50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sander Hannust
Õppematerjali autor
BIOLOOGIA HINGAMISELUNDKOND Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuses moodustunud süsihapegaasist ning väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Inimene hingab põhiliselt kopsudega, sest naha osa hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru 5) kopsutorud (bronhid) 6) kopsud
Rakuhingamiseks on vajalik hapnik ja glükoos. Selle käigus eraldub energia ning tekivad vesi ja süsihappegaas. Nii toitaineid kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda rakkude elutegevuses moodustunud süsihappegaasist. Naha osa hingamises on väga väike, ligikaudu üks-kaks protsenti. !!!!!!!!Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud(bronhid) ja kopsud.!!!!!!!!! Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ninas on palju verekapillaare, mis soojendavadki õhku. Kõri alumises osas on häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. See on kõri kõige kitsam koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Õhk soojeneb hingetorus veelgi. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks e. bronhiks. Täiskasvanu hingetoru on 10-15cm pikkune. Lastel on hingamisteed lühema
Hingamiselundkond Rakuhingamine glükoos lõhustatakse rakkudes lõplikult ning selle tulemusel vabaneb elutegevuseks vajalik energia ja moodustavad süsihappegaas +vesi. Glükoosi ja hapnikku kannab rakkudesse veri. Organism vajab hapnikku energiavahetuseks. Raku hingamine toimub mitokondris, seal tekib süsihappegaas. Hingamisteed : · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid. · Neel ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl. · Hingetoru limaskestal on väikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopsude ehitus ja talitlus Kopse katab ?
Hingamine ainevahetus protsess, mis annab elutegevuseks vajaliku energia, ül tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel, rakuhingamine toimub rakus, O2 ja CO2 transport verega, gaasivahetus kudede ja vere vahel, toimub toitainete lõhustamine O2 abil ja mille käigus eraldub energia (glükoos + O2 CO2 + H2O + energia), ül energia saamine hapniku toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2 kopsutoruks, sees karvakesed mis eemaldab tolmu
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites
Rakuhingamiseks on vajalik glükoos ja hapnik. Hapnikku saadakse õhust ja glükoosi seeditud toidust. Veri kannab hapniku ja glükoosi rakkudesse, kus rakuhingamisel glükoos lõhustub hapnikus osavõtul ning selle tagajärjel eraldub energia. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Kõrist liigub sissehingat
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tänu kopsudest väljavool
Hingamiselundkond Rakuhingamine Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes löplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Nii toitained kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, köri, hingetoru, kopsutorukesed ja jöuab löpuks kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad bronhid paljudeks aina väiksema läbimõõduga ha
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid