Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

,,Maailma avastamine'' (0)

1 Hindamata
Punktid
Maailma avastamine
[Tippige dokumendi alapealkiri]
[Tippige autori nimi]
Maailma saab avastada mitut moodi. Võib lugeda tugitoolis raamatuid või minna ise maadeavastajaks. Inimesi paelub uudishimu avastada uusi asju ja kohti. Need võivad asuda sinu kodumetsas või hoopiski teiselpool maakera.
Inimesed lähevad maad avastama kõik võimalike transpordi vahenditega. Selleks võib olla väike kanuu või suur reisilennuk . Esialgu läksid inimesed maad avastama, kuna oli vaja kaupa, mida endal saada polnud. Nendeks olid vürtsid ja väärismetallid. Kuna keegi polnud maad avastamas käinud ei osanud ka keegi öelda, mis ootab neid kaugel veepiiri taga. Räägiti õudusjutte koletistest ja muudest hirmu tekitavatest monstrumitest. See piiras esialgu inimeste soovi minna kuhugi , kus ükski hing veel käinud polnud.
Üks tuntuimaid maadeavastajaid on Christoph Kolumbus. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Hispaania lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa on kerakujuline ja selle tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse juba 500 aastat enne Kolumbust. Alles siis, kui Kolumbus Ameerika avastas, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga . Ameerikasse jõuti 12.oktoobril 1492. aastal. Kolumbuse eksimuse tõttu kutsutakse punanahkasid indiaanlasteks. Avastusretked toovad endaga kaasa uusi kultuure, taimi, loomi ja teadust.
Kartuli tõi Euroopasse Kolumbus. Tema arvates oli see kaunis potilill. Tänapäevaks on saanud sellest üks armastatuim toiduaine. Kui Christoph poleks läinud avastusretkele, poleks meil ka täna võib-olla McDonald’sist friikartuleid saada. Kõik pikad reisid tundmatusse pole head, sest need toovad kaasa endaga haigusi, nagu näiteks rõuged. Uute ja olemasolevate riikide vahel tekkisid sidemed ja mereteed , mida mööda hakkasid laevad sõitma. Kuna vahemaad olid pikad, oli vaja ka täpsemaid seadmeid, mis aitasid kiiremini sihtpunkti jõuda. Selleks täiustati kompassi ja leiutati mõnigi uus seadeldis . Üks miinus maailma avastamisel on uute rahvastega kohtumine ja nende ärakasutamine. Paljud Ameerika põliselanikud pandi orjadena tööle.
Tänu uute maade avastamisele tekkisid ka sõjad , kuna suuremad riigid tahtsid saada veel suuremaks , kui nad hetkel olid. Ka Eestit, meie enda väikest riiki on mõjutanud mitmed suuremad riigid nagu Venemaa ja Saksamaa, meist on käinud üle mitmed sõjad ja revolutsioonid. Me oleme olnud vabad, siis jälle kellegi teise võimu all ja siis uuesti vabad ja seda kuni tänaseni.
Nendest sündmustes ja tähtsamatest avastustest on kirjutatud lugematul arvul raamatud ja tehtud filme. Meie enda pisikeses riigis näidatakse saateid mis tutvustavad meile uusi riike seal kaugel ookeani taga. Meile kirjutatakse raamatuid kuidas Alari Sikk vallutab uusi mägesid ja toob kuulsust meie kodumaale .
Tänapäeval on nii tavaline uute kohtade avastamine, et me ei saa enam isegi aru kui uue koha leiame, seda kasvõi meie enda kodus. Noorte arusaam maade avastamisest on minna kodust kaugele, kuid seda ei pea tegema toast väljudes, istu kasvõi tugitoolis ja googelda mõnda riiki mille kohta sa veel ei tea, või naudi raamatute põnevaid seiklusi. Maade avastamiseks on mitmeid erinevaid ja huvitavaid viise, leia endale sobiv ja avasta enda lemmikpaik.
2
-Maailma avastamine- #1 -Maailma avastamine- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo referaat
10
doc

Ajaloo referaat

Kolumbuse pojal transportida koos mehe põrmuga ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Ameerika avastamine Tänapäeval on vürtsid täiesti tavaline asi ja neid on igas kodus. Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad. Kui poes kaaluti vürtse, pandi kõik aknad kinni, et tuul kalli toote ära ei viiks. Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike, kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed. Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse

Ajalugu
Keskaja suured maadeavastajad
14
odt

Keskaja suured maadeavastajad

Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat. Lõpuks, 12. oktoobril, kostis "Pintalt" madruse hüüd: "Maa! Maa!" Taas kõmatas kahur. Uue Maailma rannik paistis vaevu märgatavalt hommikuvines. Hispaanlased olid Bahama arhipelaagi ühe saare läheduses. Avastanud Kuuba ja Haiiti saare, ehitanud Haiitile kindluse ja jätnud sinna garnisoni, pöördus Kolumbus tagasi Hispaaniasse. "Me avastasime saared, mis asuvad Jaapani lähedal, ja jõudsime Aasia mandrini," kinnitas Kolumbus. Tore ja pidulik vastuvõtt, mis õukonnas maadeavastajale korraldati, ei köitnud Kolumbust kuigi kauaks. Meremees

Ajalugu
Kes avastas Ameerika
33
doc

Kes avastas Ameerika?

TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 2.1 Ameerika avastamine viikingite poolt.......................................11 2.2 Ameerika avastamine hiinlaste poolt.......................................15 2.3 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt..................................18 KOKKUVÕTE.........................................................................................................24

Ajalugu
Ajalugu-keskaeg-varauusaeg
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

sloveenid. Araablased vallutasid Põhja ­ Aafrika ja Lähis ­ Ida ( 7. sajandil ). Bütsantsi riik püsis 15. sajandini. 9) Bütsants ­ ühiskond ja kultuur Seal loobuti palgasõjaväest ja mindi üle feodaalkorrale. Keisrile allus Konstantinoopoli patriah. Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Ta andis välja seadusi, oli kirikujuht ja talle allus sõjavägi. Ka kohtuvõim allus talle. Keiser ei allunud seadustele. Bütsantsi keiser pidas ennast kogu kristliku maailma valitsejaks. Kuid ka keiser pidi kellegile alluma, selleks oli jumal. Alates 10. sajandist hakkas Bütsants tagasi vallutama talle varem kuulunud alasid ­ Süüria, Armeenia, Lõuna ­ Itaalia ja Bulgaaria. 9. sajandil võtsid bulgaarlased üle Bütsantsi õigeusu. Kaks Bütsantsi munka Methodius ja Kyrileos tegid vana-slaavi tähestiku, mida nimetati kirilliks. Võidu bulgaarlaste üle saavutas Bütsantsi keiser Basileios Teine. Ta lasi Bulgaaria sõjaväe pimedaks torgata

Ajalugu
AJALUGU - KESKAEG- PÕHJALIK KOKKUVÕTE
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg ­ periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa o

Ajalugu
Keskaeg
22
doc

Keskaeg

Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng ­ müsteerium. Algul kandsid selliseid näitemänge ette preester ja kooripoisid kirikud altari ees. Aja jooksul hakati ka koguduseliikmeid tegelastena kaasa tõmbama. Nii jäi kirik suuremate lavastuse jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Etendati maailma loomist, kus peaosalisteks olid Jumal, põrguvürst Lucifer, Aadam ja Eeva. Kõige levinum oli aga lavastus Kristuse kannatustest ristil ja tema ülestõusmisest. Seda nimetati kannatusmänguks. Pilet 7. 1) Feodaalide elu keskajal ( 6 ) Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad omavahel võrdes.

Ajalugu
Aafrika ajalugu
76
doc

Aafrika ajalugu

Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse

Ajalugu
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

pKr. Järgnesid asulad Tuamotul ja Markiisaartel. Selleks ajaks olid polüneeslased melaneeslastest eristunud. Kõige tähelepanuväärsemaid reise üle Vaikse ookeani saatsid korda just polüneeslased. On tõendeid, et Lihavõttesaar asustati umbes 440 a pKr. Kultuuri- ja keeleandmed ei jäta kahtlust, et tolle saare asustasid polüneeslased, kes tulid kas Austraaliast või Seltsisaarelt Polüneeslased sooritasid veel kaks olulist siiret Vaiksele ookeanile. Üks neist o n Hawaii saarte avastamine. Arvatakse, et Hawaiile jõuti Markiisaartelt, kuid on ka võimalike, et hoopis Seltsisaartelt. Mõlemad teekonnad lahtistel kanuudel on hämmastavad kuid Hawaii saarte keel ja kultuur ei jäta kahtlust, et sealne pärisrahvas on Polüneesia päritolu. Teine oluline siire toimus hiljem, 1150. a paiku pKr, kui polüneeslased avastasid Uus-Meremaa. Kaugus on jälle kahetuhande miili ringis ning kuigi too maismaamassiiv on sootuks suurem kui Lihavõttesaared või Hawaii, oli selle

Merendus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun