Hingamiselundkond & sisenõrenäärmed (1)

Rakuhingamiseks on vajalik glükoos ja hapnik. Hapnikku saadakse õhust ja glükoosi seeditud toidust. Veri kannab hapniku ja glükoosi rakkudesse, kus rakuhingamisel glükoos lõhustub hapnikus osavõtul ning selle tagajärjel eraldub energia.
Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein . Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid . Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Selle limaskesteal on ripsmed, mis lükkavad tolmu ja mikroobe väljapoole (need köhitakse välja). Ka hingetorus soojeneb õhk. Täiskasvanu hingetoru on 10-15 cm pikk. Lastel on hingetorud lühemad ja seetõttu ei jõua sissehingatav külm õhk soojeneda ning võib põhjustada kopsudes haigusi. Hingetoru hargneb kaheks bronhiks. Nad suunduvad vasakusse ja paremasse kopsu ning hargnevad seal.
Bronhid jagunevad omakorda harudeks , mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. Alveoolide seinad on väga õhukesed ning koosnevad ühes rakukihist. Alveooli ümbritsevad võrguna verekapillaarid . Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride seinte verre. Süsihappegaas liigub vastassuunas, sest kehast tulnud veres on seda rohkem. See tungib kopsude õhuruumi. Venoosne veri muutub arteriaalseks vereks kopsudes, mis liigub edasi südamesse. Väljahingatavas õhus on 3,6% süsihappegaasi ja 15,7% hapnikku. Sissehingatavas õhus on 0,03% ja 20,8%.
Adrenaliini toodavad neerupealsed. Adrenaliin eritub verre negatiivsete ja positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab glükoos kasutamist lihasrakkudes. Need annavad organismile lisaenergiat ning valmistavad organismi ette pingutuseks.
Seedimiseks eritab kõhunääre hormoone, millest kõige tähtsam on insuliin . Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse ning rakud kasutavad glükoosi energia saamiseks. Insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes glükogeeni sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe on tegemist diabeediga. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. Glükoos koguneb verre ja eraldub uriini kaudu. Kui kõhunääre üldse ei tooda insuliini, siis seda süstitakse. Selline raskem vorm esineb noorematel inimestel. Vanematel inimestel esineb kergem vorm ning selle raviks tuleb muuta toitumisharjumusi ja vähendada kehakaalu.
Välisekretoorsed näärmed- näärmed, mis toodavad seedemahlu. Näiteks kõhunääre.
Sisesekretoorsed näärmed- näärmed, mis toodavad adrenaliini. Näiteks kõhunääre.
Hormoon - organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad erilised keemilised ained.
Hingamissagedus- inimese hingamissagedus on 12-14 korda minutis. Hingamise intensiivistumise tagajärjel suureneb kopsude vereringe . Treenitud inimene suudab suurendada oma hingamissügavust.
Hingamiskeskus - hingamisliigutusi juhtiv närvikeskus, mis asub peaajus.
Hingeldamine - normaalsest sagedasem hingamine.
Suguhormoone ning sugurakke valmistavad meestel munandid ning naistel munasarjad. Sugunäärmete hormoonid mõjutavad habeme/rindade arengut.