töötajatega arvestada ja nende nõu kuulda võtta 2. Milliseid vigu ja kelle poolt on tehtud, võttes aluseks olukorra kirjeldust? Konkreetseid vigu, võttes aluseks olukorra kirjeldust, ei olegi. Mina arvan, et Andres tegi hea otsuse ning otsis Hiiumaal oleva tootmisosa välja ja jätkas asjaajamist üksinda. Loomulikult on iga algul raske, aga millalgi tulevad ka tulemused suudeti ühe Taani ettevõttega ''Gelo'' sõlmida allhange, mis ei kestnud küll kaua kõigest aasta, sest suurfirma viis tootmise üle Hiinasse. 3 Seetõttu tuli otsida uusi allhankeid, sest tänu allhangetele firma püsti ju püsibki. Leiti uus võimalus ning sõlmiti leping ühe Rootsi vankritootjaga ''Robi'' ning kes oli huvitatud mänguasjade tootmisest samamoodi. Aastal 1998 suutis Keroks osta isegi ühe puutöökohja, sest firma oli seoses Venemaa krahhiga pankrotti läinud
Outsourcing logistika Outsourcing tähendab firma põhitegevust toetavate teenuste sisseostmist. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1950 - 1970 1PL (First Part Logistics) ehk asutusesisene ( insourcing) logistikateenus. Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1970- 1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Ettevõtetel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid mõnikord logistilisi teenuseid sisse ühekordse tegevusena logistilist teenust pakkuvalt firmalt. Sisseost toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1985 - 2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste outsourcing Ettevõtted on mõnest logistilisest tegevusest täielikult loobunud ehk ostavad need
SWOT analüüs-võimalused, tugevused, nõrkused, ohud. IT HANKED IT hanked on riistvara ja tarkvara hangete dokumentatsiooni koostamine ja läbiviimine. Dokumentatsioon koostatakse vastavalt kliendi vajadustele, mis selguvad läbirääkimiste käigus. Selle põhjal koostatakse hankedokument, mis saadetakse laiali sobivatesse ettevõtetesse. Peale pakkumiste saamist viiakse läbi arutelu, mille tulemusena selgub parim pakkuja. Pakkuja leidmisel tagatakse kliendile turvaline hange. IT ALLHANGE See tähendab seda, et lepingu on sõlminud teenuse pakkuja tellijaga, kuid töid teostab teenuse pakkuja poolt saadetud kolmanda isiku ettevõte. Infotehnoloogilise sisseostmise teenused on põhiliselt allhange arvuti või Internetiga seotud tööd, näiteks tarkvara programmeerimine jne... Avaliku sektori IT-hangete poliitika ja praktika peab vastama järgmistele põhimõtetele: 1. Ideede ja teabe vaba leviku põhimõte. 2. Monopolivastase vaba konkurentsi põhimõte. 3
alalise ülalpidamise kuludega, professionaalse spetsialisti palkamine on kindlasti kallim kui teenuse sisseostmine - ressursside kokkuhoid · sisseostetud IT-tugiteenus võimaldab saada kõrgekvaliteetset teenust, mis jääb sõltumatuks ühe inimese teadmistest ja kogemustest · väljastpoolt paistavad firma vajadused ja eesmärgid objektiivsemalt · jääb ära ettevõttepoolne vajadus töötajat motiveerida ning juhtida 5 Alltöövõtt (ehk ka allhange) tähistab olukorda, kus tellimust täitev ettevõte või muu isik teeb teatud töölõigu täitmise ülesandeks kolmandale isikule (alltöövõtja), kes omakorda astub lepingulisse suhtesse tellimuse täitmiseks mitte tellija enda, vaid täitja ehk peatöövõtjaga. Alltöövõtjate kasutamise põhjusi on mitmeid: nt vajaliku kompetentsi või muu ressursi puudumine omas ettevõttes, soodsam hind vms. Alltöövõttu tuleb eristada mitmepoolsetest lepingutest, kus töölõigud on algusest peale
•Loogiline sõltuvus - töö ei saa alata enne, kui eelmine on lõppenud, sest ühe töö tulemus on teise sisend. •Ressursisõltuvus - Töö ei saa alata enne, kui teine on lõppenud, sest neid töid teevad samad inimesed või nende tegemiseks on vaja samu vahendeid. Ressursisõltuvuse arvestamiseks tuleb projekti kavandades nihutada töid üksteise suhtes nii, et ühele inimesele ei satuks korraga mitu tööd. 8. Outsourcing – väljasttellimine, allhange Nii suured kui väikesed ettevõtted omavad reeglina kolme põhivaldkonda, mille outsource'mist kaaluda: 1. Infotehnoloogia (IT) 2. Põhiprotsessid 3. Logistika Firmajuhid outsource'vad paljusid IT-tegevusalasid – hooldus, remont, väljaõpe, rakenduste arendus, nõustamine, andmekeskused, klient/server rakendused, võrgudisain ja -hooldus, lõppkasutajatugi ning täielik IT-management. 9. Firmajuhid outsource'vad paljusid IT-tegevusalasid – hooldus, remont, väljaõpe,
III Monteerimine: turgude vahetus läheduses, vajab üsna odavat tööjõudu. IV Müük ja hooldus: tarbija läheduses, et oleks ostujõulisi kliente. 19. Millised tööjaotuseetapid on jäänud liiderfirmale ja milliseid tehakse allhankekorras? Liiderfirma – tegeleb uue toote välja mõtlemise või olemasoleva täiustamisega, toodetakse patendid, disain, tööjoonised ja –juhised arenenud riikide ettevõtetes (kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud), korraldab toote müüki. Allhange – selle korras valmistatakse toote detailid, monteeritakse kokku, viimistletakse ja pakitakse valmistoodang, vähemarenenud riikides (odav tööjõud) 20. Võrdle fordismi ja toyotismi. Fordism – toodetakse palju samasugust asja, masstootmine ja konveiermeetod. Toyotism – vähendatakse toomiskulusid, tagatakse parem kvaliteet, kõik töölised teevad oma kindlat detaili. Soovitakse kokku hoida. 21. Nimeta kõrgtehnoloogiaharusid ja tooteid. IT, elektroonika, ravimid, optikaseadmed.
ühikuteks; • võrreldes konteinerite kasutamisaega on konteinerite all kinni suhteliselt palju kapitali. Logitikateenuste sisseost.Millistesse nelsja arengujärku jaotub logistikateenuste osutamise areng,nimetage neid ja kirjeldage lühidalt? 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part Logistics) ehk ettevõttesisene logistikateenus. Sel perioodil teostas ettevõtte oma jõududega kõik logistilised tegevused. 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Teenuste sisseostmine toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste sisseost (outsourcing). Eelkõige hakati kasutama transpordi- (veokorraldusteenus, vedaja valik ja lepingud, veoarvete koostamine ja kontroll) ja laoteenust (laovarude korraldamine ja juhtimine) pakkuvaid firmasid. 4. Aastad 2000-2020 4PL ( Fourt Part Logistics) ehk logistiline integratsioon. Ettevõte ostab sisse kõik
INTEGRATSIOON võimuorganid transporditurgu? logistilised tegevused. •Sel perioodil domineeris ladustamise Võimuorganid mõjutavad 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part mentaliteet. transporditurgu järgmiste abinõudega: Logistics) ehk logistiliste teenuste •Logistika arendamise kiirendamist transpordialaste seaduste või allhange. Teenuste sisseostmine soodustasid: määruste väljaandmisega toimus juhuslikult ja lühiajaliste •Tarbijate nõudluse muutused; (autotranspordi kasutamise lepingute alusel. •Ringluskulude surve tootmiskuludele; ajalised piirangud puhkepäevadel, 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part
korjet *konkurents- sunnib modifitseeruma ning arendama logistilist ketti. 21. Olulised märksõnad väärtusketi haldamisel. *klienditeeninduse efektiivsus (tellimistsükli aeg, tellimuste täitmise määr, aja usaldusväärsus, võimsuse vastavus kliendi vajadusele jne) *Logistiline tõhusus (transport, laomajandus, tootmise kavandamine jne) * 22. Loetleda logistilise teenuse tasandid. 1PL- asutusesisene log-teenus (1950-70). Ettevõte tegi ise kõik logistilised tegevused. 2PL- Log teenuste allhange (70-85) Mõnikord osteti log teenuseid sisse ühekordse tegevusena (transport), kui oma ressurssidest ei piisanud. Sisseost toimub juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel 3PL- log teenuste sisseost (85-2000)- Teenuste sisseostuga moodustatakse pikaajaline koostöösuhe valitud partneriga. Kus nn kolmas osapool täidab kõik logistilised ülesanded või osa neist. 4PL- log integratsioon (00-20)- Ettevõte ostab sisse kõik log- teenused
Juhul, kui laos ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli oma autopark ja laod ja nõutavat kaupa pole, siis probleem püütakse lahendada asenduskauba pakkumisega või põhitegevuse kõrvalt pidi juhtima ka transporti ja ladusid. hilisema kauba kohaletoimetamisega. 2. 2PL (1970 1985) Second Part Logistics ehk logistilise teenuse allhange. Ettevõtetel olid 2. Tellimuse info. Kiire ja täpne informatsioon kliendile tellimuse täitmisest kauba olemasolust olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid mõnikord sisse laos, tellimuse seisust, eeldatava väljasaatmise ja kohalejõudmise ajad, jne. ühekordse tegevusena logistilist teenust. 3. Tellimistsükli elemendid. Tellimistsükkel on aeg kliendi tellimuse esitamisest kuni talle kauba 3
) ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (2) 1.3 Hange ·IT vahendite hankimisel on eesmärk saada parim lahendus parima hinnaga. ·Selle saavutamiseks on mõistlik valida mitmete võrreldavate pakkumiste vahel. ·Võrreldavad pakkumised saab, kui pakkumised on tehtud piisavalt täpse kirjelduse põhjal. IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (3) 1.3 Outsourcing väljasttellimine, allhange Nii suured kui väikesed ettevõtted omavad reeglina kolme põhivaldkonda, mille outsource'mist kaaluda: 1. Infotehnoloogia (IT) 2. Põhiprotsessid 3. Logistika Firmajuhid outsource'vad paljusid IT- tegevusalasid hooldus, remont, väljaõpe, rakenduste arendus, nõustamine, andmekeskused, klient/server rakendused, võrgudisain ja -hooldus, lõppkasutajatugi IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (4) 1.3 Miks kasutada outsourcing'ut?
teravili, liha, suhkur, kohv, puuvill, toornahk, kuld 7.Nimeta majandussektoreid (oskad liigitada majandustegevused erinevatesse sektoritesse) 1) Hankiv (primaarne ehk esmasektor) nt: nafta ammutamine, kalapüük 2) Töötlev (sekundaarne) nt: kondiitritoodete valmistamine, mööbli tootmine 3) Teenindav (tertsiaalne) nt: finantstegevus, side- ja postiteenused 8.Mõisted: liiderfirma, alltöövõtja liiderfirma: ettevõtete vahelist kooperatsiooni korraldav ja kooskõlastav firma allhange: detailide või valmistoodangu valmistamine või teenuste osutamine teisele ettevõttele alltöövõtja: allhanke korras tellijale toodet või detaili valmistav isik või ettevõte 9.Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine, geograafiline tööjaotuse süvenemine, kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side areng. Globaliseerumiseks vajalik: kolooniate poliitiline iseseisvumine, arenenud riikide
perioodidega võrreldes kõrgem ja aastate võrdlemisel tuleb seda eripära silmas pidada. Raha, mis on meie käest keskmiselt "tosina viimase aasta jooksul üle piiri" läinud, meist enamikul Eestis elavatel inimestel ei ole. Et meil seda raha pole kunagi olnud, oleme maha müünud nende aastate jooksul välisomanikele enamiku oma ettevõtetest ja nüüd on jäänud lisaks üksikutele ettevõtetele müüa maha veel ainult odavat tööjõudu (allhange ning "kalkunikitkujate" tootmine), metsa ning muid loodusvarasid. Peab tõdema, et meie ettevõtjad ei ole alati käitunud parimal võimalikul moel.Siis kui tulnuks kogu kasum investeerida tootmise arendamisse ning innovatsiooni, on kulutatud raha losside ehitamiseks, jahtide ning luksusautode soetamiseks. Majandus on aga karm- iga viga võib jääda viimaseks.Seetõttu ei jäänudki paljudel ettevõtjatel üle mud, kui tuli oma ettevõte võileivahinna eest välismaalastele maha müüa.
· Rahvusliku käsitöö säilitamine · Töökohtade loomine · Praktilisus ja ökoloogiliselt säästlik O Ettevõtluse võimalused T Ettevõtluse ohud · Laiendada ettevõtet · Majanduse madalseis · Ekspordivõimalus · Piiratud turg · Tootearendus(sortiment) · Sobiva materjali leidmine · Allhange · Väike tarbimine · Konkurendid 7 2. Ettevõtjale S Ettevõtja tugevad küljed W Ettevõtja nõrgad küljed · Tahtejõud · Loovuse,innovaatilisuse · Ettevõtlikkus puudumine · Riskijulgus · Ebakindel · Soov areneda · Oskamatus reklaamida
Eesti energiaga toimuv ei viitsi tegeleda teenuse innovatsiooniga Eestis, vaid ostab maid igalool mujal kokku. Et vaja oleks kasvada, selleks seda tehakse. Minnakse tulu teenima hoopis mujal. Ehk siis tehakse äri pärast, mitte oma põhitoote arendamist, minnakse lihtsama vastupanu teed. Ettevõtja puhul on sisuliselt kaks valikut, kas hakata midagi tootma, või pakkuda mingit teenust Mida teha ? - toode või teenus Kuidas teha? - tehnoloogiline või lihtne Kellele teha ? - lõpptoode või allhange Saaremaalt jällegi näide see lehmakommi teema. Veel näitena kus üks vend teeb väga peene saega mingi keerulise asja valmis on vastand sellele kes teeb sama asja käsitsi. Sanatooriumite puhul mõtles üks välja mida teha ja kellele, hiljem tulid teised tegelased ja kasutasid sama ideed ja said ka hakkama. Mingi Johan spa on veel olemas, millest keegi midagi ei tea, sest selle tegija ei ole välja suutnud mõelnud kellele teha. Mingil põhjusel see äri ei toimi kuigi hästi.
Autotööstus-on üks uuendusmeelsemaid tööstusharusid, toyotism, fordism; tulevikutrendid autotööstuses: isepidurdamine otsasõidu vältimiseks, iseparkimine jne. Suurimad autotootjad on USA ja Jaapan. 16. Nimeta fordismi ja toyotismi erinevusi. Fordism- konveiermeetodil masstootmine, ,,igaksjuhuks tootmine”. Toyotism- igasuguse raiskamise vältimine, oluline meeskonnatöö. Mõisted: Võrgustikupõhine majandussüsteem- ülemaailmne mastaabiefekt- toota palju ning saada suurt kasumit allhange- toote osade hankimine erinevatest riikides, hiljem kokku panemine ettevõtlusklaster e. kobar- piirkond, kus teatud toodet või teenust pakkuvaid ettevõtteid ja vastava sektori hõivet on märksa rohkem kui mujal; ettevõtete kogum toote väärtusahel- tegevuste kogum toodete valmistamisel, mille käigus lisatakse neile väärtust bränd- Toote- ja kaubamark irdfirma (spin-off)- eraldunud firmad, mis tekivad ülikoolide juurde, et ülikoolid müüksid teadustulemusi
· Paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine. 33. Loetleda logistilise teenuse tasandid. 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part Logistics) ehk asutusesisene (insourcing) logistikateenus. Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli autopark ja load ning ta pidi pöörama põhitegevuse kõrval suurt tähelepanu ka nende juhtimisele. 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part nLogistics) ehk logistiliste teenuste allhange (subcontract). Ettevõttel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid teenust pakkuvalt firmalt (nt transport) eelkõige juhul, kui oma ressurssidest ei piisanud operatsioonide teostamiseks. Sisseostmine toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. Nimetatakse ka tehingu sisseostuks. 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste sisseost (outsourcing - väljasttellimine)
Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi Vähem vabadust 46. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). Teenindussektori osakaalu tõus ja töötuse osakaalu langus Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange) Turu segmenteerimine, väikesemad turuniššid, kõrgem elatustase Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides) Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad jne.) Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng 47. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid ja ettevõtluse tugisüsteem. Ettevõtluspoliitika eesmärgid
Tooted ja teenused Männimööbel Männimööbel Männimööbel Männimööbel Männimööbel voodid täispuitmööbel Sihtgrupp Hulgiostjad, müügiketid kaubaketid, Hulgiostjad, Hulgiostjad, Hulgiostjad, Allhange, postimüügifir- hulgiostjad, allahange kaubaketid kaubaketid kaubaketid hulgiostjad mad müügiketid Toorme kättesaadavus hea hea Kehv hea hea hea hea Müügiargumendid hea taani kvaliteet,
värbamisele, valikule ja koolitusele. Eesti seadused piiravad ületunnitöö tegemist ning näevad ette selle eest ka pooleteise kordset tasu, mis vähendab tööandjate huvi ületundide rakendamise vastu. (Kihuoja 2007: 22) Ajutised töötajad on töötajad, kellele tasustatakse tehtud töötundide, tükitöö või konkreetse tööülesannete täitmise eest. Ajutise töötaja palkamine on lihtne ning nende värbamise ja valiku kulud madalad. (Kihuoja 2007: 22) Allhange on vahend, mille rakendamisel antakse teatud tööde tegemine lepingulisel alusel teistele organisatsioonidele. Organisatsioon ei palka töömahu suurenedes uusi töötajaid vaid sõlmib lepingu uue ettevõttega. Allhanke kasutamine on otstarbekas juhtudel, mil nõudlus mingi kauba või teenuse järele suureneb. (Kihuoja 2007: 22) Töötajate rentimine on kahe organisatsiooni vaheline töötajate kasutamise lepinguline
Milline on tasuvus? · Kuidas muuta tööjõu hulka ja töö korraldust? · Kuidas määrata prioriteete? Tegevusmahu muutmise võimalused · Viia maht vastavusse nõudlusega ajutine tööjõud, lisajõu rent. · Viia nõudlus vastavusse mahuga hinnamuutus, klientide limiteerimine, reklaami vähendamine · Mahu kohandamine nõudlusega esineb kõigil planeerimise tasanditel: 1. strateegiline uue hoone avamine 2. taktikaline allhange, lisatööjõud, koondamine 3. operatiivne ületunnid Piirangute teooria Kompleksse protsessi maht sõltub nõrgimast lülist/piirangust/pudelikaelast. Kui mõni lüli pidurdab kogu protsessi, siis tuleb see piirang kõrvaldada/lahendada. Piirang võib olla nii sisemine kui ka välimine. NB! Välisest piirangust (nt turunõudlus, 300tk/p) pole mõtet oma võimsust suuremaks kasvatada, sest see pole sinu kontrolli all! Juhtimisprotsess piirangute teooria järgi: 1
ja kaubamärgi tuntus. • Kulude jagamine (nt reklaamikulud). • Väiksem risk. • Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi (nt väljaõpe). ……….. aga vähem vabadust. 44.Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1.Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2.Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3.Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. 4.Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5.Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 45.Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad.
Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi Erinevused Püsiva juhtimisalase toe Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. Kulude jagamine Väiksem risk Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi 49) * Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. * Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). * Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. * Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). * Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. * Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). * Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 50) Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid - Tööhõive suurendamine
Minimaalne aktsiakapital oli 3000 rubla. · 17.11.1989 Eesti Ettevõtteseadus üldine ettevõtete tegevust, vorme, asutamist, registreerimist ja tegevuse lõpetamist käsitlev seadus. 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). · Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. · Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. · Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 50. Sotsiaalne ettevõtlus
tervest väärtusahelast. o Tahapoole integratsioon (backward integration) - tegevus, mil ettevõte hõlmab oma tegevusse ka väärtusahela alguses paiknevaid tegevusi. Ehk hakkab ise tegelema ka sellega, mida ta enne varustajatelt sai. o Ettepoole integratsioon (forward integration) - tegevus, mil ettevõte hõlmab oma tegevusse ka väärtusahela lõpus paiknevaid tegevusi. Allhange (outsourcing) - teatud tegevuste sisseostmine. Vastandtegevus vertikaalsele integratsioonile. Strateegiline liit (strategic alliance) - formaalne koostöö kokkulepe kahe või enama ettevõtte vahel ühise eesmärgi saavutamiseks. Ühisettevõte (a joint venture) - iseseisev juriidiline isik, mida omavad ja kontrollivad strateegilise liidu partnerid. Diversifitseerimise põhjused Ettevõtte kasv (eriti kahaneval turul)
Milline on tasuvus? • Kuidas muuta tööjõu hulka ja töö korraldust? • Kuidas määrata prioriteete? Tegevusmahu muutmise võimalused • Viia maht vastavusse nõudlusega – ajutine tööjõud, lisajõu rent. • Viia nõudlus vastavusse mahuga – hinnamuutus, klientide limiteerimine, reklaami vähendamine • Mahu kohandamine nõudlusega esineb kõigil planeerimise tasanditel: 1. strateegiline – uue hoone avamine 2. taktikaline – allhange, lisatööjõud, koondamine 3. operatiivne – ületunnid Piirangute teooria Kompleksse protsessi maht sõltub nõrgimast lülist/piirangust/pudelikaelast. Kui mõni lüli pidurdab kogu protsessi, siis tuleb see piirang kõrvaldada/lahendada. Piirang võib olla nii sisemine kui ka välimine. NB! Välisest piirangust (nt turunõudlus, 300tk/p) pole mõtet oma võimsust suuremaks kasvatada, sest see pole sinu kontrolli all! Juhtimisprotsess piirangute teooria järgi: 1
nõudeid erinevate juriidiliste vormide osas. 10 47. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). · Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. · Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. · Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 48. Sotsiaalne ettevõtlus
Äriseadustik (1995). Tõsteti aktsiaseltside ja osaühingute miinimumkapitali nõuet ja täpsustati nõudeid erinevate juriidiliste vormide osas. 47.Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 48.Sotsiaalne ettevõtlus
Hoius sõltuvalt piirkonnast 1650°... 2000 °C vahel. 86 taja usaldab oma rahasumma vastavalt kokku alepõllundus - algeline maaharimisviis, mis põhi lepitud tingimustele hoiulevõtja kätte. Raha- neb maa väetamisel põletatud puude tuhaga. hoiuselt makstakse üldjuhul hoiustajale intressi, Säilinud kohati arengumaades. 91 devalveerim ine - raha (rahvusvaluuta) väärtuse, allhange - detailide või valmistoodangu valmis vahetuskursi alandamine teiste valuutade suh tamine või teenuse osutamine teisele ettevõtte tes. Devalveerimine muudab eksportimise liht le, kaubandus- või ehitusfirmale või kõrgemal samaks, kuna kaupade hinnad alanevad. 30 seisvale tootmisettevõttele. 110,122 dotatsioon - riigi toetus ettevõttele, asutusele või alltöövõtja - allhanke korras tellijale toodet või eraisikule
inimese osa selles. KAUBAALUS- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust. JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. MATERJALIVOOG- logistika võtmesõna. See moodustub transpordi, laonduse,
Eesti osatähtsus Euroopa Liidu koguekspordis kui ka -impordis oli 2012. aastal 0,3%. Nii eksport- kui importkäibe poolest edestas Eesti Lätit, Maltat ja Küprost. Eesti eksport ühe elaniku kohta oli 2012. aastal 9370 eurot, mis ületas veidi ka Euroopa Liidu riikide keskmist (8956 eurot). Samuti oli EL-i keskmisest (9006 eurot) suurem Eesti import ühe elaniku kohta – 10 275 eurot. MÕISTED Eksport – Eestis toodetud (sh allhange) kaupade väljavedu, re-eksport, tarned välismaa laevadele ja lennukitele. Import – kaupade sissevedu Eestisse (sh allhange) nii sisetarbimiseks kui välismaale re-ekspordiks. Ekspordis ja impordis ei kajastu teenused ega transiit 34 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Eksport ja import Euroopa Liidus, 2012 Belgia Eksport
5. Uurida ja kasutada alltöövõttu võimalusi. Firmajuhtkond peaks keskenduma oma põhitegevusel, finantsjuhi kohustus on välja selgitada millistele kõrvaltegevustele juhtkond veel tähelepanu põõrab. Selgitades välja sellised kõrvalvaldkonnad, tuleks uurida võimalusi neid valdkondi katta resurssidega väljaspoolt. Kui finantsjuh katab mingid valdkonnad sisseostetava resursiga, jätta perioodiliselt kontrollima kas allhange toimib vastavalt ettevõtte vajadustele. 6. Finantsjuht peab suunama ja juhtima resursside paigutust. Eesmärgiks on resursside ja kapitali paigutuse nüüdis puhasväärtuse maksimeerimine. Finantsjuht peab üle vaatama kõik ettevõtte resursi paigutused ja nende finantseerimise. Oluline on hinnata erinevate projektide riske ja nendega kaasnevaid võimalikke tulusid. Sageli valivad projektijuhid selliseid projekte mis ei ole kõrge riskiga ja
· Personali juhtimise raames uuritakse töö iseärasusi ettevõttes ning määratakse kindlaks ametikohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded. Personali värbamine: · Ettevõttesisene värbamine: teadete tahvel, intranet · Ettevõtteväline värbamine: ajalehed, raadio, teler, internet, üritused, eriala- ja kõrgkoolide lõpetajad, tööamet · Värbamise alternatiivid: ületunnitöö, allhange- tellitakse mingid tööd teise ettevõtte poolt, tähtajaliste töölepingutega ajutised töötajad, töötajate rentimine. Personali valik: Otsustusprotsess, mille tulemuseks on kohataotlejate hulgast kõige paremini sobivate väljavalimine. Meetodid: eelintervjuu, ankeet (CV), tausta uuring, soovituskirjad, test, käitumisülesanne ja töölevõtuintervjuu. Töötuid mehi on rohkem kui töötuid naisi. Eesti naisettevõtjate olulisemad barjäärid ettevõtlusega alustamisel:
Äriseadustik (1995). Tõsteti aktsiaseltside ja osaühingute miinimumkapitali nõuet ja täpsustati nõudeid erinevate juriidiliste vormide osas. 47.Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.
1) Struktuursed muutused majanduses. Kasvanud on teenindussektori ja teadmusmahukate ettevõtete osakaal, mille puhul on väikeettevõtlus efektiivsem. 2) Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus paljudes riikides. Oma roll on siin valitsuste poliitika muutumises 3) Suurettevõtete käitumise muutumine: populaarsust on võitnud osa tegevuste/ teenuste sisseostmine väikeettevõtetelt (allhange), mis on ühtepidi andnud viimastele uusi võimalusi, kuid on ühtlasi ka tekitanud sõltuvuse suurettevõtetest. 4) Masstootmise üleviimne vähem arenenud riikidesse. 5) Turu segmenteerimine ja nisiturgude kujunemine kui uus võimalus väikeettevõtetele. Koos heaolu tõusuga ei soovi üksikisikud ja ka organisatsioonid osta (odavaid) masstooteid, vaid eelistad diferentseeritud või spetsiaalselt neile kohandatud tooteid.
- St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid. Osterwalderi ärimudel - Kaasajal vast populaarseim ärimudeli käsitlus. 50.Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). - Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. - Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). - Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. - Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). - Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. - Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). - Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 51. Startup-ettevõtete mõiste. Mis on iduettevõte (startup)? (EAS)
Tellimuse kuluarvestuse (job costing) eesmärgiks on määrata tellimuse täitmiseks tehtud kulud (otse- ja kaudkulud (tootmise üldkulud)) Iga tellimuse kohta tehakse kulude arvestusregistrid, kuhu kantakse - Otsesed töökulud ajatöö ja tükitöötasu - Otsesed materjalikulud ostetud või laost väljastatud materjali, pooltooted 79 - Muud otsekulud spetsiaalselt selle töö jaoks tehtud kulutused (allhange, litsentsid, tööriistarent, komandeeringukulud jms.) Otsekuludele lisatakse tootmisüldkulud, lähtudes valitud jaotusbaasist kas traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi abil. 80 Üldkulude arvestus tellimuse kuluarvestuses Tellimuse kuluarvestuses kasutatakse üldkulude arvestamisel tegeliku kulu, normkulu ja ka standardkulu arvestust (eelistatud normkulu ja standardkulu).
detsentraliseerimise esimene samm, legaalne (kuigi piiratud) võimalus ettevõtluse arenguks, ettevõtlike inimeste esilekerkimine, majandusaktiivsuse tõus ja majandusliku mõtlemise areng. 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). 7. Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. · Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted.
tagad, et su tulud ületavad kulusid. OSTERWALDER – omamoodi template, mille põhjal ettevõtted saavad oma eksisteerivat või planeeritavat ärimudelit visualiseerida. Iga sektsiooni all vastad teatud küsimustele 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). 7. Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 8. Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted. 9
kaubamärgi tuntus. · Kulude jagamine (nt reklaamikulud). · Väiksem risk. · Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi (nt väljaõpe). ........... aga vähem vabadust. 48. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). · Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. · Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. · Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. · · Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted.
Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid. OSTERWALDERI ärimudel Kaasajal vast populaarseim ärimudeli käsitlus 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange) Turu segmenteerimine. Väiksemad turunišid, kõrgem elatustase Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, juuksurid jne) Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist
kas nemad IT-d või IT neid? Tihti võib skeptikutele tunduda, et IT arendussuunad ja ettevõtte äritegevuse prioriteedid pole omavahel kooskõlas. Tehnoloogia näib küll olevat võimas, aga selle kasutamise äriline efekt küsitav. Ja nõnda edasi. Loe täpsemalt A2.4.4 A.2.4.3 Hankeid või allhankeid nõudva olukorra kirjeldus. Explain the situations that require procurement and outsourcing Procurement hankimine; outsourcing väljasttellimine, allhange; Nii suured kui väikesed ettevõtted omavad reeglina kolme põhivaldkonda, mille outsource'mist kaaluda: 1. Infotehnoloogia (IT) 2. Põhiprotsessid 3. Logistika Maailma outsourcing'u turust kuulub praegu umbes 30% IT-le, mis on ühtlasi ka kõige kiiremini kasvav segment. Firmajuhid outsource'vad paljusid IT-tegevusalasid hooldus, remont, väljaõpe, rakenduste arendus, nõustamine,
Iga ettevõte on erinev, vastaval tuleb plaani kohandada. Kui äriplaani koostatakse esitamiseks konkreetsele organisatsioonile, siis tuleb ka arvestada selle organisatsiooni nõuetega. 50. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1) Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2) Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3) Turu segmenteerimine. Väiksed turuniššid, kõrgem elatustase. 4) Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5) Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6) Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimiehed, juuksurid jne) 7) Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate
• Muutus majanduse struktuur ning esile kerkisid uued tegevusalad. • Probleemiks töötuse kõrge tase. Väikeettevõtetele hakati pöörama suuremat tähelepanu. • Birch jõudis oma töös järeldusele, et suurem osa uutest töökohtadest luuakse väikeettevõtetes. 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed,
6. Väikeettevõtete roll majanduses ning nende osakaalu tõusu põhjustanud tegurid. Väikeettevõtted on kohanenud turu tingimustega, paindlikumad, suurem osa töökohti luuakse väikeettevõtetes: hiires ja gasellid (70%) Väikeettevõtete osakaalu kasvu põhjused: · Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. · Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. · Muutuvad reeglis tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. · Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted.
Konkurentsieelise aluseks võivad olla: Madalamad kulud nissi teenindamisel Võime pakkuda nissi kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat. 46. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). 7. Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. · Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted.
1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse.
Pooled uued tooted peaksid tulema P&G oma laborist ja teine pool väljast. Selle põhjal arendati välja connect and develop innovatsiooni mudel. Selge aimdusega, mida kliendid vajavad, suudeti identifitseerida paljulubavad ideed ja kasutada omaenda R&D, tootmist, turundus ja ostuvõimekusi, et luua paremaid ja soodsamaid tooteid, kiiremini. Kahe aastaga lansseeriti enam kui 100 uut toodet, millest mingi aspekt tuli väljast. Connect and develop ei ole sama mis innovatsiooni allhange. Allhanke strateegiad tüüpiliselt lihtsalt suunavad töö madalama kuluga ettevõtetele. Connect and develop sisneb uute heade ideede leidmises ja nende kasutamises sisemiste võimekuste arendamiseks ja kapitaliseerimiseks. Selleks et se süsteem töötaks oli oluline teada täpselt, mida otsitakse. Seega pandi kohe alguses paika et otsitakse ideid, mille puhul on juba teatud edu olemas. Keskenduti ideedele ja toodetele mis lõikaksid kasu P&G teknoloogiast, turundusest,
riske. Liialdam. pidurdab org. loovust. Org.sisese värbam. allikad: 1) tööt. edutam. (tööalane liikum. kõrgem. töök.), 2) üleviim. (ei kaasne muudat. org. hierarhias), 3) taandam. (tööt. viimine madalam. töök.), 4) tagasiastum. (tööt. asum. neile sobivam. töök.), 5) erruminek, 6) valland. (töösuhete ajut. katkestam või töölepingu lõpetam.), 7) alternatiivne värbam.: - ületunnitöö - suurend. tööt. normtöötundide arvu. Lühiajal. tööjõuvaj. suuren.; - allhange - teat. tööde tegem. ant. lepingul. alusel teistele org.-dele. Sobib, kui progn. nõudl. suuren. mingi kauba järele lühiper. jooksul; - tööt. rentim. - 2 org. vahel. tööt. kasut. lepingul. vorm, mille käigus 1 org. rendib teiselt töö- t., temaga ise otsestesse lepingul. suhetesse astumata. Sobilik ootamatu tööjõuvaj. suuren. korral. Org.sisese värbam. vahendid: 1) töök. pakkum. - protseduur, mille käigus inform. tööt. vabanev. kohtadest; 2) töök. omandam
6th ed. The Driden Press, 2000, lk. 152-154 Ületunnitöö on vahend, mille rakendamisel suurendatakse normtöötundide arv. See sobib lühiajalise tööjõuvajaduse suurenemise korral, võimaldades vältida tööandjate kulutusi värbamisele, valikule ja koolitusele. Töötajate rentimine on kahe organisatsioonivaheline töötajate kasutamise lepinguline vorm, mille käigus üks organisatsioon rendib teiselt töötajaid, sealjuures ise nendega otsestesse lepingulistesse suhetesse astumata. Allhange on vahend, mille rakendamisel antakse teatud tööde tegemine lepingulisel alusel teisele organisatsioonile. Organisatsioonisisese värbamise vahendiks on töökohtade pakkumine ja omandamine. Töökoha pakkumine (job posting) on protseduur, mille käigus informeeritakse töötajaid vabanevates kohtadest ning töökoha omandamine (job bidding) on tehnika, mis lubab nõutava kvalifikatsiooniga töötajatel saada pakutavat tööd. 218
annaabi.ee 
