Eesti Kontserdi ja
Hennessy uusaastakontsert
Oma kiire elutempo tõttu olin sunnitud
seekord retsensiooni tegema
teleülekandest, kuna kahjuks ei jõudnud päris kontserdile. Aga
pean ütlema, et minu meelest pole see olnud mitte
sugugi halvem
kogemus, pigem vastupidi. Nimelt
vaatasin siis 1. jaanuari
õhtupoolikul Eesti Televisiooni pealt Eesti Kontserdi ja Hennessey
uusaastakontserti, mis toimus tegelikult Estonia kontserdisaalis.
Kontserti eesmärk oli viia kuulajad kaugetesse maadesse ning
erinevatesse maailma paikadesse. Sellest tuli ka kontserdi
alapealkiri „Eksootiline rännak.
Dirigendiks oli Andres Mustonen ning lisaks oli tulnud esinema Etty
Ben-Zaken Iisraelist. Mulle meeldis ta isiklikult väga, kuna ta hääl
oli väga mitmekülgne, värvikas ning võimas. Veel oli kohale
tulnud üks huvitav mees,
Mario Stefano Pietrodarchi, kes mängis
bandoneoni. Nägin sellist pilli esimest korda, hiljem isegi
uurisin internetist, millega täpsemalt tegu oli. See pillimäng muutis minu
meelest selle kontserti huvitavamaks, kuna muidu kippus see jääma
suhteliselt tagasihoidlikuks ning üksluiseks. Kontserti kavas oli
päris mitmete looming nagu Bernsteini, Griegi, Bardanšvili,
Lully ,
Raveli, Piazzolla, Mendelssohni, Page'i ning Brahmsi oma.
Lisaks bandoneonile oli laval veel päris mitmeid pille nagu nt.
Klaver,
harf , flööt, kontrabass,
viiul , vioola,
klarnet , tropet,
tuuba ning löökpillid. Minu jaoks võib-olla kõige meeldivamaks
palaks oli Edvard Griegi - Anitra tants süidist „Peer
Gynt “.
See meeldis mulle ilmselt sellepärast kõige enam, et see tuli väga
tuttav ette. Ei suudagi meenutada, kus olen seda
kuulnud , ehk
muusika tunnis. Samas oli tunne nagu kuskil jõulufilmis on see mingisuguseks
tausameloodikas või tunnusheliks.
Pean
ütlema, et väga huvitav oli isegi jälgida kontserti läbi
televiisori. Ilmselt oli see sellest tingitud, et tegu oli siiski
väärt etendusega. Usun, et võin teinekordi vaatata televiisorist,
kui jään
ajanappusesse , ega jõua päris kontserdile minna.
Kõik kommentaarid