Materjalid Autoehituses (0)

Materjaliteadus - Materjaliõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis kasu on autost kui sa ei näe välja?
Mis on üks asi kõikidel autod ühist?

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Andre.H Õppematerjali autor

Autotootjad ning autodisainerid püüavad alatasa vähendada autode mõju keskkonnale. Üks võimalus on muuta autosid järjest kütusesäästlikemaks, sest kütusetarbimise vähenemisega muutub ka CO2 emissioon väiksemaks.
Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui service kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust.
Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad.
Kaasaegsed materjalid, nagu näiteks plastmassid, annavad autodisaineritele ka vabaduse luua aerodünaamilisemaid sõidukeid, mis on jällegi üks mooduseid kütuse säästmiseks.
On veel mitmeid võimalusi, kuidas autod saavad olla keskkonnasõbralikumad. Üheks näiteks on hübriidautod, mis ühendavad traditsionaalse bensiinimootori elektriliakuga. Saksa autotootja BMW on välja töötanud auto, mis tarbib kütusena vesinikku ning eraldab õhku sisuliselt vaid veeauru.
Autotootjad on ühtlasi võtnud tarvitusele meetmeid, et muuta autode ehitamise protsess võimalikult keskkonnasõbralikuks.
Sõiduauto ja veelgi enam, tuleviku auto, peab vastama väga kõrgetele nõudmistele. Peale selle suure jõudlusega sõiduk, mis tagab sõidu lihtsuse, turvalisuse ja mugavuse, peab ta vastama rangetele ja vajalikele keskkonnanõudmistele.

korrosioon materjaliõpetus Materjalid Autoehituses CO2

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Pulber Metallurgia

vajadusel täiendavat töötlemist (immutamine õlidega, pinnete pealekandmine jms). Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimismeetodeid kasutades. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks traditsiooniliste tehnoloogiatega võrreldes on materjalide kokkuhoid (pulbertooted ei vaja olulist mehaanilist töötlust). Sel teel on võimalik toota materjale ning tooteid nendest, milliseid teiste tehnoloogiatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulavatest metallidest (W, Mo jt.), keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. Pulbrite vormimiseks kasutatakse pulbermetallurgia tehnoloogias väga mitmesuguseid mooduseid. Pikki, suhteliselt õhukeseseinalisi torusid saab pulbertehnoloogias valmistada hüdrostaatilise pressimise, ekstrudeerimise ja vabalt puistatud pulbri paagutamisega pressvormis. Kuna esimene ja teine meetod nõuavad spetsiaalsete seadmete olemasolu, mis on aga väga kallid, siis valisime viimase meetodi vabalt puistatud pulbri paagutamine pressvormis

Kategoriseerimata

rtf

Exami piletite vastused

Monelmetalli head omadused ilmnevad eriti merevees. Lisaks korro- sioonikindlusele iseloomustab monelmetalli ka hea tugevus ja sitkus, need säilivad laias temperatuuri- vahemikus: ta ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused säilivad ka suhteliselt kõrgetel temperatuuridel (kõrgematel kui messingitel). Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida suure elektrieritakistuse tõttu kasutatakse palju kütteelementides. Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 80...60% Ni ja vastavalt 20...40% Cr. Co, Ti ja Al-ga täiendavalt legeeritud Ni-Cr-sulamid on tuntud nimonikkidena, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasitrubiinide ja muude kõrgel temperatuuril töötavate masinaosade materjalina. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks kroomile legeeritud rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloina. Samasse gruppi kuuluvad ka lisaks rauale molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid, mida nimetatakse hastelloidideks

Kategoriseerimata

docx

Mustad ja värvilised metallid

bimetalljuhtmeid. Bimetallid on 2 liiki: juhtme- ja termobimetallideks 1. Juhtmebimetall: teras kaetud vase või alumiiniumiga - hea el. Juhiga. 2. Termobimetall: kaks erineva joonpaisumisteguriga metalli (termopaarid). Teras on kõige odavam juhtmematerjal, omab suurt mehaanilist tugevust. Puudused: · väike korrosioonikindlus, · suur eritakistus r = 0,10 - 0,14 W × mm²/m (seejuures Al - r = 0,029 W × mm²/m), · takistus suureneb veelgi vahelduvavoolu ahelas, kuna magnetilised materjalid tõrjuvad voolu pinnale ("pinnaefekt"). Terasjuhtmed kaitstakse atmosfääri korrosiooni vastu õhukese tsingikihiga ÷ 0,020 mm - väikese võimsusega õhuliinides ja sideliinides. Bimetall vask/teras juhtmetes, eriti kõrgsagedusel 5000 Hz kulgeb vool praktiliselt vasekihis. Joodised ja räbustid Joodis on erisulam, mida kasutatakse metallosade ja elektrijuhtmete liitmiseks, ühendamiseks. Liitepinnad puhastatakse. Surutakse tugevasti kokku.

Materjaliõpetus

pdf

Autoehituse Materjalid

......4 1. Mustad metallid ............................................................................................................................5 1.1. Teras ...................................................................................................................................5 1.1.1 Roostevaba teras ................................................................................................................5 1.1.2 Terase kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................5 1.2. Malm ..................................................................................................................................6 1.2.1 Hallmalm............................................................................................................................6 1.2.2 Malmi kasutusalad autoehituses [5] ...................................................

Masinatehnika

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1

Kategoriseerimata

docx

Tehnokeraamika referaat

.............................................................................................lk. 12 6.2 Vormimine........................................................................................................lk. 13 6.3 Paagutamine.....................................................................................................lk. 13 6.4 Täiendav töötlemine........................................................................................lk. 13 7. Kasutatud materjalid............................................................................................lk. 14 1. Sissejuhatus Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendabki ainet. Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või teise asja jaoks on tarvis

Tehnomaterjalid

pdf

Paagutatud Tribomaterjalid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID Loengukonspekt aines ,,Tribotehnilised materjalid ja pinded" Tallinn 2003 1 PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID EESSÕNA Kulumine on üks peamisi põhjusi, mis määrab masinate ja mehhanismide tööea Kulumise tekitatud kahju kogu maailma majandusele hinnatakse sadadesse miljarditesse dollaritesse aastas. Kulumisest tekitatud kahju erinevate kulumisliikide järgi hinnatakse järgmiselt: abrasiivkulumist (50% kogukahjust) hõõrdekulumist

Materjaliõpetus

docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev.

Materjaliteaduse üldalused

Rohkem sarnaseid