Sass Henno „Mina olin siin“ (0)

5 VÄGA HEA

Sass Henno „Mina olin siin“

Raamatu autor, Sass Henno, on sündinud 1982. aastal Tartus. Ta on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi, õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning hiljem Tallinna ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Töötanud on Henno Eesti televisioonis assistendi ja režissöörina. Teosega „Mina olin siin“ võitis kirjanik 2005. aastal lõppenud romaanivõistlulse. Sama aasta septembrist on ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema toestest võib nimetada veel „Elu algab täna“, mis esmalt , 2003. aastal ilmus võrguteavikuna ning 2006. aastal ka trükisena ja 2007. aastal ilmunud lühimängufilm „Südameasjad“.

Raamatu pealkiri „Mina olin siin“ näitab, et peategelane Rasmus soovib, et teda märgataks, lause justkui kinnitab, et ka tema on midagi teinud, kuskil käinud, eksisteerinud. Alapealkiri „Esimene arest “ on teosel selle pärast, et kogu raamat on kui Rasmuse seletuskiri arestimajast isale .

Teose tegevus toimub Tartu äärelinnas, kust tegelikult ka autor ise pärit on. Käsitletud on perioodi, mil peategelase, Rasmuse, elu üha keerulisemaks ning ohtlikumaks muutub, aega, mil poiss ümberringi toimuvate kuritegude keerisesse langeb. Olles aga eas, kus kõik toimuv otseselt tema tulevikku kujundab, ongi peategelase jaoks antud sündmused väga suure tähtsusega.

Peategelane Rasmus on 17-aastane Tartu äärelinnast pärit poiss. Ta õpib eliitkoolis, kuhu ta oli pääsenud tänu ema tuttavale. Ema on poisil aga surnud, isa politseinik , kuid temaga pole Rasmus kunagi eriti suhelnud. Rasmusel on mitmeid unistusi ning ka tahet neid ellu viia, kuid suuresti mõjutab asjade kulgu ümbritsev seltskond . Näiteks soovib Rasmus leida töö ning luua perekonna, alustada täiesti puhtalt lehelt.

Et autor on nii peategelase kui ka mitmed kõrvaltegelased võtnud päriselust, on mitmel pool hästi tunda tema suhtumist neisse. Olgu see siis põlastav või hoopis kaasa tundev, mõistev ning isegi julgustav suhtumine. Arvestades, et Rasmusel on väga palju ühist Henno endaga, on autor peategelase osas minu arust üllatavalt objektiivseks jäänud.

See on lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ning moraalinorme. Raamat kujutab elu, millest paljudel meist aimugi pole. Kindlasti ei saa väita, et see kujutab iga tavalise, pisut kehvemal elujärjel oleva noore elu, kuid enamiku elus on elemente ning hetki teose peategelase elust, millega samastuda. Rasmus kirjeldab kõike juhtunut tuntava kahetsusega, sest tegelikult jutustab ta kõike isale seletuskirja kirjutades.

Loos on Rasmusel mitmeid sisemisi konflikte ja omaette mõtisklusi. Samas on ka vastasseise sõprade, politsei ning võõraste kurjategijatega. Tänu erinevatele konfliktidele muutub teos üsna kiiresti äärmiselt kaasahaaravaks. Läbiv intriig loos on seotud narkootikumidega ning Rasmuse probleemidega enda ülesannet diilerina täita. Lisanduvad ka bensiini- ja muud vargused ning poisi suhteprobleemid .

Teose algus oli minu jaoks paljulubav ning ka raamatu jooksul ei pidanud ma pettuma. Tegelikult ei olnudki raamatu alguses midagi oluliselt erinevat teistest samalaadsetest raamatutest, kuid juba esimese leheküljega suutis autor minus huvi äratada. Lõpp oli teosel üsna etteaimatav, kuigi tihti on raamatud õnneliku lõpuga, siis elulisematel raamatutel on siiski kombeks lõppeda mitte tingimata kurvalt , kuid ilma peategelase õnnejoovastuseta.

Autori jutt oli ladus ning mõistetav, kohati oli kerge samastuda ning tegelastes tunda ära tuttavaid inimesi. Kohati oli sõnavara üsna ropp , kuid minu jaoks aitas see luua parema pildi olukordadest ning mõjus paremini kui mitmed ilustatud tekstid. Teades praeguste noorte sõnakasutust, oli Henno raamat selles osas väga tõetruu.

Minule meeldis raamat väga ning soovitaksin kindlasti seda ka teistele. Lugemine sujus kiiresti, kirjanik suutis kogu raamatu vältel kasutada kõikvõimalike roppusi ning kõnekeelt, kuid ei muutunud sellega labaseks. Kindlasti on see väga hea raamat näitamaks, küll veidi võimendatult, kuid siiski reaalselt eksisteerivat osa meie ühiskonnast.
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM
Iris Vilu
Sass Henno „Mina olin siin. Esimene arest.“
Kokkuvõte
Juhendaja : Krista Kiissa
TALLINN 2012

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 46 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

0iris Õppematerjali autor

Sass Henno Mina olin siin

Sarnased õppematerjalid

docx

Nimetu

Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1

Kategoriseerimata

doc

Sass Henno "Elu algab täna" ettekanne

Tartu Kõrgemas Kunstikooolis. Aastatel 20032005 õppis Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Sass Hennolt ilmus 2005. aastal kõige esimesena raamatuna lugu "Mina olin siin I. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005). "Mina olen siin" on kirjutatud triloogia esimese osana. Järgesid veel ilmunud pole, küll aga võib lugeda Internetist tutvustavat peatükki triloogia teisest osast. Samuti on vändatud antud raamatu põhjal film, mis esilinastus 2008. aasta septembris. Filmis mängivad konkurssi kaudu valitud noortele veel lisaks sellised näitlejad, nagu Rasmus Kaljujärv, Märt Avandi, Tambet Tuisk, Hele Kõre ja paljud teised. 2005. aastal ilmus Sass Hennolt

Kirjandus

docx

mina olin siin

Väike- Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Sass Henno ,,Mina olin siin" Referaat Juhendaja: õp E.Kiisküla Väike-Maarja 2012 Sisukord Sissejuhatus Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest.

Eesti keel

pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32). Viimatinimetatud loomingutüübi näiteks võib tuua Leelo Tungla ja kirjastuse Kirilill

Kirjandus

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

kirjutama juba 1960ndatel). Ilme huvi filosoofia ja religiooni vastu. Varases loomingus kristlikud motiivid. 1960ndates saadik Uku Masingu mõjutusel idamaalised taustad (zen- budistlik, taoistlik kihistus, judaism). Erinevad mõttevoolud ja usundid saavad kokku. Religioossuse müstiline külg. Müstiline tunnetus või sõnade taguse maailma aimamist võib leida ka tema luulest. Luulet lugedes on tugevamalt näha tungi või suunda impersonaalsuse suunas. Oma mina ära kaotamine suures maailmas, seda mina sinna sisse sulatada. Luulekogu ,,Jäljed allikal" (1965) hoovõtt, ettevalmistus suureks läbimurdeks, mis saab kahe järgmise koguga: Tolmust ja värvidest (1967) esteetilises plaanis, kus klassikaline luuletraditsioon ja uuenduslik traditsioon saavad kokku ja tekib sümbioos. Selle raamatuga algas rahvusvaheline tuntus. Võrreldes Rummoga on Kaplinskil siin rohkem loitsuline ja laululine laad, hämaram ja müstilisem

Kirjandus

docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Ent Käbirlinski ei saanud sellegagi hakkama ning Sijavuss ja üks kriitik teravmeelitsesid tema kallal. Käbirlinski läks 21 Kunstnik tegi nalja, et ,,Käbirlinski, kuhu sa need ropud rahad paned". Dublaazirezissöör noorele vene näitlejannale: ,,See on üks neist, kellest ma rääkisin". pärast kriitikuga rääkima, et vaata pojake, sinul on seljatagune, saad ka midagi muud teha, ent teater on minu elu; kui ma siin tööd ei saa, jään nälga. Pärast telesalvestust juhtis Käbirlinski ka oma kunstiringi, heietades mälestusi oma pikast teatriteest. Jälle kodus. Kunagi oli Käbirlinski aidanud oma trepikoja näitsikul veepange tassida ning tema naine polnud seda siiamaani andestanud: ,,Omade naisest-lapsest ei hooli üldse, aga selle lipaka uni on sulle tähtis!" Ilmnes, et Eldar ei teadnud, et ta polnud Käbirlinski ja tema naise laps; Käbirlinski ja tema naine

Ajalugu

102

docx

Eesti kirjandus II kevad

Praeguseks on tegemist poliitikuna. Tema kirjandusrollist väljaastumine ei tähenda kindlasti kirjandushuvi kadumist. Huvitav on ka see, et ta ühsna järjekindalt on uue sajandini välja kirjutanud kirjanduskriitikat (olles ise minister). Samuti jätkas ta ka luule tõlkimist. Kirjandushuvi pidevus on kindlasti olemas. Ta sünnib 1942. aastal Paul Rummo peres. Paul Rummo puhul tuleks rõhutada seda, et hilisemas eas tegeles ka kirjanduse uurimisega. Siin tekivad ka huvitavad kattumised ja lahknemised poja ja isa vahel. Noorele Rummole pakub huvi Visnapuu loome. Visnapuu isikuloo ja loominguga tegeleb ka Rummo seenior. P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel. Ta jõuab üsna varakult türkisõnasse, avaldab perioodikas oma esimesi luuletsi 60ndate alguses. Hakkab ka tegelema noorelt kirjanduskriitikuna. Selle tegevuse juures on iseloomulik see, et ta ka kuidagimoodi lepitab väga erinevaid luulemaitseid. Rummo mängib

Eesti kirjanduse ajalugu

doc

Õpimapp - Tammsaare ja Gailit

loodusega möödunud sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm

Kirjandus

Rohkem sarnaseid