BIOLOOGIA raba (0)

Raba
Üldiseloomustus 
Raba ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim tase
Raba  vastandiks  on madalsoo
Kõrgsoo on arengult toitevaene, madalsoo on toiterikas
Kumer turbakiht on rabas ni  paks, et taimede juured enam 
põhjaveeni ei ulatu
Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks
o Rohurabad on märjemad ja lagedamad
o Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel
Taimed 
Raba taimed jagunevad kolme erinevasse gruppi
o  Sambla - samblikkurinne 
o Rohu- ja puhmarinne
o  Puurinne
Kõik nad moodustavad alustaimestiku
Sambla- samblikkurinne koosneb sammaldest ja samblikest
Kõige sagedasemad taimed Eesti rabades on  turbasamblad
o Pruun,  lillakas , Balti, teravleheline turbasammal
o Raba- karusammal,  palusammal
Taimed
Rohu- ja puhmarinne
o  Kanarbik (kasvab  niisketes kohtades), sookail (kasvab kuivemates kohtades)
o  Pohl , sinikas,  mustikas , hanevits,  kukemari , jõhvikas, küüvits , porss, tupp -
villpea, raba-jänesvill, rabamurakas
Puurinne
Tänu madalale mullaviljakusele rabas kasvab seal vähe puu- ja 
põõsaliike
o Harilik mänd  (kõige levinum), sookaske
o Haruldasemad puud on  kuusk , haab,  pihlakas ja kadakas
Loomad 
Puudega kaetud rabaosad on loomarohked
Imetajad 
o  Põder , valgejänes, hunt, rebane,  mäger , karu,  metssiga , metskits
Roomajad 
o Arusisalik, rästikud või vaskuss  
Kahepaikseid 
o  Rohukonn , rabakonn, veekonn , juttselg-kärnkonna, ämblikud