Tartu Kutsehariduskeskus
Autotehnik I
AUT09
HÜDRAULIKA KASUTAMINE AUTODES
Iseseisev Töö
Juhendaja : Paul Kütimaa
Tartu 2009
HÜDRAULIKA KASUTAMINE AUTODES
Hüdraulika on vajalik osa auto
mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes
kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva
hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle
palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada,
ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega.
Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites,
roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis.
Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö.
Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis
Rakvere Ametikool AS 13 RIHO RÄSTAS Pneumaatika ja hüdraulika kasutamine autodes Referaat Juhendaja; Pertti Pärna Rakvere 2014 1.Hüdraulika Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul
Pneumaatika ja hüdraulika kasutamine automaalri erialal Hüdraulika kasutamine sõidukites : Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest.
Tartu kutsehariduskeskus Pneumaatika ja Hüdraulika kasutamine autoplekksepa töödes Iseseisev Töö Koostaja:Madis Gaidalenko Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2012 HÜDRAULIKA Hüdraulika on rakendusharu mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Hüdraulika on väga vajalik auto puhul. Kõige lihtsamaid näiteid võib tuua töökojast, kus kasutatakse tungrauda või tõstukeid, see teeb töö palju lihtsamaks ja hoiab aega kokku. Autodes kasutatakse hüdraulikat amortides, roolivõimus, radiaatoris, õlitussüsteemis. Õlitussüsteemis on hüdraulika sellessuhtes väga tähtsal kohal, et tänu õlipumbale tekib pumbates hüdrauliline liikumine
vedruna. Gaasi pidev surve õlile tagab amordi kohese reageeringu. Ning muidugi kõrvaldab selline gaasi pidev surve amordi summutusvõimet vähendava vahutamise ohu. Vähema arvu keerukate klappide ja tihendite tõttu on selline amort töökindlam ja äärmiselt efektiivne. Eelkõige on tehnoloogia kasutusel sportlike amortide puhul. Kuid miks siis üldse kahetorulised olemas on? Sest nad on sujuvamad ja mugavamad. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Hüdraulilised lahendused minu auto juures : · Pidurid- Piduripedaalile vajutamisel tekitatakse pidurite peasilindris pidurivedeliku rõhk
Seda seos kirjeldab Gay-Lussac'i seadus. Pneumaatikas kasutatakse õhu koguse mõõtmiseks tihti sellist ühikut nagu õhu kogus normaaltingimustel Nm3 (normaalkuupmeeter). Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest.
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 · 85k
1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Si
Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.................................................................5 Jahutusvedelik........
Kõik kommentaarid