Juhendaja: Juhendaja nimi Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. Rapla 2011 Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................Error: Reference source not found 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (SUURTÄHTEDEGA).Error: Reference source not found 1.1. Esimene alapealkiri............................................Error: Reference source not found 1.2. Teine alapealkiri.................................................Error: Reference source not found 1.2.1. Ala-alapealkiri............................................................ Error: Reference source not found 1.2.2 Ala-alapealkiri............................................................. Error: Reference source not found 1.3. Kolmas alapealkiri..............................
REALISMIST POSTMODERNISMINI 1. Missugustesse ajapiiridesse realism kirjandusvooluna paigutub? I.1830-1870: relism areneb paralleelselt romantismiga II. 1871-1917: levib paljude maade kirjandusse ja muutub uute kirjandusvoolude mõjul 2. Nimeta realismi olulisemad zanrid. Romaan, novell ja jutustus. 3. Nimeta Stendhali peateos (alapealkiri, moto). Peateos: ,,Punane ja must" (1830) Alapealkiri: ,,XIX sajandi kroonika" Moto: ,,Tõtt, karmi tõtt". 4. Kust pärineb mõiste ,,bovarism"? Mida see tähistab? Bovarism on tuletatud Flaubert'i romaani "Madame Bovary" peategelase nimest. Sõna bovarism tähistab teostumatute romantiliste unistuste hellitamist. 5. Nimeta L. Tolstoi suurromaan kaasajast. Missugustele küsimustele see vastust otsib? L. Tolstoi suurromaan kaasajast on ,,Anna Karenina".Teos otsib vastust järgmistele küsimustele:
Maailma avastamine [Tippige dokumendi alapealkiri] [Tippige autori nimi] Maailma saab avastada mitut moodi. Võib lugeda tugitoolis raamatuid või minna ise maadeavastajaks. Inimesi paelub uudishimu avastada uusi asju ja kohti. Need võivad asuda sinu kodumetsas või hoopiski teiselpool maakera. Inimesed lähevad maad avastama kõik võimalike transpordi vahenditega. Selleks võib olla väike kanuu või suur reisilennuk. Esialgu läksid inimesed maad avastama, kuna oli vaja kaupa, mida endal saada polnud
U. Kala Tallinn 2002 Lisa 2 Sisukorra näidis SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)....................................5 1.1. Esimese peatüki alapealkiri.........................................................7 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega).......................................10 2.1. Teise peatüki esimene alapealkiri................................................10 2.2. Teise peatüki teine alapealkiri.....................................................14 2.2.1. Teise peatüki teise alapealkirja esimene alapealkiri.....................16 3. UURIMISTÖÖ METOODIKA (suurte tähtedega)............
1 July 22, 2012 Footer text here Pealkirja paigutus Kristiina EHIN Alapealkiri 18. juulil 1977 Raplas Luuletaja, proosakirjanik Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat spetsialiseerunud rahvaluulele 2004 omandas Tartu Ülikoolis magistrikraadi
märge- vt. näide "Fotograafia" 6. Töö kirjutamist alusta kolmandalt lehelt. Referaat keemiast 7. Soovitav on kasutada teksti liigendamist. See tähendab alapealkirjade kasutamist Näide teksti liigendamine ja sisukord Pealkiri: Fotograafia lk.3 Ivan Orav 9.A klass Alapealkiri: Mustvalge fotograafia lk. 4 Alapealkiri: Värvifotograafia lk. 5 2004/2005 õppeaasta 8. Alati, kui kirjutad mingit uurimustööd või referaati, näidatakse töös ära ka see, millistest allikatest üks või teine fakt või mõte pärineb. Seda nimetatakse viitamiseks. Ka antud referaadis tuleb viidata erinevatele materjalidele, see tähendab, et iga fakt või lõik, mis on kirjutatud, peab sisaldama lõpus viidet.
HÜPPAB LEHEKÜLJE ALLA. HIIREKURSOR VILGUB JOONE ALL NUMBRI TAGA, KUHU KIRJUTAD VÕI KOPEERID ALLIKA, KUST MATERJALI SAID. INTERNETIAADRESS ALATI KOPEERI, HOIAD SEL JUHUL AEGA KOKKU JA VÄLDID VIGU!! Sisukorra automaatne koostamine (koosneb 2st osast) 1. Pealkirjade määramine laadide (style) abil Märgista tekst, mis on pealkiri ja vali kas Heading 1 1. taseme pealkiri e suur pealkiri Heading 2 2. taseme pealkiri e alapealkiri Heading 3 3. taseme pealkiri e alapealkirja alapealkiri 2. Sisukorra tekitamine Vii kursor kohta, kuhu soovid sisukorra paigutada ja vali menüüst Insert > Reference > Index and Tables... > Table of Contents sakk Lisa > Viide > Registrid, sisukord ja loendid... > Sisukord NB! LISADES PEALKIRJU JUURDE VÕI NEID HOOPIS ÄRA KUSTUTADES, ON VAJA SISUKORRA TABELIT KA UUENDADA
Rühm tegutses 10 aastat. Nikolai Rimski-Korsakov Tema nime kannab Peterburgi konservatoorium. Lemmikzanr oli ooper, neid oli tal 15 Tuntuim ooper oli "Lumivalgeke" , muinasjutulise sisuga. Sümfoonilistest teostest on tuntuim "Scherezade" , mis seotud "1001 öö muinasjuttudega". Pjotor Tsaikovski Esimesi üliõpilasi, kes astus Peterburgi konservatooriumi. Looming psühholoogilise sisuga, looming väljendab inimesi hingelisi elamusi. Tippteoseks on VI Sümfoonia, alapealkiri "Pateetiline". Kirjutas suurvormide kõrval ka väiksemaid ning programmilist muusikat klaverile. Näiteks "Aastaajad" ja "Lastealbum". Suvitades 1867.a. Eestis, kirjutas programmilise tsükli "Mälestusi Haapsalust". Pjotor Tsaikovski Oopereid on kirjutanud 10, meistriteoseks on psühholoogiline draama "Jevgeni Onegin" Kahe noore inimese traagiliselt lõppev armastus ooperis "Padaemand" . Pjotor Tsaikovski Click to edit Master text styles Second level
Töö tulemused ja järeldused on omavahel seostatud ning kokkuvõte on korrektne. 3. Hinnang Tööl on praktiline väärtus, sest suureneb inimeste teadlikkus Aafrikas olevast olukorrast. Seetõttu võib kasvada inimestes tahe abistada sealseid peresid või koole, nt raha annetades. Töö ülesehitus on loogiline. Joonistele ei ole tekstis viidatud. Pealkirjad ja alapealkirjad vastavad järgneva teksti sisule. Kahel alapealkirjal puudub korrektne nummerdus. Näiteks lk 6 alapealkiri 1. peab olema 1.1. Stiil ja keel on uurimistööle kohased, kuid esineb üksikuid kirjavigu. Näiteks lk 9 esimese lõigu kolmas rida: oranisatsioon Kasutatud kirjanduse viited ja loetelu on vormistatud korrektselt, kõigile teostele tekstis viidatud. Uurimistöö üldistused ja järeldused on põhjendatud. Uurimistöö kitsaskohaks olid üksikud kirjavead ning tähelepanu vead. Täiendavad küsimused: Kui palju teadsite Teie varasemalt Aafrika haridussüsteemist ja sealsetest
jõudnud päris kontserdile. Aga pean ütlema, et minu meelest pole see olnud mitte sugugi halvem kogemus, pigem vastupidi. Nimelt vaatasin siis 1. jaanuari õhtupoolikul Eesti Televisiooni pealt Eesti Kontserdi ja Hennessey uusaastakontserti, mis toimus tegelikult Estonia kontserdisaalis. Kontserti eesmärk oli viia kuulajad kaugetesse maadesse ning erinevatesse maailma paikadesse. Sellest tuli ka kontserdi alapealkiri ,,Eksootiline rännak. Dirigendiks oli Andres Mustonen ning lisaks oli tulnud esinema Etty Ben-Zaken Iisraelist. Mulle meeldis ta isiklikult väga, kuna ta hääl oli väga mitmekülgne, värvikas ning võimas. Veel oli kohale tulnud üks huvitav mees, Mario Stefano Pietrodarchi, kes mängis bandoneoni. Nägin sellist pilli esimest korda, hiljem isegi uurisin internetist, millega täpsemalt tegu oli. See pillimäng muutis
Retsensioon August Gailit ,,Ekke Moor" Inimese teekond ruumis ja ajas on romaanikunsti üks põhilisi ainealasid. Nii väidavad mõnedki kirjandusteoreetikud ning pole põhjust selles kahelda. Gailiti romaanil on väga sobiv alapealkiri ,,Teekond lahtiste allikate juurde" , sest sümboolne allikate otsimise mõte kõlab juhtmotiivina läbi kogu raamatu. Tervikuna jõudis ,,Ekke Moor" lugekate kätte 1941. aasta lõpul. See rahu ajal kavandatud optimistliku põhiheliga romaan sai raamatuks sõjamürina keskel, kus seda teost loeti kui kaotatud lapsepõlve mälestust ja kaja. Gailiti romaanis leidub kõikvõimalike liialdusi igal leheküljel, see kuulub lahutamatult gailitliku kirjutamislaadi juurde
August Gailiti ,,Ekke Moor" Retsensioon August Gailiti romaan novellides ,,Ekke Moor" jutustab rannaküla poisist Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamatu alapealkiri võiks olla ,,Teekond lahtiste allikate juurde", sest just neid läheb Ekke Moor laia maailma otsima ning lahkub oma kodukülast Ingelandist. Ekke Moor on noor ja uljas poiss ning oma kodukülas peetakse teda logardiks, kes külastab öösiti erinevaid neidusid ning vedeleb rannas niisama ega abista oma ema Neenut. Neenu on karmikäeline, samas aga väga hell ja hooliv naine, kes armastab oma noorimat poega väga. Ka Ekke Moor armastab oma ema
11.2015 Lisada päis ja jalus. Päise vasakule nurka oma nimi, keskele dokumendi pealkiri, paremale dokumendis olev sõnade arv. Jalusesse keskele tänane kuupäev Paigutada leheveerised : vasak 3cm, parem 2,5 cm, all 2,7, üleval 2.5 Lisada teemakohane vesipilt teksti taha Kolmas lõik lisada kolme veergu ja veergude vahele lisada vahejoon Täpploendi asemel tekitada numberloen Pealkiri kujundada järgmiselt: Suurtähtkiri, Times New Roman, 14 pt. Alapealkiri Arial, 12 pt Lõikude vahed 12 pt Teksti suurus 12 pt Teksti reavahed 1.5 pt 17.11.2015
· osutaks pigem olulisele, kui selgitaks midagi; · sobiks teksti stiiliga (arutlev tekst vajab asjalikku, ilukirjanduslik tekst kujundlikku pealkirja). Hästi sõnastatud pealkirjas puuduvad tühisõnad. Silmas tuleb pidada, et ka kirjavahemärgid võivad pealkirja tähendust oluliselt muuta. Autoril on võimalik pealkirja toestada või täpsustada, kasutades selleks ala- ja vahepealkirju ning motot. Alapealkirjaga saab pealkirja täpsustada või seletada. Alapealkiri ei tohi teksti kesksest mõttest lahkneda, sest sel juhul nõrgeneb pealkirja ja mõttearenduse sidusus. Teema Võidu nimel kõigeks valmis 1. alapealkiri Dopinguprobleeme tänapäeva spordis; 2. alapealkiri Tsempioniks loobumiste hinnaga. Esimene alapealkiri osutab, et autor käsitleb dopinguga seotud küsimusi, teisel juhul aga analüüsib, millest peab sportlane edu nimel loobuma. Vahepealkirjadega tuuakse esile teksti erineva sisuga alaosad, taotletakse esituses
Prantslane Standhal on esimene kirjanik Euroopas, kes pälvis oma romaanidega realisti kuulsuse kuid alles XX sajandil, sest tema eluajal ei olnud realismi mõistet veel olemas. Standhal paigutub realistide hulka, keda romantikutest eristab tegelaste kindel seos vastava ajastu ja ühiskonnaga, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine. Oma peateoses "Punane ja must" kirjutas ta: Tõtt. Karmi tõtt. Romaani "Punane ja must" alapealkiri on "XX sajandi kroonika", mis määratleb küllaltki täpselt elu nii nagu ta on. "Punane ja must" Alapealkirjast võime järeldada, et tegemist on kindlapiirilist ajastust reprodutseeriva realistliku teosega. Romaani peategelane on 18-19 aastane noormees Julien Sorel, puusepa poeg, kes tahab jõuda nö. "haljale oksale", aga et sinna jõuda, siis peab ta kasutama kavalust ja osavaid manöövreid. Ka karjääriredeli astmestikud on talle teada.
(1803- 1872)-muhu köster ja kooliõpetaja."pöllumehhe ait" , Fr. R. Kreutzwald ( 1803- 1882)-kalevipoja kirjapanija, Johann Voldemar Jannsen ( 1819 - 1890)-koorilaulude sõnade autor(,,mu isamaa mu õnn ja rööm"), Lydia Koidula ( 1843 - 1886) üks eesti teatri loojatest,"emmajõe õpik" .E i ole lugenud. 10. Friedrich Sigismund Stern (1812 - 1889)- 1886 ,,Perno Postimees" toodi Tartusse, kus sellest sai lihtsalt ,,Postimees" Carl Robert Jakobson ,,Sakala" 1878 alapealkiri ,,Üks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht" - kasutas uut kirjaviisi 11. Aleksandrikooli peakomitee kõrvale tekkis 1872. a teine üle-eestiline organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts. Esimeseks presidendiks valiti J. Hurt, kelle juhtimise all tegutseti edukalt eesti keele uurimise, uue kirjaviisi propageerimise, raamatute kirjutamise ja vanavara kogumisega. 1865. a asutas J. V. Jannsen Tartusse lauluseltsi ,,Vanemuine", samal aastal asutati Tallinnas "Estonia" selts.
aastal lõppenud romaanivõistlulse. Sama aasta septembrist on ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema toestest võib nimetada veel ,,Elu algab täna", mis esmalt, 2003. aastal ilmus võrguteavikuna ning 2006. aastal ka trükisena ja 2007. aastal ilmunud lühimängufilm ,,Südameasjad". 2. Raamatu pealkiri ,,Mina olin siin" näitab, et peategelane Rasmus soovib, et teda märgataks, lause justkui kinnitab, et ka tema on midagi teinud, kuskil käinud, eksisteerinud. Alapealkiri ,,Esimene arest" on teosel selle pärast, et kogu raamat on kui Rasmuse seletuskiri arestimajast isale. 3. Teose tegevus toimub Tartu äärelinnas, kust tegelikult ka autor ise pärit on. Käsitletud on perioodi, mil peategelase, Rasmuse, elu üha keerulisemaks ning ohtlikumaks muutub, aega, mil poiss ümberringi toimuvate kuritegude keerisesse langeb. Olles aga eas, kus kõik toimuv otseselt tema tulevikku kujundab, ongi peategelase jaoks antud sündmused väga suure
õed Brontëd) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). STENDHAL (17831842) (kodanikunimi Marie-Henry Beyle) Stendhal oli esimene kirjanik Euroopas, keda peeti realistiks seda küll alles 20.sajandil. Kirjaniku eluajal ei olnud realismi kui kirjandusvoolu mõistet veel olemas, oli vaid klassitsism ja romantism. Stendhal asus romantistide poolele. Stendhali peamine nõue kirjandusele oli kaasaegsus. Tema tähtsaim teos on ,,Punane ja must" (1831), alapealkiri on ,,XIX sajandi kroonika". Motoks on TÕTT, KARMI TÕTT! Valgustajate eeskuju järgides samastas Stendhal oma romaani peegliga, millega liigutakse teel. Peegel näitab tegelikkust palju täielikumalt. Peegel muutub maagiliseks, näidates seda, mida varem ei märgatud. Ta ei kujuta lihtsalt ajastu nähtusi, vaid uurib ka nende põhjusi ja tagajärgi. Keeranud romaani peegli inimese sisemaailma
Sümfoonia kõrvalt kirjutas ta ka mitmeid laste surmalaule. Mis annaks alust arvata, et Mahler oli teadlik tema ellu tulevast traagikast. Selle kõige paremaks tõestuseks on kolm haamrilööki neljandas osas. Need sümboliseerisid kolme tema saatuselööki, mis teda peagi elus ootasid. Aasta peale kuuenda sümfoonia esmaesitust suri tema vanem tütar, ta sai teada oma ravimatust südamehaigusest ja kõigele lisaks sunniti ta loobuma töökohast Viini ooperis. Kõigele sellele vaatamata oli alapealkiri traagiline kriitikute väljamõeldis, sest Mahler ise eitas rangelt programmilisust oma teostes. Gustav Mahleri loomingus on muusikat igaks hetkeks, aga 6. Sümfoonia on ikka minu arvates tema parim teos. Selles kujutatakse sügavuti inimese elu ja saatuselöökidega kaasnevat traagikat, mille ettekandega sai ERSO ka väga hästi hakkama. Just selle pärast soovitaks ma igale klassikalise muusika huvilisel külastada ERSO kontserte ja eriti kui mängitakse Mahlerit.
Ta sai aru, et tema järgi seisneb inimlik tarkus selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses. Sokrates “teab, et ta mitte midagi ei tea”, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. 3. Milline oli Sokratese filosofeerimise meetod, millistest osadest tema vestlused koosnesid? Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Igal dialektik on väike alapealkiri või märksõna: iroonia, maieutika, defineerimine ning induktsioon. Iroonia- Sokrates püüdis leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses, kuid varjas sellist püüdlust, mängides rumalat inimest. Maieutika ehk “ämmaemandakunst”- Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Selles mõttes peabki inimene “tunnetama iseennast”
· ,,Tulilinnu" aluseks on vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Impressionistlik kõlapilt, vene rahvalaulu motiivid) · ,,Petruska" on groteskne lugu kirest ja mõrvast vene nukuteatri nukkude seas. Balletis tuuakse lavale vene kaduv külaelu. Ballett käsitleb inimliku õlsuse ja tühisuse teemat. Võitlust ja protesti tuimuse vastu. ,,Kevadpühitsus" ,,Le Sacre du printemps" ,,Püha kevad" · Teose alapealkiri ,,Pildid paganlikust Venemaast". · Stravinski varajaste ballettide seas kõige novaatorlikum. · Esietendusel 1913 kevadel puhkes Pariisi ChampsElysees` teatris skandaal, milletaolist Pariisi paljunäinud teatripublik ei mäletanud juba aastakümneid. · Saalis naerdi, karjuti ja vilistati nii lärmakalt, et eesriie tuli langetada juba etenduse keskel.Viimase piirini nördinud helilooja oli selleks ajaks teatrimajast juba lahkunud. ,,Kevadpühitsus"
-avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. Figaro pulm. Pr kirjaniku Beaumarchaise näidendi järgi. Näidend tunnistati monarhide poolt ohtlikuks, keelati lavastamine Libretot pehmendati (Da Ponte) 1786 esietendus. Tegelased: Figaro toapoiss, tema armastatu Susanna toatüdruk, krahv, krahvinna Tegevus toimub ühe päeva jooksul, sellest ka alapealkiri Pöörane päev Alamrahva hulgast pärit peategelane Figaro irvitab tema kõrguse krahvi üle ning saavutab võidu. Figaro on oma au, õiguste ja õnne eest võitleja, järjekindel nagu kaasaegne revolutsiooniline ajastu. Ooper on loodud koomilise ooperi traditsioone järgides, kuid mitte ainult - lõbus, kuid täis sügavaid eluprobleeme. M sulatab koomilise ja lüürilise, madala ja üleva. Avamäng Figaro aaria Don Giovanni, ka Don Juan ( 1787) olenevalt keelest, it, pr, hisp. erinev
VILJANDI GÜMNAASIUM Meedia küsitlus [Tippige dokumendi alapealkiri] Birgit Murumägi Meedia küsitlus Eesmärk on uurida, milliseid meediakanaleid noored kõige enam kasutavad ja milline on nende huvi uudiste ja uudistega kursis oleku vastu. Samuti kajastub küsitlusest, kas meediakanaleid kasutatakse rohkem meelelahutuseks või info saamiseks. Küsitlusele vastas 15 Viljandimaa inimest. 1. Millist meediakanalit Te kõige rohkem kasutate? Tulemus: 20%
PealkirjaT E Inge Pikkor paigutus E © Alapealkiri Tugevalt fermenteeritud (kääritatud) tee Fermenteerimine kujutab endast rullimise MUST TEE käigus väljunud rakumahla oksüdeerumis- ja käärimisprotsessi, mis kutsub esile värvi muutumise ja iseloomuliku aroomi tekke Tänu fermenteerimisele vabane- vad ka teised tee maitse jaoks tähtsad ained,mis osalt lahustuvad ainult väga kuumas vees Fermenteerimisele järgneb kuivatamiseprotsess Tee kuivab masinates tempera-
Prantusmaa presidendile Félix Faure´ile ning millega kirjanik sekkus tolle aja skandaalseimasse kohtuasja. 29. septembril 1902. aastal Zola suri vingumürgituse tagajärjel, olnud selleks ajaks kirjutanud juba üsna palju teoseid. Kirjanikuna liigitatakse Émile Zola naturalistide hulka. Üle poole Zola teostest kuuluvad kogumikku ,,Les Rougon-Macquart", mille peamisteks teemadeks on alkohol ning muud ühiskonna pahed, vaesus ja üleüldine õnnetus. Kollektsiooni alapealkiri ,,Naturalistlik ja sotsialistlik pere ajalugu Teise Prantsuse Impeeriumi ajal" peakski viitama Zola elutruudele kirjeldustele. Selline süsteem, mis seob pea kõik Zola teosed üheks tervikuks, on inspireeritud Balzacist. Teos ,,Germinal", mis on eesti keelde tõlgitud kui ,,Söekaevurid" on kirjutatud 1885. aastal, 15 aastat pärast Prantsuse Teise Impeeriumi lõppu. Prantsuse keeles tähendab sõna ,,germinal" nii ,,eoselist", kuid tähistab ka revolutsioonikalendris kevadkuud
ramat" esimese aastakäigu frontispissil. Milliste sõnadega on teda lugejale tutvustatud? Anna Joannowna (Anna Ivanova) Tutvustati kui ,,armulist keisrit ning suurt prouat" (?) (nii palju kui ma aru sain sellest kirjast) http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=100171 14. Millise pealkirja all teatab ajaleht ,,Postimees" 1940. aasta juulis Eesti kuulutamist nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks? 22.07.1940 ,,Eesti kuulutati Nõukogude Sotsialistlikuks Wabariigiks" ja alapealkiri ,,Eesti liitugu Nõukogude Sotsialistlike Wabariikide liiduga." http://dea.nlib.ee/index.php?lid=1&byea=1940&bmon=7 15. Mitu aabitsat kuulub Eesti trükise punase raamatu nimekirja? ELNET konsertsiumi lehel olid viited ESTERI kataloogi: - Eesti trükise punane raamat I, 1535-1850 [üle 500 nimetuse, vt ESTER Tallinn / ESTER Tartu] - Eesti trükise punane raamat II, 1851-1917. Kultuuriloolised valikud [üle 700 nimetuse, vt ESTER Tallinn / ESTER Tartu]
Järgnevad repriis ja coda. Enne I osa lõppu kuuleb kadenssi-solisti virtuoosne soolo osa. Instrumentaalpalade tsükkel “Mälestusi Haapsalust” Koosneb kolmest osast: “Lossi varemed” “Naljand” “Sõnadeta laul” Klaveripalade tsükkel “Aastaajad” Kogumik koosneb kahetesistkümnest klaveripalast, iga kuu kohta üks pala. Kuu nimetusele lisandub alapealkiri. Igas palas on ees väike luuletus vene poeetidelt. Jaanuar - kamina ees Veebruar - Vastlad Märts - Lõokese laul Aprill - Lumikelluke Mai - Valged ööd Juuni - Barkarool Juuli - Niitja laul August - Viljalõikus
· Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad 5. Tiitelleht MS Word · õppeasutuse täielik nimetus (Jõhvi Kõik tiitellehele minevad andmed sisestada Gümnaasium) erinevatele ridadele. · töö pealkiri Format Æ Paragraph... Æ Alignment Æ · alapealkiri (kui on) Centered · viide töö iseloomule (uurimistöö, referaat) Koostaja ja juhendaja andmed: · koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass · juhendaja ees- ja perekonnanimi Format Æ Paragraph... Æ Alignment Æ Right · töö valmimise koht ja aasta NB! Vormindatav tekst eelnevalt märgistada! NB
Üldtuntud seisukohtade esitamine viitamist ei vaja. Viitekirjed. Viitekirje koostatakse väljaandega(millele viidatakse) samas keeles, s.t lühendid esitatakse vastavas võõrkeeles, nt: eesti keeles lehekülg (lk), trükk (tr), raamatus(Rmt), köide (kd). Raamatu viitekirjes esitatakse järgmised andmed:Autor(id). Pealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. numbrilisel viitamisel: Autor(id). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjas-tus, ilmumisaasta. 1. Agur, U., Hanson, V., Kull, R. Inglise-vene-eesti arvutisõnastik. Tallinn: Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1991. nime/aasta viitamisel: Autor(id). Ilmumisaasta. Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Agur, U., Hanson, V., Kull, R. 1991. Inglise-vene-eesti arvutisõnastik. Tallinn: Eesti Majan- dusjuhtide Instituut.
1880ndatel asus Tsaikovski elama Klin'i, mis asub 90 kilomeetri kaugusel Moskvast. Seal elas ta oma elupäevade lõpuni. Looming Tsaikovski oli vene klassikalise sümfoonia looja. Ise kirjutas ta kuus sümfooniat. Sümfoonilises muusikas pidas ta kõige olulisemaks inimese hingeelu lahtimõtestamist ning inimeste probleemide lahkamist. Tema loomingus peegeldub muretsemine elu ja iseenda tunnete pärast. Sümfooniatest kõige kuulsam oli 6. sümfoonia, mille alapealkiri oli ,,Pateetiline" Kuulame: 6.sümfoonia III osa Tsaikovski I klaverikontsert on kõige kuulsam kontsert kogu maailmas. Kuulame: I klaverikontserti Ooperite juures hindas Tsaikovski seda, et ooper on arusaadav nii lihtrahvale kui ka aristokraatidele. Tema ooperid rajanevad psühholoogilistele konfliktidele; need on sünged. Aluspõhjaks on armastus, armukadedus, vihkamine jms. Pooldas elulise tõe kajastamist.
Peab välja valima sihtrühma, suunab põhiteksti juurde. Viis korda rohkem inimesi loeb läbi pealkirja kui põhiteksti (David Ogilvy). Liigid: · · Provotseeriv · · Küsimused tõmbavad tähelepanu. Küsimus eeldab, et vastuse saamiseks tuhnib inimene oma mälus või pöördub põhiteksti poole. Ei tohi olla igav ega eitavalt vastatav. · Käsklausel on jõudu. · Teavitav. Võib lubada ka kasu. Alapealkiri võimendab ja täpsustab pealkirjas toodut. Põhitekst Lühijutustus, mis räägib pakkumise loo. Peab olema kampaania mõtte kandjaks. Kuidas toode/teenus saab rahuldada tarbija vajadusi. 1. Rõhuta peamist ideed. 2. Vali sobiv tooteruum. 3. Rõhuta olulisemat kasu/eelist. 4. Hoia margi nimi esiplaanil. 5. Tekst olgu tihe ja risuvaba. 6. Toeta pildiga. Otseütlev ja faktiküllane tekst sobib tehnikakaupade reklaamiks. Dialoog-monoloog lisab usutavust
sõnakordused (mille, mingi, ühe), mis muutsid lause väga ebamääraseks. Teksti ülesehitus: Et teksti ülesehitus soodustaks mõistmist, peaks selle algus olema kaasahaarav. Ma arvan, et siin õpikus need peatükid väga kaasahaaravalt ei alanud, aga ülesehitus oli igati loogiline ning omavahel hästi seostatud. Iga väiksem alapeatükk algas küsimusega ning paljudel juhtudel on juba esimeses lauses antud sellele vastud. Näide õpikust: Milles seisneb suunav valik? (alapealkiri) Suunav valik seisneb tavalisest tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. (Esimene lause pärast pealkirja). Minu arvates pole see just kõige parem lähenemine, sest kui juba esimeses lauses leitakse probleemile lahendus, siis ei kutsu miski enam õpilast edasi lugema, sest vastus küsimusele on juba leitud. Kõige paremini pidi meelde jääma see, mis viimasena kirjutati. Seega arvan, et küsimuse vastus oleks võinud olla kusagil paragrafi lõpupoole.
Odysseus Agamemnon Sparta kuningas Herakles kangelane Menelaos Trooja sõjaaegne Sparta kuningas Helena Menelaose naine Hektor troojalaste esivõitleja Hellenid kreeklased nimetasid endid nii Barbarid kõikide teiste rahvaste nimetus (kreeklased kutsusid neid nii) Linnriik kodanike vabadusel põhinev riigivorm Akropol mägilinn, kaljunukile rajatud kindlus Hesiodos poeet ( u 700 a eKr) `'Tööd ja päevad'' alapealkiri :`Õpetussõnad põlluharijale' [naine osta, tarvilikud asjad hangi, tee tööd hoolega jm] Xenophanes filosoof ja poeet (6. saj eKr) `Kohasest käitumisest sümpoosionil' [Orjad teenindavad, ohvriloomad altari ees, jumalate rahumeele palumine, laulu] Sümpoosion ühine pidusöök (sõpruskonnaga) Vaasimaalid maaliti geomeetrilises stiilis tumedal ajajärgul ja arhailise perioodi algul Andron meeste ruum (ette nähtud külalistetuba)
alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins. Eestikeelsel variandil: Fail Lehekülje häälestus Veerised Tekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab sisulise ja visuaalse terviku. Lõigu algust tähistab laiem reavahe. NB! Taandridu ei kasutata. Referaadi võid esitada mulle nii väljaprinditult kui ka saata e-mailile ([email protected])
Jagatud taas kord justkui nelja ossa. Sümfoonia on mõeldud kolmele flöödile, kolmele oboele, kolmele klarnetile, kolmele pasunale, neljale sarvele, kolmele trompetile, kolmele tromboonile, tuubale ja kahele timpanile ning keelpillile. Sümfoonia on neljas osas, mis mängitakse järjest ilma pausideta. I osa- allegro II osa- poco allegretto III osa- poco adagio IV osa- allegro Kriitikute arvates on tempo sümfoonias problemaatiline. Sümfoonia nr. 5(1921-22)- puudub alapealkiri. Samuti üsna dramaatiline. Koosneb kahest osast. Seda peetakse üsna modernseks sümfooniaks. See on kontrastide ja vastuolulisuse sümfoonia. Nielsen ise kirjeldab sümfooniat nii: ,,See on pimeda ja valge eraldusjoon, võitlus hea ja kurja vahel ja vastuseis unistuste ja tegude vahel". Mõeldud järgmistele pillidele: 3 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 pasunat, 4 sarve, 3 tropmetit, 3 trombooni, tuuba, timpanid, taldrikud, triangel, tamburiin, keelpillid.
· Kirja tüüp: Times New Roman . · Kirja suurus: 12 pt. Peatüki pealkirjad 16 pt (kui töös on alapeatükke siis nende suurus on 14 pt) · Reavahe: 1,5. Format Paragraph Line Spacing [vali: 1,5 line] [eestikeelne variant: VormingLõikReasamm] · Tekst on joondatud servast servani (Justify) [eestikeelne variant: Rööpjoonda] Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). 3.2. Paberi mõõtmed ja äärised Eestis kasutatakse tööde vormistamisel A4 suurusega pabereid. Äärised tähendab seda kui palju tuleb ruumi jätta paberi servadesse enne kui algab tekst. Vihikus on Sul selleks joonestatud äärejooned. Paberi ääriste suurust saad muuta järgmiselt: File Page Setup Margins [eestikeelne variant: FailLehekülje häälestusVeerised] Märgi vastavatesse kastikestesse vajalik suurus.
buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing". Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu (alapealkiri ,,Valitud luuletused" on eksitav). Luulenäiteid Jaan Kaplinski luulekogust ,,Õhtu toob tagasi kõik." Õhtu, tagasi tood (Sappho) Õhtu, tagasi tood kõik, mis pillas laiali kirgas koit, tood lamba, tood kitse, tood emale tagasi lapse. Õhutaeva kuma
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu doku...
tegumood, mis udustab tegija. 2. Ülepakkumine pealkirjadega või lihtsalt valetamine – kasutatakse liiga tugevaid verbe. 3. Pealkiri kõneleb hoopis muust kui uudise juhtlõik. Lisapealkirjade kirjutamine Lisapealkirjade hulka kuuluvad üla- ja alapealkirjad, mis paiknevad vastavalt põhipealkirja kohal või selle all. Neil on kaks eesmärki: anda lugejale rohkem kiiresti loetavat infot ja kergendada ajakirjanikul pealkirjastamist. Alapealkiri – lisapealkiri, mis asub põhipealkirja all ja täpsustab-rõhutab loo külge. Ülapealkiri – lisapealkiri põhipealkirja kohal, mis määratleb loo teema, annab uudise allika või olulise tegelase, ütleb mingi detaili. Lisapealkirjade kirjutamise põhireeglid on sarnased: 1. Lisapealkirju kasutatakse vaid tähtsamate-pikemate lugude juures (1-2 loo juures leheküljel, mitte rohkem). 2. Lisapealkiri peab olema iseseisev tervik, mõistetav ka ilma põhipealkirjata. 3
masenduses. Ta suri 1869.a. Tema loomingus on kõige hinnatavamateks teosteks 4 sümfooniat, nende hulgas kuulus ,,Fantastiline sümfoonia", 4 ooperit ja Reekviem. ,,Fantastiline sümfoonia" oli esimene romantiline sümfoonia, mis jõudis kuulajateni. Kuigi Schuber'ti ,,Lõpetamata sümfoonia" loodi 8 aastat varem ei tundnud seda veel keegi. Seepärast tervitasidki uue kunsti pooldajad ,,Fantastilist sümfooniat" kui esimest sümfoonilist portreed romantilisest kangelasest. Selle alapealkiri on ,,Episood kunstniku elust". Esiettekanne toimus 5. detsembril 1830 Pariisi konservatooriumi väikesese saalis. Teosel oli suur menu. "Fantastiline sümfoonia" kirjeldab kunstiinimese pettekujutlusi oma armastatud neiust. Berlioz oli armunud näitlejannasse ja kirjutas selle sümfoonia oma sügavate tunnete kinnituseks ja võib-olla ka ähvarduseks, mis juhtub, kui neiu Berliozi vastu ükskõikne on. Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad
Ometi pannakse praosti surmast kuuldes oma erimeelsused kõrvale ja tullakse kokku, et arutada, kes hoolitseb praosti matuste eest. Praosti viimane soov oli, et ta maetaks Palunurme kiriku surnuaeda. Matuse talitlust viis Inge palvel läbi praosti vana sõber pastor Landmann, Inge ei soovinud, et Palunurme noor praost Paju tema vanaisa mataks. Praosti matustega lõppebki ,,Kõik, mis kunagi oli". Nagu eelpool mainitud, on teose alapealkiri ,,Pilte ühest suvest" ja täpselt nii ongi. Teos algab kirjeldusega, kuidas vana praost suve alguses ameti maha paneb ja uue praosti vastu võtab ning edasine tegevus, mis kulgeb läbi suve, lõpeb praosti matustega. ,,Kõik, mis kunagi oli" ei ole veel modernistlik teos. Ometi võib näha põhimõttelist uut rõhuasetust, kirjeldatakse aja metafüüsikat ja selle seost reaalsusega. Romaani ,,Kõik, mis kunagi oli" metafüüsiline mõõde keskendub suuresti just mälestuse ümber
varustatuna sama ülaindeksiga, näiteks: Loomisest ja lugemisest on käsitlusi ilmunud juba varemgi.¹ ------------------------ ¹ E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8. Mõlema viitamissüsteemi korral peab uurimuse lõpus olema kasutatud kirjanduse loetelu, milles tähestiku järjekorras esitatakse kõigi uurimuses viidatud tööde bibliograafilised andmed. Autori järgi: Autor. Pealkiri: Alapealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. Pealkirja järgi: Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatavad leheküljed või märksõna. Artikli viide: Autor. Artikli pealkiri Kogumiku pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. NÄIDE: P.Hartnoll, Lühike teatriajalugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. P.Kruuspere, Merle Karusoo dramaturgina. Vikerkaar 1987, nr 3, lk 43-47. E.Köst, Loomine ja lugemine
sisu eest ei vastuta sageli mitte keegi. Elektroonsete allikate korral tuleb täiendavate andmetena (st ümarsulgudes) näidata allikatüüp (nt book online, database online, internet homepage jms või vastavat eestikeelset mõistet) ja pöördumise e vaatamise aeg, mis reeglina esitatakse kuupäeva täpsusega. Elektroonsete raamatute, andmebaaside ja arvutitarkvara allikakirjetes tuleb esitada järgmised andmed: Artikli autor(id). Ilmumis- või uuendusaasta. Pealkiri: Alapealkiri (allikatüüp). Trükikordus (uuendamise aeg). Ilmumiskoht: Väljaandja. Kust leitav e URL (pöördumise aeg). Näide Hintikka, K. 1994. Tieto neljäs tuotannontekijä (online). Helsinki: Painatuskeskus. http://www.uiah.fi/~const/t4.html (06.07.1996) 11 Elektroonsete perioodiliste väljaannete artiklite allikakirjetes peaks olema järgmised andmed: Artikli autor(id). Ilmumis- või uuendusaasta
järgi tähestikulises järjekorras. Sama autori tööd esitatakse nende ilmumisaastate järjekorras. Kui autorit ei ole võimalik välja tuua (entsüklopeedial), lähtutakse teose pealkirjast. Esmalt loetletakse ladina, seejärel kreeka ja slaavi tähestiku materjalid. Intervjuud lisatakse arhiivimaterjalide lühendite järel. 2.7.1 Raamatu kirje Andmed võetakse tiitellehelt või selle pöördelt. Autori järgi (kuni 3 autorit): Autor(id). Aasta. Pealkiri: alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. ● Autori eesnimi ja initsiaalid kirjutatakse perekonna nime järgi. ● Mitme autori puhul eraldatakse nimed komadega, autorid tuuakse samas järjekorras nagu tiitellehel. Näide: Öpik, E. 2005. Meie kosmiline saatus. Tartu: ILMAMAA. Pealkirja järgi (rohkem kui kolm autorit): Pealkiri: alapealkiri. Aasta./Autorid või koostaja, toimetaja. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus
Järgnevad repriis ja coda. Enne I osa lõppu kuuleb kadenssi-solisti virtuoosne soolo osa. Instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" Koosneb kolmest osast: "Lossi varemed" "Naljand" "Sõnadeta laul" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" Kogumik koosneb kahetesistkümnest klaveripalast, iga kuu kohta üks pala. Kuu nimetusele lisandub alapealkiri. Igas palas on ees väike luuletus vene poeetidelt. Jaanuar - kamina ees Veebruar - Vastlad Märts - Lõokese laul Aprill - Lumikelluke Mai - Valged ööd Juuni - Barkarool Juuli - Niitja laul August - Viljalõikus
Pealkirja järel toodud koostaja või toimetaja nimes on initsiaal perenime ees. Kogu maailmas väga laialdaselt aluseks võetavas APA-süsteemis (Publication Manual of the American Psychological Association) on allikakirjetes: - aastaarv sulgudes; - väljaande nimetus kursiivis (st kursiivis on raamatu pealkiri; ajakirja, ajalehe, kogumiku nimi). NB! Jälgi kirjavahemärkide ja tühikute kasutamist! Raamatu kirje (13 autorit) Autori(te) perenimi, initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Juske, A. (1991). Kunstnik. Ruum. Pilt: maalikunsti ajaloolise arengu probleeme. Tallinn: Kunst. Tõugu, A., Soans, K. (2005). Indigolapsed: kas uus põlvkond? Tartu: Väike vanker. Raamatu kirje pealkirja järgi Pealkiri: alapealkiri. (ilmumisaasta). Autorite või Koostaja/ Toimetaja initsiaal ja perenimi. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus.
· Populaarseim ,,Hällilaul", pärit saksa rahvaluulest · Oli silmapaistev pianist, kirjutas rohkem klaverimuusikat HECTOR BERLIOZ(1803-1869) · On kirjutanud ühe sümfoonia ,,fantastiline sümfoonia", mis oli esimene romantiline sümfoonia, mis jõudis kuulajateni · Uued kunsti pooldajad tervitasid ,,fantastiline sümfoonia"-at kui esimest kunstiküpset sümfoonilist portreed romantilisest kangelasest · ,,fant.sümf" alapealkiri on ,,episood kunstniku elust", see on monotemaatiline teos, kus esimene osa peateema ,,armastuse meloodia" läbib kõiki osi ja mõjutab ka teisi teemasid · Oli esimene, kes kasutas oma sümfoomias inglissarve · Kasutab selles sümfoonias enneolematult suurt orkestri koosseisu, seda eriti vask- ja löökpillide rühmade arvel · Eriti tähtis osa muusika arengus, orkestri kõla uuendajana
jne. Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single). Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida. Sõltuvalt allika tüübist peavad viitekirjetesse kuuluma teatud kohustuslikud andmed. 20 5.1. Trükitud allikas paberkandjal Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut. 5.1.1. Raamat Autori(te)ga raamat Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3 rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s
Kursiivis on raamatu pealkiri, kuid mitte artikli, vaid väljaande (ajaleht, ajakiri, kogumik) nimetus, kus see artikkel ilmus. Kirjete paremaks üksteisest eristamiseks algab iga allika esimene rida vasakjoondusega ning järgmised sama kirje read taandega (hanging). Nii tuleb esile kirje esimene sõna autori nimi. 19 Raamatu kirje (13 autorit) Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Raamatu kirje (neli või enam autorit, autorita) Pealkiri: alapealkiri. (Ilmumisaasta). Koostaja/toimetaja initsiaal ja nimi. Trükikordus- andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? (1999). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik.
jne. Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single). Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida. Sõltuvalt allika tüübist peavad viitekirjetesse kuuluma teatud kohustuslikud andmed. 20 5.1. Trükitud allikas paberkandjal Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut. 5.1.1. Raamat Autori(te)ga raamat Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l
annaabi.ee 
