Otepää looduspark (0)

Otepää looduspark
Maria
Loomine
Otepää looduspark moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1957. a
määrusega Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe maastikuliste
keelualadena ning reorganiseeriti 1979. a määrusega Otepää
maastikukaitsealaks.
Piirid
õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Otepää looduspark asub Valga maakonna
Neljas tase
põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja
Viies tase
Sangaste valla maadel. Looduspark
hõlmab otepää kõrgustikust keskosa
pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku
pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on
Otepää looduspark suurim
maastikukaitseala Eestis.
Väike munamägi.
Pühajärv
Tedremägi
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Eesmärk
Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku
kuppelmaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse, kohaliku elulaadi ja
kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja
tutvustamine.
Külastajale
Võimalik on nii ujumine, paadi- või jalgrattasõit, matkamine, linnuvaatlemine,
marjade ja seente korjamine ning kalapüük.
Siinsed vaatamisväärsed paigad on enamasti seotud looduslike objektidega.
Hea vaade piirkonna maastikele avaneb Harimäe ning Kuutsemäe
vaatetornidest. Samuti tasub tõusta Otepää linnamäele, kus asuvad Eesti
vanima telliskivilinnuse varemed ning avaneb kaunis vaade ümbruskonnale.
Loodusvaatamisväärsused
Loodusobjektidest väärivad suuremat tähelepanu Pühajärv ning Pühajärve
park, Elva jõgi ning selle org, Päidla järvestik, Arula Perajärv ning selle
läänekaldal maapinnale avanev Emaläte.
Loomastik
Linnud
Pooled Otepää looduspargis pesitsevatest linnuliikidest leiavad toidu ning
eluaseme metsast. Kõige sagedamini võib siinsetes metsades kohata
metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades
segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja
rähnid nagu väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts,
händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudel ning soistel
aladel on elupaiga leidnud nõmmelõoke, rukkirääk, põldpüü, jõgi-ritsiklind,
sookurg.
Loomastik
Loomad
Selline maastik on soodne elamiseks metskitsele, rebasele ning halljänesele.
Viimasel aastakümnel on täheldatud ka vanades metsades elutseva ilvese ning
ojasid, järvi ning vaiksevoolulisi jõgesid asustava kopra arvukuse tõusu.
Vetevõrk
Looduspargi alal ning lähistelt saab alguse kaks jõge - Väike Emajõgi
Pühajärvest ning Elva jõgi Valgjärvest.
Looduspargis on 65 järve ( kõrgustikul 130). Järved on enamasti väikesed ning
madalad, keskmine sügavus on 5-6 m. Mõnevõrra erandlik on vaid 22 m
sügavune Peitlemäe (ehk Kõlli) järv- kollakaspruuni veega vaikne
metsajärveke, kus vesi sügavneb erakordselt järsult.
Kooslused
Metsad
Mets katab ligikaudu 48% looduspargi pindalast. Valdavad on salumetsad, kus
alustaimestiku iseloomulikeks liikideks on sinilill, metspipar, kevadine
seahernes; põõsarindes sarapuu, kuslapuu ning näsiniin; puurindes on valdav
kuusk. Suhteliselt suur on laanemetsade osatähtsus, vähem on madalsoo-,
kõdusoo- ning palumetsi. Enamik Otepää metsi on suure inimmõjuga,
puutumatuna näivad metsad on Elva ja Väikese Emajõe ümbruses, mis on
ühtlasi rikkama elustikuga. Seal leidub pelgupaiku ka suurematele loomadele ja
lindudele nagu näiteks põder, karu, ilves, konnakotkas.
Kooslus
Sood
Otepää looduspargile on iseloomulik väikeste soode rohkus. Tihti võib
siinkandis liikudes sattuda künka nõlval algavale allikasooribale või järve
ümbritsevale õõtsik-sooribale, harvem siirdesoo- või rabalaigule. Kuigi siinsete
soode taimestik on suhteliselt liigivaene, torkab siiski silma käpaliste rohkus.
Sagedasemad liigid on harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-
sõrmkäpp ja soo-neiuvaip.
Säilinud ehitised
Otepää looduspargi territooriumil leidub jälgi erinevatest ajalooperioodidest
alates muinasajast. Kultuuriloolist väärtust omavad lisaks Otepää linnamäele ka
Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi
apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää pastoraadihoone ja
talvekabel.
Säilinud on mitmed põlise taluarhitektuuri näited (Poslovitsa, Saare, Kolga ja
Nüpli-Lõhmuse talu) ja pärandkultuurmaastike elemendid (Pühajärve
Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk). Osaliselt on säilinud traditsiooniline
asustuse struktuur, kus alles on enamus põliseid talukohti, uued ehitised on
aga püstitatud vanadele kruntidele või muul viisil vanaga harmooniliselt
sobitatud (nt Vana-Otepää, Elva küla).
Uuringud
2011
Mati Martin, 2011. Päevaliblikad Otepää looduspargis Oniscus OÜ.
2009
Nele Nutt. 2009. Otepää looduspargi maastikuline tsoneering. Artes Terrae OÜ.
2008
Toomas Kalda & Aivar Arike, 2008. Rohelise võrgustiku ja keskkonnatingimuste määratlemine
Otepää looduspargis.
2007
Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Otepää looduspargi taimekatte kaardistamise
aruanne.
Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Käpaliste kaardistus
Hendrik Relve, 2007. Põlispuude inventuur Valga- ja Võrumaal.
2006
Mare Leis. 2006. Otepää looduspargi lõunaosa brüoloogiline inventuur. Aruanne. EMÜ
Põllumajanduse ja keskkonna instituut. Tartu.
Toomas Kalda & Aivar Arik. 2006. Otepää looduspargi maa-asustuse muutused. Lõpparuanne.
Monika Suskevics. 2006. Teadlikkus ja kaasamine Natura 2000 avalikustamisel Otepää
looduspargis. Bakalaureusetöö. Juhendaja Mart Külvik.
Meie kasu
Otepää looduspargis on hea telkida, matkata, on suurepärased vaated. Seal on
väga palju erinevaid puu- ja taimeliike. On arenenud turism. Seal saab talvel
snowbord-ida ja swontube-ida, mägisuusatada jne.
Bussiga sõitmine ei ole kallis, soovitan matkata!
Lõpp
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase