Karl Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli" Karl Ristikivi pagulusromaanis "Kõik, mis kunagi oli" on antud ülevaade Eesti Vabariigi lõppjärgust - tegevus toimub 1939. aasta suvises Tartus, Tallinnas ja Palunurme külas. Romaan "Kõik, mis kunagi oli" on ajaliselt täpselt määratletud põhiline tegevus toimub 23.juuni ja 23.augusti vahel. Ristikivi annab läbilõike ühiskonnast, mis veel ei aima oma saatust. Näiteks siis, kui teatatakse raadiost uudis MRP sõlmimisest, ei tee keegi mitte midagi. Sellest vaadatakse mööda, justkui oleks see lihtsalt üks kauge sündmus, mida raadio kajastab, kuid mis meie endini iial ei jõua. Teoses on kujutatud perekond Tammikuid, Malme, Pajusid, Vanatoasid ning Sibergleiche. Tööalase suhtluse, sõpruse või sugulussidemete kaudu on nad kõik omavahel seotud, ent
MÄLESTUSTE MÄLESTUS Uurimistöö Eva Liisa Saag 11. b klass Juhendaja õpetaja Taimi Vilta Haapsalu 2011 SISSEJUHATUS Tsiteerigem romaani ,,Tõde ja õigus viienda osa lõppu: ,,Nõnda jäi Indrek üksi kääksuva kaanega kirstu juurde, millel pidi olema veel Vargamäe Krõõda aegne lõhn. Indrek polnud kunagi seda Krõõta näinud, sest ta suri enne, kui Indrek sündis, aga tema nime ja mälestustega puutus ta igal pool kokku, kui ta liikus Vargamäel. Indrekul endal polnud temast mälestusi, vaid tema mäletas ainult teiste mälestusi, temal oli nii öelda mälestuste mälestus. Ja äkki tundus talle siin kirstu ääres seistes, et kogu elu polegi muud kui ainult mälestus või mälestuste mälestus, kõik ülejäänu on tühine, et selle võiks rahulikult loovutada.
· "Leegitsev süda" 1945 · "Viimane romantik" 1949 · "Üle rahutu vee" 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" 19511959 · "Põhjaneitsi" 1991 4 Kokkuvõte Raamat algab sellega ,kui Neenu Moor tuleb laudast ja näeb rannas askeldavat naabrimeest-Toomas Üüvet. Samal ajal aga tulevad randa ka Toomase Üüve naine Enge ja tema tütar Eneken. Hiljem aga läksid nad kõik koos Ingelandi laadale , teepeal kuulsid nad puuotsas kägu kukkumas ning arvasid ,et eks see tähendab ikka kellegi musta surma peatselt. Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Neenu läks ruttu Ekke juurde ja hakkas temaga kohe pahandama ,et ta koguaeg sellised lolluseid teeb . Hiljem viis Neenu , Ekke tuppa , vahepeal aga käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli Engelandi külas palju tüdrukuid
jälgides. poolajal läheb lava taha, et jälgida näitlejaid kes tema imestuseks on mornid ka igavad. Kui aga teda teise poolaja algel tähelepannakse siis juttu vältel valetab Ekke ent näitlejaks kes on Hamleti mänginud. Jutt jätkub kysimusega miks pole Ekke uut poolaega vaatamas, Ekke vastab, et on igavja keegi lausub, et oleks huvitavam kui oleks liiter viina. Nii siis ostis ta liitri viina, mis näitlejaid ergutas ja peale lõppu kui näitlejad kõik koos olid hõiskas küürus kassa mees täis maja! Ja direktor Veeliks Ekma rõõmustab ja käsib laua katta , kuid peale mõndade arvutuste tuleb välja, et peale palkade maksmist eriti rohkemaks ei jää milles on pettunud näitlejad kes juba homsest palka manuvad. Homme on teatri gruppil kavas Rasputin kohalikele vene töölistele kellele loodetakse ka jooma tulla. #4 Koduteel näeb Ekke olukorda mis taa irnuma paneb. Toomas Üüve kallis Džabo ei taha ennast liikutada sentimeetri võõragi
Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes. On koos realism ja romantism. Tugevam pool puudutab realismi, kirjeldab vaeste elu, sest seda ta teadis. Nõrk koht on mõisa elu kirjeldamine, aga see on ka elu, millest ta midagi ei teadnud, see saigi vist teosele saatuslikuks. Teose peategelane on Villu, kelle vanemad surid kui ta oli noor ning ta kasvab üles oma vanaema juures. Vanaema on vaene. Tegevus vaestele mõeldud linnas - Kukulinn. Kõik mis puudutab Kukulinna on realistlik. Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on ühiskonnakriitiline, et kuidas inimesed saavad sellistes oludes üldse elada. Kui vanaema suri, siis võtis naabertalu perenaine Villu enda juurde elama. Villu on lahtise peaga poiss ja omandas koolsi hästi teadmisi
Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli vigane, ent elas nende juures ja ootas käske mida tegema peab, sest oma peaga ei suutnud ta ühtegi välja mõelda. Nüüd ta tuli merelt, kalad käes ja ootis uut käsku, aga seda ei tulnud. Neenul oli juba kolm poega, kes olid läinud mereteed, nad saatsid emale ikka aeg ajalt kirju ja raha, kuid neenu oli need alati nii osavasti ära peitnud , et ekke neid kätte ei saaks, ta raiskaks kohe kõik raha ju tüdrukute peale ära. Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm. Teel Ingelandile toimub midagi imelikku, inimesed liiguvad üksteise taga, isegi loomad ei taha edasi liikuda. Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga lõpuks jõutaksegi Ingelandi, kaubaletid on kas juba valmis ja tehakse esimesi müüke, või siis alles taotakse ja tülitsetakse kohtade pärast. Neenu on läinud loomalaadale, mis asub kiriku
Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli vigane, ent elas nende juures ja ootas käske mida tegema peab, sest oma peaga ei suutnud ta ühtegi välja mõelda. Nüüd ta tuli merelt, kalad käes ja ootis uut käsku, aga seda ei tulnud. Neenul oli juba kolm poega, kes olid läinud mereteed, nad saatsid emale ikka aeg ajalt kirju ja raha, kuid neenu oli need alati nii osavasti ära peitnud , et ekke neid kätte ei saaks, ta raiskaks kohe kõik raha ju tüdrukute peale ära. Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm. Teel Ingelandile toimub midagi imelikku, inimesed liiguvad üksteise taga, isegi loomad ei taha edasi liikuda. Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga lõpuks jõutaksegi Ingelandi, kaubaletid on kas juba valmis ja tehakse esimesi müüke, või siis alles taotakse ja tülitsetakse kohtade pärast. Neenu on
Martin Vaidel oli oma paat olemas ja täidetud asjadega, kuid ta ei suutnud kodust lahkuda. Ka ta naine, Liis, ei soovinud kodumaja maha jätta ning seetõttu tegi ta selle säravalt korda, enne lahkumist, et mälestustesse jääks maja maha ilusa ja puhtana. Külas oli ka teine mees, kel oli suur paat. Too tassis paadi vana mööblit ja asju täis ning lubas kõigile, et võtab nemadki kaasa ent ühel ööl oli ta lihtsalt märkamatult kadunud koos paadiga. Saabus hetk, mil kõik olid juba sunnitud lahkuma, kostis plahvatusi ning hävitustööd. Siis tormas ka Martin Vaidel paadi juurde, soovimata näha kuidas ta naine kodumajaga hüvasti jätab. Paadis oli endine pastor Enn Tormet, kes oli ameti maha pannud, ning sellega teeninud külaelanike eemalhoidva hoiaku. Tema pere küüditati. Enn Tormet oli metsas Juhan Raidiga, kes oli üks sõduritest, kelle naine ja lapsed tapeti ning kodu põletati maha
Kõik kommentaarid