Nimetu (0)

SOTSIAAL- HUMANITAARINSTITUUT
Õigusteaduskond
Nele Vainu
EUROOPA LIIDU KUJUNEMISE AJALUGU
Referaat
Juhendaja : Rektor T. Toomsalu
Tallinn 2010

SISUKORD

SISUKORD 1
Euroopa Liidu kujunemise ajalugu 2

Euroopa Liidu kujunemise ajalugu

Hetkel on Euroopa Liidus riike 27. Eesti astus Euroopa Liitu aastal 2004, 1. mail. Alates sellest oli Eesti täieõiguslik Euroopa Liidu liige. Sellega lõppes integreerumisprotsess konföderatiivsesse Euroopasse.
Euroopa Liidu idee oli juba 20 sajandi algul, kui mitmed humanistlikpatsifistlikud rühmitused taotlesid „Euroopa Ühendriikide“ loomist analoogselt Ameerika Ühendriikidega. Algselt oli see idee pöörane, kuna paljudel riikidel on erinevad poliitilised- ja maailmavaated erinevad. Tipppoliitik Vladimir Uljanov- Lenin arvustas tugevalt seda ideed ja arvas, et tegemist on tollase koloniaalimpeeriumite metropolide ning majanduslikult tõusvate Saksamaa ja Itaalia vastuoludega globaalseid turge ümber jagada. Selle õigsust näitas ka peagi puhkenud I ja II Maailmasõda. See pani mõtlema, et tuleb tulevikus välistada Saksamaa majanduslike ambitsioonide sõjalised lahendused. Sellega tuli idee Itaalia föderalistil Altiero Spinelli ``il ja Prantsuse funktsionalistil Jean Monnet`il luua 1940date teisel poolel ühine „riikidevaheline vastuoludeta Euroopa.“ Sellega kaasneski tõukejõud Euroopa integratsioonile.
Esimesena loodi Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (European Coal and Steel Community) 1952.aastal Luxembourgis riiklik-monopolistliku organisatsioonina, seda 1950.aasta Pariisi kokkulepete alusel. Järgmiseks sammuks oli harukondliku majandusliku koostöö laiendamine väljaspoole üksikuid tööstusharusid ja koostöö universaalse mehhanismi loomine. Seda teostati Euroopa Majandusühenduse moodustamisega 1957.aastal Roomas sõlmitud lepinguga. Kuuest liikmesriigist koosnevana alustas Euroopa Majandusühendus (European Economic Community) (eesti keeles lühidalt EMÜ) tegevust 1958 aastal. Pärast seda hakati vaikselt kaotama liikmesriikide vahelisi tollimakse ja kaubavahetuse kvoodikitsendusi. Kehtestati ka EMÜ-riikide väliste maadega kauplemiseks ühtsed tollitariifid ja ühtne kaubanduspoliitika . Eesmärgiks oli EMÜ maade vahelise inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Aastakümnete pikkuse arengu tulemusel kujunes EMÜ maailma üheks mõjukaimaks majanduspiirkonnaks ja ka rahvusvaheliskse organisatsiooniks.
Samal ajal laiendati aastal 1957 euroopa karukondlikku tööstuslikku koostööd. Selleks loodi Euroopa Aatomienergiaühenduse, mis sai teoks samuti1958. aastal. Nimeks sai energiaühendus EURATOM .
Alates 1965 aastast ühendati Euroopa harukondlik ja majandusülene koostöövõrgustik ühtsesse organisatsioonilissse struktuuri. Eelpool nimetatud ühendustele (EMÜ, ESTÜ, EAEÜ ) kujundati ühine nõukogu ja ühine komisjon ning liidetud ühendusi hakati nimetama Euroopa Ühendusteks, kuigi organisatsioonide ametlikud nimetused (Euroopa Majandusühendus, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus) ja aluslepingud jäid samaks.
Alates 1992.a. Maastrichti lepingust, millega majanduskoostöö piire laiendati ühtse rahasüsteemi loomisele ja deklareeriti koostööle ühtse poliitilise mõõtme andmist – sai Euroopa Ühendusest mõjuvõimas konföderatiivne riikide liit Euroopa Liidu nime all. „Euroopa Majandusühendus (EMÜ)“ nimetati ümber „Euroopa Ühenduseks (EÜ)“, muutmata konstitueerivaid aluslepinguid. Euroopa Liidu sünnipäevaks loetakse 1.novembrit 1993.aastal, mil jõustati Maastrichti leping ja mis kujundas Euroopa Ühenduse ümber Euroopa Liiduks (European Union - eestikeelne lühend EL). Sellest hetkest alustas Euroopa Liit, tuginedes aktiivset koostöölepingute sõlmimist teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu EFTA , UNIDO jt. Laienemise eesmärkidel hakkas EL värbama endale nn. „assotseerunud liikmeid“ selleks soovi avaldanud riikide hulgast. 1994.aastal said EL-i liikmeks Poola ja Ungari, 1995.aastal aga Tšehhi, Slovakkia, Bulgaaria , Rumeenia ja ka Eesti. Kui EL-i moodustumise hetkeks oli EL-i täisliikmetest liikmesriike 12, siis 1995.aastaga kasvas nende arv 15-le ( lisandusid Austria, Rootsi ja Soome). Kõigi EL-iga assotseerunud liikmesriikide lõppeesmärgiks oli täisliikmeks saamine. Selle tingimuseks seati Maastrichti lepingu nõuete ja Koopenhaageni kriteeriumite kõrvalekaldumatu täitmisega.
Tänases on EL-is 27 riiki. Viimase liitumislainega EL-i tulnud riigid kohustusid ühtlasi astuma ka ühisesse valuutaliitu, seetähendab valmistuma eurole kui ühisvaluutale üleminekuks ja rahvuslikust valuutast loobumiseks. Rootsi, Taani, Suurbritannia aga tegid erandi ega loobu niipea oma rahvusliku valuuta kasutamisest.
Kasutatud allikad
Teema nr.4. Euroopa Liidu kujunemisprotsessist ja selle tõukejõududest.