50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Kolumbuse pojal transportida koos mehe põrmuga ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Ameerika avastamine Tänapäeval on vürtsid täiesti tavaline asi ja neid on igas kodus. Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad. Kui poes kaaluti vürtse, pandi kõik aknad kinni, et tuul kalli toote ära ei viiks. Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike, kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed. Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse
Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat. Lõpuks, 12. oktoobril, kostis "Pintalt" madruse hüüd: "Maa! Maa!" Taas kõmatas kahur. Uue Maailma rannik paistis vaevu märgatavalt hommikuvines. Hispaanlased olid Bahama arhipelaagi ühe saare läheduses. Avastanud Kuuba ja Haiiti saare, ehitanud Haiitile kindluse ja jätnud sinna garnisoni, pöördus Kolumbus tagasi Hispaaniasse. "Me avastasime saared, mis asuvad Jaapani lähedal, ja jõudsime Aasia mandrini," kinnitas Kolumbus. Tore ja pidulik vastuvõtt, mis õukonnas maadeavastajale korraldati, ei köitnud Kolumbust kuigi kauaks. Meremees
TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 2.1 Ameerika avastamine viikingite poolt.......................................11 2.2 Ameerika avastamine hiinlaste poolt.......................................15 2.3 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt..................................18 KOKKUVÕTE.........................................................................................................24
sloveenid. Araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Lähis Ida ( 7. sajandil ). Bütsantsi riik püsis 15. sajandini. 9) Bütsants ühiskond ja kultuur Seal loobuti palgasõjaväest ja mindi üle feodaalkorrale. Keisrile allus Konstantinoopoli patriah. Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Ta andis välja seadusi, oli kirikujuht ja talle allus sõjavägi. Ka kohtuvõim allus talle. Keiser ei allunud seadustele. Bütsantsi keiser pidas ennast kogu kristliku maailma valitsejaks. Kuid ka keiser pidi kellegile alluma, selleks oli jumal. Alates 10. sajandist hakkas Bütsants tagasi vallutama talle varem kuulunud alasid Süüria, Armeenia, Lõuna Itaalia ja Bulgaaria. 9. sajandil võtsid bulgaarlased üle Bütsantsi õigeusu. Kaks Bütsantsi munka Methodius ja Kyrileos tegid vana-slaavi tähestiku, mida nimetati kirilliks. Võidu bulgaarlaste üle saavutas Bütsantsi keiser Basileios Teine. Ta lasi Bulgaaria sõjaväe pimedaks torgata
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa o
Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng müsteerium. Algul kandsid selliseid näitemänge ette preester ja kooripoisid kirikud altari ees. Aja jooksul hakati ka koguduseliikmeid tegelastena kaasa tõmbama. Nii jäi kirik suuremate lavastuse jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Etendati maailma loomist, kus peaosalisteks olid Jumal, põrguvürst Lucifer, Aadam ja Eeva. Kõige levinum oli aga lavastus Kristuse kannatustest ristil ja tema ülestõusmisest. Seda nimetati kannatusmänguks. Pilet 7. 1) Feodaalide elu keskajal ( 6 ) Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad omavahel võrdes.
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse
pKr. Järgnesid asulad Tuamotul ja Markiisaartel. Selleks ajaks olid polüneeslased melaneeslastest eristunud. Kõige tähelepanuväärsemaid reise üle Vaikse ookeani saatsid korda just polüneeslased. On tõendeid, et Lihavõttesaar asustati umbes 440 a pKr. Kultuuri- ja keeleandmed ei jäta kahtlust, et tolle saare asustasid polüneeslased, kes tulid kas Austraaliast või Seltsisaarelt Polüneeslased sooritasid veel kaks olulist siiret Vaiksele ookeanile. Üks neist o n Hawaii saarte avastamine. Arvatakse, et Hawaiile jõuti Markiisaartelt, kuid on ka võimalike, et hoopis Seltsisaartelt. Mõlemad teekonnad lahtistel kanuudel on hämmastavad kuid Hawaii saarte keel ja kultuur ei jäta kahtlust, et sealne pärisrahvas on Polüneesia päritolu. Teine oluline siire toimus hiljem, 1150. a paiku pKr, kui polüneeslased avastasid Uus-Meremaa. Kaugus on jälle kahetuhande miili ringis ning kuigi too maismaamassiiv on sootuks suurem kui Lihavõttesaared või Hawaii, oli selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid