehitus hakkab väikestviisi muutuma, aga see ei kajastu kaalus
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1
.....................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Treeningprogramm terveks aastaks on treenerile kõige tähtsam, et planeerida sportlase edasist arengut. Treeninguprogrammi koostamisel peab treener lähtuma treeningu põhiprintsiipidest ja periodiseerimise kontseptsioonist. Treeningu planeerimine nõuab kindlaid teadmisi, mida soovitatakse saavutada ja kuidas selleni jõuda. Tänapäeva võrkpallur peab olema kõrgel tasemel tehnilis-taktikalises, psühholoogilises ja kehalises plaanis. Vastasel juhul ei olda piisavalt konkurentsivõimeline, et tippvõrkpallis läbi lüüa. Võrkpallur vajab kehalistest võimetest peale
koormust. FAT-BURNING (kasutusel ka Cardiobody) -- pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab kindlasti haarama kõiki suuremaid lihasrühmi - mida rohkem lihaseid tööle 5 panna, seda suurem efekt rasva "põletamisel " saavutatakse. Sobib kõigile, kellel põhisammud on juba omandatud. STEP aeroobika on treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step-pinki. Pingi kõrgus ja seega harjutuse koormus on vajaduse järgi reguleeritav.
..........................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne mõju ja tervistav tulemus, on vaja ka jägida toitumisharjumusi. Oma referaadis käsitlen toitumise ja treeningu vahelisi seoseid ning leian optimaalseima ja kasulikema viisi terveks elulaadiks seoses toitumisega ja kehalise aktiivsusega. TIPPSPORTLASED Enamajaolt kalduvad sportlased, kes on tõsiselt enda alale pühendunud, olema äärmiselt
Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine on tervislik, sest see tugevdab südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu ja see on suurepärane vahend stressi vastu. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgemad ja põevad rohkem haigusi, kui treenitud isikud. Selle käesoleva raamatuga jagame näpunäiteid, kuidas jooksmiseks valmistuda ja seda meeldivamaks muuta. Soojendus Paljud alahindavad hea soojenduse tähtsust ning tihti jäetakse see vahele, või ei tehta seda
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4
Reinvesteerimine ehk teadvustatud töötlus-Ärevuse tingimustes täheldatav soorituslangus on tingitud sellest, et sooritaja üritab automatiseeritud protsesse taas jhtida teadvustatud reeglite või juhiste abil. 3) Seletage erinevate jooniste alusel ärevuse ja soorituse vahelisi seoseid 4) Millised on erinevad sooritusärevust mõjutavad tegurid? Püsiärevus, Isiksuseomadused, sugu, sportlase tase ja võistluskogemus, kuidas eri spordialade sportlased ise oma ärevust tõlgendavad, psühholoogiliste oskuste kasutus on seotud madalama ärevusega ning sellega, et sportlasd tõlgendavad ärevust oma sooritusele soodsalt (kujutlustehnika, sisekõne, eesmärkide püstitamise oskus) 5. Millised on erinevad viisid sooritusärevuse mõõtmiseks? Füsioloogilised näitajad ja nende mõõtmine-Ei ole ühtset head füsioloogilise ärevuse näitajat. Oletatavad füsioloogilised näitajad ei ole omavahel alati selgelt seotud
Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased. Sain kinnituse oma väitele, et igaüks mõjutab ise oma tulemusi spordis. Kui üldse tahta selles valdkonnas läbi lüüa, siis peab kindlasti olema vaimselt tugev. Kui sportlased on mentaalselt alla andmas , siis neile tuleb appi treener või spordipsühholoog. Spordis on väga palju häirivaid tegureid ja nendest jagusaamiseks peab arendama just nimelt oma vaimset tugevust. Sellega aitab sind spordipsühholoog. Enamus, kui mitte kõik atleedid ja meeskonnad kasutavad psühholoogi abi, et mitte murduda kõige tähtsamatel hetkedel ja jõuda oma karjääri tippu ning teha tipptulemus. Võtmesõnad: Sport, korvpall, psühholoogia, treenimine, vaimne tugevus, vaimne valmisolek.
...... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ....................................................
Sander Lõuk Juhendaja: Evelyn Sepp Tartu 2008 Sissejuhatus: Fitness-poksi keskendub esimesena fitnessile ning poksimine on sekundaarne, sealjuures kasutades erinevaid poksitehnikaid, viimaks inimene parimasse füüsilisse ja vaimsesse konditsiooni, õppimaks ,,võitlema ilma võitluseta" Fitness-poks, mille käigus tehakse trenni terve kehaga ning mis aitab inimestel saavutada hea füüsilise vormi, on üks kuumimaid uusi trende tänapäevases fitnessimaailmas, millele on kuulsust toonud nii Rocky Balboa kui ka paljud teised, viimati oli poksimine nii populaarne Muhamed Ali ja Joe Frazieri ajal. Võimalused fitness-poksiga tegelemisel on erinevad, pakkudes nii väljakutseid, kuid samas olles ka lõbus ajaviide põhjus miks ta nii paljudele meeldib. Multifunktsionaalne tegevus,
9. Selgitage lühidalt, miks VO2max-i, anaeroobse läve ja liikumise ökonoomsuse seos saavutusvõimega on vastupidavusaladel tugev, ultravastupidavusaladel aga suhteliselt nõrk. - Ultravastupidavusaladel on tähtsamateks teguriteks sportlase võime säilitada organismis optimaalset energia-, vee-, elektrolüütide ja soojustasakaalu. 10. Loetlege vähemalt kolm tunnust, mille olemasolu suurendab ultravastupidavusala sportlasel hüponatreemia tekkimise ohtu. - Aeglased, pikalt rajal olevad sportlased. Kelle higi sisaldab rohkesti naatriumi ja kelle higieritus on suur, rajal liiga suures koguses vee joomine või tagasihoidliku naatriumisisaldusega jookide tarvitamine. 11. Millest on tingitud oksüdatiivne stress ja miks see kehalisel tööl suureneb? - Kehalisel tööl võib organismi hapnikutarbimine võrreldes puhkeseisundiga suureneda 10 korda ja enamgi. Seoses sellega suureneb ka reaktiivsete hapnikuühendite produktsioon organismis
Spordis ei ole lihtsaid võite Ajastaega on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sportimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame kas või Kristiina Smiguni ,kes on kuulus murdmaa suusatamises ning läbinud enne pika tee kuni jõudis lõpuks olümpiani, saavutades suure edu. Kõik need 3 aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll jäi tal tehnikast puudu, küll tuli tal ette vigastusi,haigestumisi ning palju pettumusi. Vahepeal ta isegi tegi teadavaks,et loobub
pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab kindlasti haarama kõiki suuremaid lihasrühmi mida rohkem lihaseid tööle panna, seda suurem efekt rasva "põletamisel " saavutatakse. Sobib kõigile, kellel põhisammud on juba omandatud. STEP aeroobika on treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset steppinki. Pingi kõrgus ja seega harjutuse koormus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammukombinatsioonidega astutakse pingile ja maha, mis võimaldab anda osalejatele
võistlustel. Nad mõlemad treenivad valesti. Joe on õnneseen. Mõlemad 35 aastased sport klassi võistlejad on eksinud oma treeningtsoonide määramisel, arvutades need maksimum HR järgi. Isegi kui nad oleksid oma maksimum HR teinud kindlaks kallis stressitestis. Lõpuks oleks ikka Joe kiirem kui Jack. Treening AT järgi Pole vahet, kuidas maksimum HR on leitud see on vale number oma treeningtsoonide leidmiseks. Joe läheb võistlustel paremini, sellepärast, et ta teeb päris trenni samal ajal kui Jack seda ei tee. Treenides oma 90% maksimumist tsoonis, Jack ei ületa kunagi oma anaeroobset läve! Tegelikult saavutab Jack oma anaeroobse läve, kui ta ületab 95% oma maksimum HRist. V6istlustel stardib Jack nagu banshee ainult selleks, et jääda maha, kui piimhape tekkib kiiremini, kui keha suudab seda eemaldada. Jack ei suuda valu kannatada, sest ta ei treeni kunagi valulävel. Joe saab Jacki kätte ja möödub temast, sest ta treenib oma anaeroobsel lävel ja on
saab rahulikult jätkata varasemat õpitut. Tihtipeale kardetakse, et step-aeroobika muutub pidevalt treenides rutiinseks. Õnneks pole see sugugi nii. Sammukombinatsioonide omandamine nõuab küll üksjagu õppimist aga kui sammud selged, annab neid väga põnevalt kombineerida. Step-aeroobika annab tugeva koormuse jala- ja tuharalihastele ning arendab koordinatsioonivõimet. (10). 6.4. Ringtreening Väga tõhus rasvapõletustreening. Trenn algab lihtsa soojendusega (5-10 minutit), seejärel sooritatakse saali ringselt paigutatud "treeningjaamades" vaheldumisi harjutusi keha suurematele lihasgruppidele (hantlite, body-pump-kangide, fitball jne) ning aeroobset vastupidavust tõstvaid harjutusi (stepipingil, hüppenööriga, spinningrattal jne), treening lõppeb venitusega (10 min). (10). 6.5. Keha tuunimine 55 minutiline, mõõduka tempoga aeroobika tund, kus "põletatakse" organismi ladestunud rasvasid
võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu. Kui kiiver on valesti pähe pandud, siis ei kaitse see inimest. Samas kui kiiver on saanud kannatada, ei tohiks teda enam kasutada, kuna kiivri kaitsevõime kaob ja ta ei kaitse
kinni erinevatest reeglitest, mis aitavad rajal püsida ja mitte libastuda. Ise arvan, et ka kõige tervislikuma eluviisiga inimene võib endale aeg-ajalt lubada seda, mida ta igapäevaselt ei tee, nagu näiteks rämpstoidu söömine teatud aja möödudes. On ilmselge, et inimene peab saama endale lubada seda, mida ta tegelikult armastab, kuid see tähendab seda, et väiksemas ja mõistlikumas koguses kui muidu. Inimene harjub kõigega, aga selleks peab olema hea tahtejõud ja loomulikult motivatsioon ja tulemus kuhu tahetakse välja jõuda. Suusataja unistab loomulikult olümpiast ja teeb selle nimel ka palju tööd, samaväärse eesmärgi peab mõtlema enda jaoks valmis ka inimene kes soovib enda elus midagi muuta, kuid seda peab ta tahtma teha enda, mitte kellegi teise jaoks. On oluline endale meenutada, miks on otsustatud oma elu muuta ja miks ei tundu vana enam nii õige, kui see varem oli. Treeningutega alustamisel peab endale tegema selgeks selle, et
.................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Treeningu põhialused............................................................................................ 4 1.1Energia tootmine ja vastupidavus..................................................................5 2Aeroobne lihastöö................................................................................................. 6 2.1Aeroobne treening.......................................................................................... 6 2.2Aeroobne energiatootmine............................................................................. 6 2.3Aeroobse treeningu eelised............................................................................ 6 3Anaeroobne lihastöö............................................................................................. 8 3.1Anaeroobne treening............................................
Küünarvarte kõverdamine hantlitega istudes 3 x 8 - 10 Jalapress trenazööril 3 x 8 - 10 Jalgade kõverdamine trenazööril istudes 3 x 8 - 10 Pöiasirutus trenazööril seistes 3 x 8 - 10 Keresirutus horisontaalsel alaseljapingil 3 x 10 - 12 Jalgade tõsted kaldpinnal 3 x max Märkused: Enne trenni soojendus: velotrenazöör, stepper, jooksurada vms 10-15 min, võimlemine. Enne etteantud seeriate juurde asumist sooritada soojendusseeria(d) kergema raskusega. Peale trenni venitusharjutused, lõdvestus. Pausid seeriate vahel ca 2 minutit. Vajadusel rohkem. Kava teha läbi 2x nädalas, mitte järjestikustel päevadel. Harjutusi võib vahetada. Intensiivus olgu algajate kavas 80% st mitte pingutada suutlikkuseni vaid jätta seerias 2 kordust varuks. Algajate
eelnimetatud linnadest. Sõudepaatide ja –aerude peamine areng ja kujunemine jääb ajavahemikku 1800-1860, mille jooksul sai võistluspaat endale kronsteinid, pöörleva tulli ja liikuva pingi. Tänapäevane sõudetehnika kujunes samuti põhiliselt välja 19. sajandi alguses, mida 20. sajandi alguses uuendas S. N. Fairbairn nii, et sõudjad kasutasid igas tõmbes palju suuremas ulatuses keha tööd kui varem. 20. sajandi keskel võttis kuulus Saksamaa treener Karl Adam kasutusele pikemad rööpad, mille abil sai suurendada jalgade tööd tõmbetsüklis. Just Karl Adami paatkondade 4 edust sai alguse sõudmise bioloogiliste ja biomehhaaniliste uuringute arvu järsk suurenemine maailmas. Nii inventari ehituse, treeningumeetodite, tõmbe biomehhaanika kui ka paatkondade psühholoogilise ettevalmistuse areng ja sõudmisalaste uuringute järsk kasv viimasel ajal
pingutusi); • südame töö muutub efektiivsemaks ning vererõhunäitajad normaliseeruvad; • hapniku tarbimise võime paranemisega täiustuvad oksüdatsiooniprotsessid; • hemoglobiini tase veres tõuseb – paraneb hapniku transportimine, koed on paremini hapnikuga varustatud; • väheneb sklerootiliste muutuste risk (muutub vere lipoproteiidide koostis, kahaneb kolesterooli tase). MÕJU TUGI- JA LIIKUMISAPARAADILE Optimaalne kehaline treening kutsub esile luude, liigeste ja lihaste tugevnemise ning verevarustuse paranemise. Harjutused ja liigutused hoiavad liigeseid pidevas liikumises ning vähendavad nende jäigastumise riski. Koormus parandab liigeskõhrede toitumist, mis väldib liigespindade kulumist ja ka luuhõrenemist ehk osteoporoosi. Lihaste hea toonus hoiab ära rühivigade tekke, mis omakorda mõjub soodsalt hingamissüsteemile ning selle kaudu vere hapnikuga varustatusele. MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE
10 treeningmüüti! Maailm on täis illusioone ja eksiarvamusi. Kõikides valdkondades leiab mingisuguseid tõe pähe võetavaid müüte ning treening ei ole ses suhtes mingisugune erand. Järgnevalt tutvume kümne tavalisima treeningmüüdiga, millest teadlik olles õnnestuks ehk kasvatada rohkem lihaseid. 1. Naised peaksid treenima teistmoodi kui mehed Tahaksin meelsasti kohata seda inimest, kes on veennud paljusid naisi treenima üksnes kergete raskuste ning suure korduste arvuga. Naistel on ju palju vähem lihaseid ehitavat testosteroon-hormooni. Sellest tulenevalt on naistel palju keerulisem oma lihasmassi suurendada kui meestel
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.
Teiseks tuleks arvestada, et kõige kasulikumad on harjutused, mis parandavad organismi hapniku omastamise võimet. Neid harjutusi nimetatakse aeroobseteks, st. organismil on kehalise tegevuse ajal piisavalt hapnikku. Selle kontrollimiseks võib teha "vestluse" testi: jooksutempo peab olema selline, mis lubab kaaslasega ka vestelda, ei tohi tekkida liigset hingeldamist. Teaduslikum meetod harjutuste intensiivsuse mõõtmiseks on pulsisageduse mõõtmine. Kehaline treening südame löögisagedusega 70-85% maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60- 70% maksimumist omab võimekust säilitavat ja kehakaalu langetavat efekti. 3 Milliseid harjutusi eelistada? Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja
...................................................................................13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus................................................................................14 1.4.3. Anaeroobne lävi.........................................................................................................14 1.5. Vastupidavuse arendamine................................................................................................15 1.5.1. Aeroobne treening.....................................................................................................16 1.5.2. Intensiivne treening...................................................................................................17 1.6. Jõu arendamine..................................................................................................................17 1.6.1. Jõuvõimete liigitamine.....................................................................................
erinevas tempos ja erineval määral. Kui mõnda keha funktsiooni piisavalt rakendada, kutsutakse seda funktsiooni toetavates organites esile valgusüntees, mis kulgeb vastavalt igale inimesele ainuomasele pärilikule informatsioonile. 3 4) Milline on optimaalne treeningkoormus? Treening peab ületama seniseid kohanemise piire. Lihtsamalt öeldes- treening peab olema väsitav ja mõnikord isegi valus ning põhjustama koormatut funktsiooni tagavas struktuuris mõõdukaid kahjustusi. Olulisemad ealised iseärasused 1) Miks on lapsed kergemini üle kuumenevad ja kergemini alajahtuvad kui täiskasvanud? Oma massi kohta on lapse keha pindala ca 35% suurem. Lapsed eritavad vähem higi. 2) Milles seinseb südame treenitavus? Süda suureneb ja löögimaht kasvab. (Lapse süda töötab ebaefektiivselt, tehes vähema tulemuse nimel suhteliselt
Tuleb jälgida, et kõik õpilased näeksid olilne on demonstreerija asukoht. Element peab olema selline, mida õpilased on võimelised saavutama. Kindlasti küsida, kas saadi ülesandest aru arendada diskussiooni. Nii demol kui hilisemal õppimisel kasutada tervik kui osameetodit. Demonstratsioon koos seletamisega seletus alates teisest korrast. Õpilaste valmisolek uue info vastuvõtuks ühte harjutust võiks tuunis demonstreerida kuni 6 korda. Peab jätma aega ka õpilastele, treener ei tohiks tegevusest vaimustusse sattuda (ise ees taielda), muidu õpilased kaotavad tähelepanu - igavlevad. Õpilased peavad saama võimaluse harjutust koheselt reprodutseerida ehk korrata. 5. Verbaalne meetod kui informatsiooni edastamise liik Märksõnad: lühidus, arusaadavus ja selgus. Seletuse 3 mõjusat tunnust: seletuse sisu peab tunni jooksul olema ühesugune, peab olema lihtne, grammatiliselt korrektne, adekvaatse teabe hulgaga ning selgesõnaline
sport individuaalse sotsioloogia seisukohalt, sport ja sotsialiseerumine, sport ja sotsiaalsed probleemid, sport ja interkultuursed küsimused. 1. SPORT JA ÜHISKOND 1.1. Spordi ja ühiskonna vaheline seos. Tänapäeval ei ole vaid spordi sotsioloogid inimesed, kes näevad sporti kui sotsiaalset fenomeni. Poliitikud, spordiametnikud ja samuti môned sportlased ühendavad üha sagedamini omavahel spordi ja ühiskonna. Eeldatakse, et eksisteerivad seosed kindla ühiskonnaliigi ja spordi vahel. Püüdes kirjeldada spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid tuleb meil arvestada mitmete raskustega, mis on eelkôige seotud sellega, et tänapäeval on sport niivôrd lai nähtus erinevate esinemise vormidega, mis ühiskonnaga seoses laieneb veelgi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
