avamaasademete proovide kogumiseks. Intensiivseire püsiproovitükkidel on seireobjektideks (Joonis 6): vaatluspuude võrade seisund 7 proovitükil, juurdekasv 7 proovitükil, alustaimestik 7 proovitükil, okkakeemia 7 proovitükil, depositsioon 7 proovitükil, mullalahus 5 proovitükil, muld 7 proovitükil, meteoroloogia 1 proovitükil, välisõhu kvaliteet 1 proovitükil, puistu varis 1 proovitükil ja alustaimestiku keemia ning biomass 1 proovitükil. 7 Joonis 4. II astme metsaseire. (E. Asi, 2011). Seire käigus on määratavateks parameetriteks: 1000 okka mass, lämmastik (N), fosfor (P), kaltsium (Ca), magneesium (Mg), raud (Fe), naatrium (Na), kaalium (K), väävel (S), boor (B), alumiinium (Al), kaadmium (Cd), vask (Cu), mangaan (Mn), plii (Pb), tsink (Zn) ja org. süsinik (org C) (E. Asi, 2011). Joonis 5. Püsivaatlusala skeem. (E
Metsakõdu - metsamulla mineraalse osa pinnal asuv orgaaniline horisont, mis on seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga. Kõdu on vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: Fermentatiivsed metsakõdud - viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud. Detriitsed metsakõdud - purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mulla mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (tüsedus 10-30 cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui orgaanilise aine kihi tüsedus on aga üle 30cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu kaitseb mulda erosiooni eest, mis on eriti oluline nõlvadel. Kõdu on suure veemahutavusega. Kõdu lagunemise kiirus oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja nende elutingimustest, millest tähtsamad on: 1) õhustatus; 2) kõdu koostis; 3) niiskus;
Raba ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim tase Raba vastandiks on madalsoo Kõrgsoo on arengult toitevaene, madalsoo on toiterikas Kumer turbakiht on rabas nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks o Rohurabad on märjemad ja lagedamad o Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel Taimed Raba taimed jagunevad kolme erinevasse gruppi o Sambla- samblikkurinne o Rohu- ja puhmarinne o Puurinne Kõik nad moodustavad alustaimestiku Sambla- samblikkurinne koosneb sammaldest ja samblikest Kõige sagedasemad taimed Eesti rabades on turbasamblad o Pruun, lillakas, Balti, teravleheline turbasammal o Raba- karusammal, palusammal Taimed Rohu- ja puhmarinne o Kanarbik(kasvab niisketes kohtades), sookail (kasvab kuivemates kohtades) o Pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp- villpea, raba-jänesvill, rabamurakas Puurinne
tugevam ja leiab kasutamist tarbepuuna kõige mitmesugusemal viisil, sellal kui pehmepuidulised sobivad eeskätt kütteks. Võsaülased salumetsa all. Saluilmelisteks võib kõnealuseid segametsi nimetada sellepärast, et neile on iseloomulik lopsakas rohttaimestik, nn. alustaimestik. Enamik saluilmeliste metsade alustaimestiku liikidest (imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo- koeratubakas, ussilakk, võsaülane jt.) kasvavad ka teistes salumetsa rühmades, seevastu tõeliste salumetsade
nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. 3.Milline on vihmametsade tähtsus kogu maailma looduse jaoks? *fotosüntees *süsihappegaasi kasutamine *hapniku tootmine *suur veeringe 4.Milline on vihmametsade koosseis:taimerinded, -liigid? Vihmametsad koosnevad 4-st rindest: Esimese rinde moodustavad kõige kõrgemad puud. Teine rinne on puurinne. Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihmametsades? *Puude lehed:-vahaga kaetud -teravatipulised -lõhedega *Puudel tihti tugijuurel *Liaanidel õhujuured *Õied:-suured -erikujulised -värvikirevad 6. Mis on liaanid, epifüüsid?
lahenduv jäetakse ära integraalne liige, mis kirjeldab mitmekordset hajumist tulemuseks kergesti lahenduv diferentsiaalvõrrand). Kaut mitmesuguseid ligikaudseid meetodeid. Homogeense taimkatte heleduse mudelid: horistontaalsuunas (paljud põllukultuurid) heleduse mudelid (kiirguslevi võrrandi ligikaudne lahendamine); Andres Kuuse loodus MCRM2 (ühekordse hajumise ül lahendatakse täpselt, mitmekordse oma ligikaudselt, sama mudelit kasut metsa heleduse mudelis alustaimestiku peegeldumisomaduste kirjeldamisel; võimaldab arvutada heleduskordaja spektri ja heleduskordaja suundolenevuse). Metsa heleduse mudelid: lehestiku koondumine võradesse ja olulised võradevahelised tühimikud (eripära võrreldes põllukultuuridega) ebahomogeenne biomassi jaotumine. Metsa heleduse komponendid: valgustatud võrad, varjus võrad, valgustatud alustaimestik, varjus alustaimestik. Metsa heledust saab arvutada nende komponentide heledus korda osakaalu summana.
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 II osa 1. Eesti metsakasvukohatüübid. Nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, puude juurdekasvu, alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi:
sinilill ning võsaülane. 3 July 22, 2012 Footer text here 4 July 22, 2012 Footer text here Laanemetsad Kasvavad viljakama pinnasega parasniisketel aladel. Puuliikidest valitsevad kuused, vähesel määral ka kased ja haavapuud. Alusmets on hõre ja liigivaene. Alustaimestiku tunnusliikideks on laanelill, leseleht, jänesekapsas. Sõnajalgadest laanesõnajalg ja sammaldest laanik. 5 July 22, 2012 Footer text here 6 July 22, 2012 Footer text here Palumetsad Enamasti puhtakujulised männikud. Kuivemates ja toitainetevaesemates paikades kasvavad palukad ehk pohlad. Peale selle kannavad taimed metsatüübile sarnast nime
põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik – meetsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. NB! Seened EI lähe alustaimestiku alla!! Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või –liikideks. Puhtpuistu – metsa moodustab ÜKS puuliik. Puhtpuistu EI VÕRDU lihtpuistu
palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab,
ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu metsas sõltub lagunemistingimustest ja varise iseloomust: 1. õhustatus 2. kõdu koostis 3. niiskus 4. temperatuur 5. reaktsioon Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: - fermentatiivsed metsakõdud – viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud – detriitsed metsakõdud – purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Metsahuumus- lisaks mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, metsakõdu mineraalse huumushorisont on sageli väga raskesti eristatavad Org aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tav kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi: 1. mull e pehme e neutraalne huumuslik kõdu 2. moder e keskmiselt huumuslik, nõrgalt happeline kõdu 3. moor e toorhuumuslik kõdu Mull- tekib viljakates kasvukohtades, peam lehtpuumetsades • org aine lagunemine väga kiire
metsandusliku uurimistöö koostamisel. Igal õppijal tuleb koostada ja kaitsta esimese kursuse sügissemestri lõpuks metsabioloogiline uurimistöö teemal: "Puistu kasvukohatüübi kirjeldus kahes erinevas koosluses". Kusjuures üks kirjeldus tehakse arumetsas, teine soometsas. Puistute kirjeldamiseks vajalikud välitööd tuleks teha septembrikuu jooksul, sest vastasel korral ei pruugi saada enam õigeid andmeid alustaimestiku kuivamise või külmumise tõttu. Uurimistöö koostamisel ja vormistamisel on soovitav pöörduda õpetajate poole, kes on selle tööga seotud. 1. METOODIKA Töö metoodilises osas näidatakse ära töö koostamise metoodika, nagu näiteks tööde järjekord, vajaminevad vahendid (välitööd, sisetööd, herbaariumi ja mullanäidise tegemine, töö kirjandusega, kirjutamine ja vormistamine). Metoodika peab olema piisavalt lahti kirjutatud, et
Pühajärvest ning Elva jõgi Valgjärvest. Looduspargis on 65 järve ( kõrgustikul 130). Järved on enamasti väikesed ning madalad, keskmine sügavus on 5-6 m. Mõnevõrra erandlik on vaid 22 m sügavune Peitlemäe (ehk Kõlli) järv- kollakaspruuni veega vaikne metsajärveke, kus vesi sügavneb erakordselt järsult. Kooslused Metsad Mets katab ligikaudu 48% looduspargi pindalast. Valdavad on salumetsad, kus alustaimestiku iseloomulikeks liikideks on sinilill, metspipar, kevadine seahernes; põõsarindes sarapuu, kuslapuu ning näsiniin; puurindes on valdav kuusk. Suhteliselt suur on laanemetsade osatähtsus, vähem on madalsoo-, kõdusoo- ning palumetsi. Enamik Otepää metsi on suure inimmõjuga, puutumatuna näivad metsad on Elva ja Väikese Emajõe ümbruses, mis on ühtlasi rikkama elustikuga. Seal leidub pelgupaiku ka suurematele loomadele ja lindudele nagu näiteks põder, karu, ilves, konnakotkas.
piiratud territooriumil. Vabas looduses elavate loomade arv pole teada. Okaapi meenutab pigem sebrat, kuigi tema sugulusele kaelkirjakuga viitab isasloomadele tüüpiline tunnus: okaapil ja kaelkirjakul on mõlemal laubal tillukesed sarved, mis tegelikult nahaga kaetud luujätked. Keskkond Okaapi on päevase eluviisiga loom, kes elutseb tihedates ja raskesti ligipääsevates troopikametsades. Kuid okaapi ei ela paksus metsas, sest seal varjab okstepadrik päikesevalguse, takistades alustaimestiku kasvu, seetõttu pole okaapil tihedas metsas midagi süüa. Okaapi eelistab valgemaid kohti, soovitatavalt veekogude ligiduses paiknevaid lagendikke, kus maapinnal kasvab piisavalt rohttaimi. Samal ajal väldib okaapi pehme pinnasega soiseis piirkondi. Okaapi varvaste vahel paikevad lõhnanäärmed, mis eritavad erilist ainet, mille abil loom oma territooriumi märgistab. Teiseks märgistusmeetodiks on uriini pritsimine põõsastele. Seetõttu arvatakse, et okaapi kaitseb oma territooriumi
*Muld ja taimkate Valdavalt on mullad tekkinud mereliivadel mist6ttu on toitainete vaesed leede mullad. Rusu kaldel panga all on paekivi murendid toitaineterikkamad mullad. V2hesel m22ral esineb soomuldi. Rannikul on taimestik mosaiikne: randastel, merikapsas. Taimed on soolalembesed. Merihumul, pilliroog, vareskaerad, luikheinad, kurglehine roos. Rusukaldel kasvab pangamets, mis on salumetsa alltyyp. Seal on laialehelised puuliigid(vaher, saar, kuusk, m2nd, jalakas, lepp, sanglepp). Alustaimestiku tunnused: s6najalad, n6gesed, sinilill, metspipar, metskuukress. Soomelahe saared: Saared jaotatakse nelja nelja ryhma vastavalt nende vanusele ja taimkatte tyypidele. 1)Noorimad merest kerkinud karid v6i ka kuivad. Enamasti ilma puudeta ja p66sasteta. Taimestik on mosaiikne. On tekkinud lindude v6i tuule vahendusel. Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared. Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said.
see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Sellist looduslikku okste suremise protsessi puistus nimetatakse tüve laasumiseks. Metsa tuleb mõista, kui seostatud tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja mikroorganismide vahel. Seejuures on kõik metsas elavad organismid omavahel tihedalt seotud ja mõjutatud ümbritsevast keskkonnast, avaldades samal ajal ise tugevat mõju ümbritsevale keskkonnale. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt ja kus nende võrad ei ole liitunud, ei nimetata metsaks; siis võib olla tegemist harviku, pargi, allee, aia või mõne muu maa-alaga, mille nimetus oleneb
järgmised häiringud: 1) tormimurd 570 32 140 ha; 2) üleujutus 228 3 462 ha; 3) metsatulekahjud 8 822 ha; 4) jahiuluk 870 8 674 ha; 5) juurekahjustused 1981 4 280 ha; 6) muu 378 3 252ha. Üheks olulisemaks looduslikuks häiringuks Eestis on tuul tormimurrud. Need tekitavad metsas vaba pinda, mis suurendavad valguse hulka ning seeläbi avanevad suuremad võimalused alustaimestiku kasvuks. Samuti muudab tuul tõstes juurtega maast puid üles pinnast ning segab sellega varist, seega viib ka mingil määral toitaineid mulda ja kobestab seda. 7 3. Häiringute registreerimine mujal maailmas Igal aastal võtavad looduslike häiringute põhjustatud loodusõnnetused tuhandeid elusid ja tekitavad majanduslikku kahju mitmete biljonite US dollarite vääringus. 2008ndal aastal
Metsa tuleb mõista kui seostatud edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb sanglepp 3% tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I 454 milj m 3 . so. kõigi metsas kasvavate puude põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja rinde kõrgusest. tüvemahud m3 .Metsa ühe hektari keskmine tüvede mikroorganismide vahel. Maa-ala, millel puud Alusmets - põõsad ja madalamad tagavara on 213 m3 asuvad hõredalt, nimetatakse harvikuks. Harvik ei mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde Suurim on see haaval - 208 m 3 /ha ja väikseim ole mets. (rinnete)all
metspipar, lõhnav varjulill jt.), mis samuti sisaldavad rohkesti mineraalaineid, annavad kobeda kõdu ja lagunevad kergesti. Need liigid on iseloomulikud salumetsadele, kus ka mullastikutingimused soodustavad mulli kujunemist. Sammaldest soodustavad pehme huumuse kujunemist ainult metsakäharik ja salusammal; enamasti soodustavad samblad toorhuumuse tekkimist. Toorhuumuse kujunemist põhjustavad kanarbik ja teised kääbuspõõsad, mille kõdu laguneb raskesti. 8. Alustaimestiku ja loomastiku mõju metsale. Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda. Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub metsast, mullast, reljeefist. Erinevates kasvukohatüüpides on alustaimestiku iseloom kardinaalselt erinev. Nii näiteks on kuivades nõmmemetsades, sambliku kasvukohatüübis, valitsevaks mitmesugused
Kindlaimaks tõendiks lendoravate esinemise kohta on ekskremendid. Ekskremente on kõige lihtsam leida kevadtalvel ja kevadel, mil pikemat aega on püsinud sademeteta ilmad. Lendoravate ekskremendid on kevadperioodil erksa (rohekas) kollase värvusega ning suuremate kogumikena nii lumel kui ka taimestikuta maapinnal ja puutüvedel hästi nähtavad. Ekskrementide kogumeid on leida peamiselt pesapuude alt ja tüvedelt. (slaid). Suvel ja sügisel on alustaimestiku tõttu ekskrementide leidmine tunduvalt raskem. Talvel ja eriti jooksuajal võib vahel lumelt leida ka lendoravate jälgi. Erinevalt orava nelikjäljest, kus eespool asetsevad suuremad tagajalgade jäljed, on lendoraval eespool esijalgade väiksemad jäljed. Pehmemas lumes on sageli nähtav ka keha (nahavoldi) jälg. Sügistalvisel perioodil võib leida lendoravate õõnsustesse kogutud toiduvarusid. Need sisaldavad peamiselt lehtpuude urbi ja pungi
Metsa kasvukohatüübid Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ning see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid
o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad o Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb
(Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel). 13)Missuguste tingimustega on kohastunud rannaniitude taimed? Tugeva tuule, pideva üleujutuse, soolataluvus, 13)Iseloomusta laane ja lodumetsa. Laanemetsad levivad Kirde- ja Lõuna-Eestis, on keskmise toitumis- ja niiskusenõudlusega. Iseloomulikud taimed on kuusk, kask, mänd, mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill. Alustaimestiku taimed on varjulembelised. Lodumetsad on soostunud metsad, kus esineb põhjaveetõus. Alustaimestikus on kõrvuti kuivade alade ja märgade alade taimed. 13)Kus asub Lahkme-Eesti ja millest on tulnud selline nimetus? Lahkme-Eesti asub Pandivere kõrgustikul. Selline nimetus on tulnud sellest, et sealt saavad alguse väga mitmed jõed ja see on väga allika rikas koht. 14)Mil viisil on eesti loomastikku rikastatud? Sisse toodud ning siin kohastunud: kährik, kobras, oudatra
519372 on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub tasasel madalal alal. Tegemist on kunagise sooalaga, millele on nõukogude perioodil kuivenduskraavid rajatud. Ala oli kasutuses heinamaana, kuid nüüdseks on see osaliselt metsastumas ning kuivenduskraavid on kinni kasvamas. Mõlema metsatüübi iseloomustamiseks koostati puistu kirjeldus ja tehti mullakaeve. Proovitükkidelt korjatud alusmetsa ja alustaimestiku liigid herbaliseeriti, määrati liikide esinemissagedus proovitükil ja toodi esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed. Mulla kirjeldamiseks võeti igast mulla geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutati mullareaktsiooni pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mulla ja taimestiku alusel määrati metsatüübirühm, kasvukohatüüp ja metsatüüp. Kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast tehti fotod. Töö lisades on mõlema
valkude esineb teda klorofüllis, Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla 5. Mulla reaktsioonist mineraalosa lagunemisel ja ainete aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. pinnale. Aastas keskmiselt 3...6 t/ha okkaid, happelises keskkonnas lagundajateks migratsioonil. Lämmastikku on taim suuteline omastama lehti, alustaimestiku jäänused jne. peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas 2. Orgaaniline aine, nitraatlämmastikust, Rohumaataimestikuga aladel (rohumaa, põld) bakterid. eriti huumus, parandab mulla ammooniumlämmastikust. Osal meie ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla 6
● puude ja põõsaste vigastamine ning seisundi halvenemise põhjustamine; ● puude loodusliku uuenduse tallamine ja vigastamine metsas, puistu uuenemisvõime vähenemise või puuliikide ebasoodsas suunas vaheldumise põhjustamine ● puude juurte vigastamine teedel ja radadel ● haruldaste linnu- ja loomaliikide häirimine, nende pesitsus- ja varjetingimuste halvenemise põhjustamine ● alustaimestiku tallamine ja kahjustamine ● prügistamine ● metsa- ja rabatulekahjude sagenemine ● omavoliliste radade ja lõkkeplatside rajamine. Turismi negatiivse mōju vähendamiseks tuleb vähendada turismitoote hooajalisust, laiendada toodete pakkumist hooaja väliselt, propageerida keskkonda vähem vōi mitte saastavaid transpordivahendeid, vältida massiturismi loodusesse, planeerimisel arvestada ökoloogilist ja sotsiaalset taluvusvōimet.
*Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veereziimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks. *Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. *Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel
Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamännik). Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (nt mustika kasvukohatüüp). Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutat üldtuntud sootüüpide nimetusi (nt raba kasvukohatüüp). Looduses esineb sageli nn „vahepealseid“ kasvukohatüüpe. Sellistel juhtudel kasutat väiksemaid üksusi- alltüüpe. Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (jänesekapsa- mustika (tagumine nimetus on domineerivam)).
seirekomplekt töötada laadimata ligi aasta. Kui saadud elektrooniline seade valada õhuvabalt (õhuvabalt selleks, et rõhk seadet ei purustaks) epoksüvaiku, valmibki elektrooniline ,,niidirull", millelt hargnev mõtteline niit võimaldab hüljestele järgneda nii mereavarustele kui ka säärasesse sügavusse, kuhu inimene isegi sukeldumisvarustusega ei pääse. Muuseas, ,,niidirull" ei olegi lihtsalt kirjanduslik võrdlus. Siilide liikumise jälgimiseks läbi ööhämaruse ja alustaimestiku, kuhu samuti inimsilm ei pääse ja jälgi ei jää, kasutatakse õhtul siilile kinnitatud rullist maha jooksnud niiti, mida siis uurijad järgmisel päeval siile kirudes kokku kerivad. 19 Kogu Läänemere kaetus mobiilsidevõrguga on andnud hea võimaluse kasutada Fastloc'i seadet ka Eesti vete hüljeste uurimiseks. Hiljuti kingitigi moodsad ,,mobiiltelefonid" nii hall- kui ka
Vähem tähtsad on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest pärineb ka loomade ja mikroorganismide jäänustest. Lagunemine Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk. Ladestumine- Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3...6 t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänused jne. Rohumaataimestikuga aladel (rohumaa, põld) ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Maapealse ja maa-aluse varise näol satub igal aastal mulda põldheina kasvatamisel 8...15 t/ha, teraviljadel 4...6 t/ha Bilanss (ehk huumuse ara viimine ja juurde andmine) Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu
puhkealade kontekstis tagada kohalike omavalitsuste ja RMK koostöös üldine teavitustegevus (viidad, infotahvlid, voldikud, infopunktid vms). Matka- ja õpperadade ning puhkealade rajamisel tuleks tagada teeradade märgistamine viitadega ning prügikastide, puhkealade ja märgistatud lõkkeplatside olemasolu, et vältida või vähendada liigse külastuskoormusega kaasnevaid ohtusid (prügi mahapanek, metsatulekahjud, alustaimestiku tallamine, elupaikade häirimine jms). Rannikualad on lisaks puhkajatele läbi aegade ka tööstus- ja majandustegevust ligi meelitanud. Põhja-Eesti rannikumadalikule jäävad Põhja-Eesti suurimad linnad ning asulad (Tallinn, Maardu, Loksa, Võsu, Kunda, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva), mis on olulised majanduskeskused ning sadamad. Nagu veestiku alapeatükis välja toodud, on
Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi. Reeglina säiluvadki need liigid, kes kohastuvad kõige paremini üksteise ja keskkonnaga. Rindeline ehitus- Metsades : puurinne - nende järelkasv põõsarinde - alusmetsa (must ja punane sõstar,näsiniin,harilik pihlakas,harilik toomingas) - rohttaimed (leseleht,maikelluke, sõnajalad, moodustavad rohurinde) samblarindega. Puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinne moodustavad alustaimestiku. Aastaajaline areng (sesoonsus) - Okasmetsades, puud aastaläbi rohelised, erinevused vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni üsna ühte nägu, kuid talvel lume all on neid raske põldudest eristada. Uuenemine- Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued
Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb puuliigist ja ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) läheb see kiiremini kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Seda protsessi nimetatakse tüve l a a s u m i s e k s. Metsa tuleb mõista kui seostatud tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja mikroorganismide vahel. Sealjuures on kõik metsaorganismid tihedalt seotud ja mõjustatud ümbritsevast keskkonnast ning samal ajal avaldavad ise tugevat mõju keskkonnale. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt ja kus nende võrad ei ole liitunud, ei nimetata metsaks; siis võib olla tegemist pargi, allee, aia või mõne muu maa-alaga, mille nimetus oleneb kasutamise eesmärgist, puude liigist, paigutusest jm. Maa-ala,
*Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veerežiimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks. *Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. *Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel
seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks. Tähtsaim tunnuslik element on süsinik C. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Orgaanilise aine ladestumine: Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3...6 t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänused jne. Rohumaataimestikuga aladel (rohumaa, põld) ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Mulla orgaanilise aine bilanss: Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine-kadu) taset: 1) Tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus 2) Orgaanilise aine kuhjumine 3) Orgaanilise aine sisalduse vähenemine. 16
.II; kusjuures kasemetsad on mõnevõrra tootlikumad kui hall-lepikud. Both the undergrowth and the ground vegetation are rich in species. Nii alusmets kui ka alustaimestik on mõlemad liikide poolest rikkad. The caracteristic plants in the undergrowth: bird cherry, black currant, mountain currant, alder buckthorn; the plants in the ground vegetation: ferns, meadowsweet, cabbage thistle, water avens, nightshade. Iseloomulikud taimed alusmetsas on: toomingas, mustsõstar, magesõstar, paakspuu; alustaimestiku taimed on: sõnajalad, angervaks, seaohakas, ojamõõl, harilik maavits. HERB- RICH MIXED ON WET GLEY SOILS - SOOVIKUMETSAD This group consists of forests which grow on soils periodically suffering from overmoisture, formed under the influence of carbonate waters and with a peaty humus horizon. See grupp koosneb metsadest, mis kasvavad perioodiliselt liigniiskuse all kannatavatel muldadel, mis on kujunenud karbonaatsete vete mõjul ja turvastunud huumushorisondist.
Vähem tähtsad on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest pärineb ka loomade ja mikroorganismide jäänustest. Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk. Orgaanilise aine ladestumine Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3...6 t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänused jne. Rohumaataimestikuga aladel (rohumaa, põld) ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Mulla orgaanilise aine bilanss Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine-kadu) taset: 1. Tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus 2. Orgaanilise aine kuhjumine 3
Tähtsaim tunnuslik element on süsinik-C. Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest(CO2, H2O ja mineraalsoolad). Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed-puud, põõsad, rohttaimed. Vastandprotsess orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterit ja seent poolt. Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3..6t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänuseid jne. rohumaataimestikuga aladel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi taset:*tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus * orgaanilise aine kuhjumine *orgaanilise aine sisalduse vähenemine 16. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid.
Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed-puud, põõsad, rohttaimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest(CO2, H2O ja mineraalsoolad). Vastandprotsess orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterit ja seent poolt. Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3..6t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänuseid jne. Rohumaataimestikuga aladel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Mullaharimise mõju orgaanika ümberpaigutamisele rohkem õhku pääseb ligi. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi taset: tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus orgaanilise aine kuhjumine orgaanilise aine sisalduse vähenemine 12
-Jupiteri kuu Europa. Pinnal asuva jää kihi all võib olla vedel ookean (või soojem, konvekteeruv jää). Soojusallikaks on seal loodelised jõud kivimikihtides, mida põhjustab Jupiteri gravitatsioon. Erosioon tahkete osakeste ja lahustunud komponentide füüsikaline eemaldamine. (kivist/settest) Abrasioon voolavas vees kaasaaskantavate tahkete osakeste poolt põhjustatud ,,erosioon". Mõlemad kokku denudatsioon Vihmapiiskade erosioon. Enne paksu alustaimestiku teket oli selle osa väga suur. Vee voolamise tüübid. Laminaarne veeosakesed liiguvad paralleelsetel trajektooridel ja kihid omavahel ei segune. Turbulentne veeosakesed segunevad omavahel ulatuslikult. Vee voolamise tüüpi iseloomustatakse Reynoldsi numbriga. R<2000 = laminaarne voolamine. R>2000 = turbulentne voolamine. R=v*d*/ v-voolukiirus d-sängi sügavus roo-fluidi tihedus(püsiv) -viskoossus(vesi+setted)
Vähem tähtsad on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest pärineb ka loomade ja mikroorganismide jäänustest. Lagunemine Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk. Ladestumine- Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3...6 t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänused jne. Rohumaataimestikuga aladel (rohumaa, põld) ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Maapealse ja maa-aluse varise näol satub igal aastal mulda põldheina kasvatamisel 8...15 t/ha, teraviljadel 4...6 t/ha Bilanss (ehk huumuse ara viimine ja juurde andmine) Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi
levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. keskkonnatingimustest, kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses üsna soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb aga otseselt puuliigi bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusnõudlikkus, külmakindlus) ja keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne). Näit mõned puuliigid (kuusk, saar) on väliskeskkonna suhtes tundlikud, neid ohustavad päikesekiirgus ja öökülm, seepärast uuenevad nad hästi vana metsa turbe all. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide (mänd, kask, haab) uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. 2.1.1 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Puud ja põõsad
1965.aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni) kasvasid aina lageraielankide pindalad ja suurenesid pinnasekahjustused metsas. Kokku ei sobinud alati plaanimajandus ja metsatööks kesised talved, mistõttu tuli nn. talviseid lanke raiuda ka külmumata pinnasega. Tavalised olid sügavad roopad ja soostumisprotsessid raiestikel, kuhu vaatamata aastate viisi järjestikustele metsakultuuri rajamistele metsa peale ei saadud. Kui ilmnes, et traktorite kasutamisega kaasneb suur puude, pinnase ja alustaimestiku kahjustamine, üritati veel hobuvedu elustada, see jäi aga tagajärjetuks. . Praegusel ajajärgul toimub langetamine, laasimine, järkamine raiekohas kas mootorsaagide või harvesteritega, puidu kokkuvedu ratas- kokkuveotraktoritega, väljavedu tarbimiskohta suure kandejõu ja mitmesillaliste veoautodega. Kadunud on inimjõul metsamaterjali laadimine. Puude varumise aeg Kuna valdav osa tarbeesemetest, hoonetest jne. tehti puust, siis oli väga oluline leida
kahjustustega nagu välguarmid, nõialuuad ja suurte pahkadega puud. Metsa kasvukohatüübid: nimetamine, eristamine, klassifitseerimine. · Klasse kaks: arumetsad (mineraalmuldadel) ja soometsad (turvasmuldadel). · Rühmad: kannavad enamasti traditsioonilisi nimetusi, mis viitab puistu koosseisule või maastikule. 4 · Kasvukohatüübid: arumetsi tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigiga, soometsade puhul kasutatakse vastavaid sootüübi nimetusi. · Iga kasvukohatüübi piires eristatakse metsatüübid vastavalt enamuspuuliigile. · Muud tunnused: vanuseklass, päritolu, maakasutusviis jne. Ei kajastu klassifikatsioonis (tüpoloogias). Rabastuvad metsad · Metsad, mille muld on veega küllastunud ning millele on iseloomulik suhteliselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Muld on happelise reaktsiooniga. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud
liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade horisontaalne ja vertikaalne liituvus, samuti teise rinde ja alusmetsa olemasolu, seda enam on õhu liikumine takistatud. Tuule kiirus metsas nagu metsata alalgi oleneb sellest, kui kõrgel maapinnast tuul puhub. Otse maapinnal, alustaimestikus, valitseb tavaliselt peaaegu täielik tuulevaikus. Üherindelises puistus on tuule kiirus alustaimestiku ja võrade vahel peaaegu ühesugune ning hakkab suurenema võrade piirkonnas. Et suvel on temperatuur metsas päeval madalam kui lagedal, öösel aga vastupidi, tekib metsaservas analoogiliselt mererannaga tuuletõmbus päeval metsast lagedale, öösel lagedalt metsa. Sel põhjusel tõuseb temperatuur päeval ja langeb öösel metsaga piirnevatel väikestel lagendikel (raiestikud, häilud) vähem, seda muidugi juhul, kui metsaserv on hõre ja võimaldab õhul liikuda. 18. Mets ja muld
Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagavara, liigilise koosseisu ja majandusvõtted. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires üks või mitu metsatüüpi. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks pohla kasvukohatüüp), soometsade puhul kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks madalsoo kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada.
keskmine vanus on erinev, siis diameetri, eriti aga kõrguse keskmiste näitajate poolest ei ole kolme enamlevinud puuliigi puistud nii erinevad. KASVUKOHATÜÜBID Kõige üldisemalt jagatakse metsad mineraalmuldadel kasvavateks arumetsadeks ja turvasmuldadel kasvavateks soometsadeks (turbalasundi paksus 30 cm või enam). Esimesed moodustavad 77,6% ja teised 22,4% metsamaa pindalaks. Kasvukohatüübi nimetus on peamiselt tuletatud metsa alustaimestiku iseloomulikuma taimeliigi nimetusest, soometsade puhul soo liigist. Praktilises metsanduses eristatakse 26 kasvukohatüüpi (või alltüüpi), mis on koondatavad kümneks kasvukohatüübi rühmaks. METSADE VANUSELINE JAGUNEMINE Eesti metsade keskmine vanus on 56 aastat, ulatudes olulisemate puuliikide osas hall-lepikute 30 aastast männikute 72 aastani. Võrreldes küpsusvanusega on keskmine vanus kõrge, mistõttu uuendusraieküpsete
Just mullast, selle viljakusest ja niiskusrežiimist oleneb metsa liigiline koosseis, tagavara ja kasvukiirus, samuti juurestiku iseloom, vastupidavus tuultele ning saadava puidu omadused. Selleks, et oleks lihtsam erinevate mullaomadustega metsaosade vahel vahet teha, on välja mõeldud kasvukohatüüpide süsteem. Metsa kasvukohatüüp on ühesuguste kasvukohatingimustega metsamaa kogum, mis erineb teistest mulla, veerežiimi ja alustaimestiku poolest. Kasvukohatüübid nimetatakse mõne eriti iseloomuliku taime järgi, mis selles kasvukohatüübis kasvab, näiteks sinilille kasvukohatüüp, mustika kasvukohatüüp, kanarbiku kasvukohatüüp, naadi kasvukohatüüp. Kui mullale, veerežiimile ja alustaimestikule lisaks vaadata ka enamuspuuliiki, mis seal kasvab, saame metsatüübi, näiteks sinilillekuusik, mustikamännik, kanarbikumännik, naadikaasik. Sarnaseid
annaabi.ee 
