Émile François Zola „Söekaevurid“/ „Žerminaal“ (1)

3 HALB

Émile François Zola „Söekaevurid“/ „Žerminaal“

Émile Zola sündis Pariisis 2. aprillil 1840. aastal. Tema isa oli insener, kes suri, kui Émile oli vaevu seitsme aastane. Pärast isa surma jäi Zola perekond vaesusesse ning Émile'il tekkis raskusi haridustee omandamisel. Kõrgharidus jäigi kirjanikul saamata, sest juba gümnaasiumi lõpetamisel tekkis probleeme. Émile Zola on eelkõige tuntud kirja „Ma süüdistan“ poolest, mis on kirjutatud Prantusmaa presidendile Félix Faure´ile ning millega kirjanik sekkus tolle aja skandaalseimasse kohtuasja. 29. septembril 1902. aastal Zola suri vingumürgituse tagajärjel, olnud selleks ajaks kirjutanud juba üsna palju teoseid.
Kirjanikuna liigitatakse Émile Zola naturalistide hulka. Üle poole Zola teostest kuuluvad kogumikku „Les Rougon-Macquart“, mille peamisteks teemadeks on alkohol ning muud ühiskonna pahed, vaesus ja üleüldine õnnetus. Kollektsiooni alapealkiri „Naturalistlik ja sotsialistlik pere ajalugu Teise Prantsuse Impeeriumi ajal“ peakski viitama Zola elutruudele kirjeldustele. Selline süsteem, mis seob pea kõik Zola teosed üheks tervikuks, on inspireeritud Balzacist.
Teos „Germinal“, mis on eesti keelde tõlgitud kui „Söekaevurid“ on kirjutatud 1885. aastal, 15 aastat pärast Prantsuse Teise Impeeriumi lõppu. Prantsuse keeles tähendab sõna „germinal“ nii „eoselist“, kuid tähistab ka revolutsioonikalendris kevadkuud. Seega viitab rahvusvaheline pealkiri palju rohkemale kui eestikeelne. Teosesse on kätketud palju revolutsioonieelseid ideid, mis seostuvad sotsialismiga, sest tolleaegne klassiline ebavõrdsus oli üüratu. Lihtinimesed vaevlesid elu hammasrataste vahel ilma ühegi lootuskiireta ning sotsialism tundus ainuõige lahendus kõigile probleemidele. Romaanis „Söekaevurid“ kirjanik mitte ainult ei kirjelda 19. sajandi õnnetut elu, vaid arutleb ka läbi teose sündmustiku sotsialismi ning korra kehtestamise üle. Lisaks üksikisiku ning ka ühiskonna analüüsile, leidub raamatus hulgaliselt põhjalikke kirjeldusi. Zola suudab lugejani tuua ka kõige võikaimaid stseene vägivallast kuid ka näljast.
Sisukokkuvõte
Romaani „Söekaevurid“ peategelaseks on Étienne Lantier, kes teose algul tulutult ringi ekseldes töökohta otsib. Jõudes Monstou linna kohtab ta Maheu'd, söekaevanduse töölist, kes on pool oma elust maa all veetnud ning kavatseb kaevanduses töötada nii kaua selline võimalus eksisteerib. Pea terve Maheu perekond töötab kaevanduses ning Étienne sõbruneb Maheudega. Zola annab selge pildi Maheude perekonnast ning nende elus toimuvast, kirjeldades kõike süviti. Maheude perekonna abil loob Zola tüüpilise tolleaegse töölisklassi pere pildi, näidates nii nende elu ruume ning -korraldust, kuigi Maheude elu tundub kohati liigagi õnnetu (nt. õnnetus vanema vennaga) Vanamees leiab Étiennile eluaseme ning ka tööotsa. Peaegi Étienne armub Maheu noorema tütresse ning satub armukolmnurka, sest Catherine on juba suhtes söekaevur Chavaliga.
Töötades söekaevanduses Étienne samaaegselt harib ka end kättesaadava kirjandusega, mis tekitavad temas noorusele omased naiivsed sotsialistlikud ideed. Mida enam Étienne kaevurite seltskonda sisse elab, olles eeskujulik tööline, seda enam saadab teda edu kui tööliste poliitilise juhina , tahtes muuta midagigi paremuse poole (alustades imetillukesest palgast, mida töölised said). Teose jooksul tegelaste eluolud aina halvenevad, nt. tööliste palka vähendatatkse, sest nõudlus söe järele väheneb, seega rahva rahulolematus kasvab ning kui Étienne oli terve liikumise ajal rõhunud rahumeelsele poliitikale, leiab anarhist Souvarine, et vaid vägivald viib edasi. Algsetest rahumeelsetest ideedest sünnib suur mäss, mille jooksul rüüstatakse palju ning kui lõpuks rahutused maha surutakse, jääb pettunud ning näglinud rahvakarjal üle süüdistada vaid Étienne'i. Kuna mässuga midagi ei saavutatud ning see tõi rahvale vaid kannatusi, jääb üle kõigil, kes elus, minna tööle tagasi. Pärast mässu, Souvarine'i korraldatud vandenõu tõttu, jäävad nii Chaval, Catherine kui ka Étienne maapõue lõksu. Catherine sureb enne abi jõudmist, kuid Étienne suudetakse päästa. Tervenenud, sõidab Étienne Pariisi, kus ootab teda uus ja parem elu.
Analüüs
Émile Zola on oma peetud kõnes maininud, et ei kirjutanud teost revolutsiooniideedest inspireeritult vaid kaastundest. See teos pidi kõigile klassidele selgitama, et maapõu neelab inimelusid ning töö, mida tehakse on ränk ning olematu tasu eest. Lisaks kaastundele võib Zola tausta tundes tuua paralleele impressionismi kunstnikutega. Zola oli vaimustusest impressionismist, mis kunstisuunana rõhub tundele ning emotsioonile. Inglise impressionist Turner kujutas oma maalidel tööstuse pealetungi, mis lõhub tasakaalu nii inimeste ja looduse vahel, kuid üleüldiselt rikub elusid . Zola suhtumine kaevandustesse, tööstusesse ning söesse kui millegisse, mis tuleb hooga ning matab inimesi, on üsnagi sarnane. Émile Zola teost „Söekaevurid“ on just tema väärtushinnangute tõttu võetud mitmeti Nõukogude liidu ideoloogia üheks alusteoseks.
Kuna teos kirjeldab ühe aasta jooksul vältavat õnnetust ning lõpeb lootustandvalt Étienne'i pääsemisega, võiks teose algne pealkiri olla peamine märksõna. Kevad kui lootus, taassünd -- sellise pealkirjaga Émile Zola ehk viitas kunagisele olukorra paranemisele.
Isiklik arvamus
Raamat annab hea pildi 19. sajandi eluolust, kuid on tavalugejale liiga depressiivne . Zola põhjalikud kirjeldused on kohati liialt võikad, et mõjuvad šokeerivalt ning muserdavalt. Teoses on palju mõtteainet inimmoraali ning -õiguste üle. Hoolimata sellest, et teos on üle saja aasta vana, leidub seal ka tänapäevaseid jooni, mis ei lase lool aeguda ja unustusse vajuda.
Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/%C3%89mile_Zola
http://seacoast.sunderland.ac.uk/~os0tmc/zola/zola.ht m

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 54 allalaadimist

Émile François-Zola-Söekaevurid--Žerminaal #1

Émile François-Zola-Söekaevurid--Žerminaal #2

Émile François-Zola-Söekaevurid--Žerminaal #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

crl Õppematerjali autor

söekaevurid sisu kokkuvõte kirjaniku biograafia analüüs ?erminaal

Kasutatud allikad

https://en.wikipedia.org/wiki/%C3%89mile_Zola

Sarnased õppematerjalid

docx

Emile Zola "Söekaevurid"

· Laste varajane küpsemine ja karm kohtlemine. Lastel oli selles teoses suur roll, näidati nende viletsust ning jõhkrust, mille oli ÉMILE ZOLA ,,SÖEKAEVURID" tinginud omapäi üleskasvamine ning vajadus olelusvõitluses Tegevuse koht ja aeg ellu jääda. 19. sajandi lõpp, Voreux' kaevandus, Prantsusmaa · Utoopiate probleem. Usun, et teosest tuleb välja ka seisukoht,

Kirjandus

odp

E.Zola

Emile Zola "Söekaevurid" 1885.a. Vairis Roosileht 12 A Emile Zola Émile Édouard Charles Antoine Zola (2.aprill 1840 Pariis 29.september 1902 Pariis) Prantsuse kirjanik ja naturalismi esindaja Peategelase iseloomustus Etienne Lantier Naiivne noormees, kes saabub väikesesse Montsou-nimelisse kaevandulinna Tutvub kaevur Maheuga, kes leiab talle elukoha ja ka töö kaevanduses, kus töötab kogu linn Lootuses töörahvale paremat elukeskkonda välja võidelda hakkab ta rahvast mässule õhutama Teised tegelased

Kirjandus

doc

"Söekaevurid"

,,Söekaevurid" Emile Zola Maheu'de perekond oli pinnapealne ning ehtne näide sellest, et ükski kuritegu ei jää tasumata. Nad elasid kujuteldavas maailmas ning tahtsid väliselt jätta kõige suurejoonelisemat muljet oma elu-olust. Proua Maheu pidas end kõrgemaks klassiks ning ei tundnud kübetki kaastunnet töökatele söekaevuritele, sest tema jaoks olid nad haletsusväärsed. Härra Maheu oli kahepalgeline ning tema ainsaks sooviks oli teenida kasumit hoolimata inimeludest ja -oludest

Kirjandus

doc

Émile Zola "söekaevurid"

1. Millist kirjandusvoolu esindas prantsuse kirjanik Émile Zola? 2. Mis on teose põhiprobleem? 3. Milline oli sinu meelest Catherine (välimus, iseloom, jne)? 4. Kirjelda prantsuse 1860ndate aastate kaevuri eluolu ja tööd. 5. Miks kaevurid valisid rahuliku elu asemel streigi? 6. Millised olid inimeste peamised vaba aja veetmise võimalused? 7. Mida kasulikku said inimesed mässust? Mida kahjulikku? 8. Kas lõppkokkuvõttes tasus streik ennast ära? 9. Kirjelda peategelaste elu ja mõtteid kaevanduses vangis olles? 10

Kirjandus

doc

Emile Zola "Žerminaal" (Söekaevurid)

,,Zerminaal" Emilie Zola (,,Söekaevurid) Lk. 11 Étienne Lantier (kes ta on, kirjeldus) Lk. 12 Kaevanduse kirjeldus Lk. 15 Montsoust - Bonnemort (kirjeldus) Lk. 16 Palk vanamehel(üleval), kuidas kaevandus tekkis/kelle järgi.. mingi geiss(jätkub lk 17) Lk. 17 Vincent (oli õnneseen, pääses) kaevandustest on ka juttu Lk. 20 Cathrine'i toa kirjeldus ja tema enda kirjeldus ka, Alzire kirjeldus ka Lk. 21 Zacharie kirjeldus, Jeanlini kirjeldus Lk. 23 Maheau kirjeldus Lk. 24 selle masendava perekonna palgad Lk. 25 Mingi toa kirjeldus (ikka see perekond) Lk. 34 tõstukite kirjeldus (vmt) Lk. 39 Chavali kirjeldus, tööliste kirjeldust natukene Lk. 59 Vulkaani kohvik 1. korda, kontrollruumi kirjeldus (trossid) Lk. 63 Rasseneur (kirjeldus), kõrtsituba Lk. 66 Mingi jõgi, kanal, raudtee haru, mingid ankrud ka Lk. 68 Proua Gregoire köök, siis tuli ta mees mr. Gregoire, laud kaetud Lk. 70 Cecile kirjeldus(tuba ka vist) Lk. 71 Härra Gregoire varanduse tekkimine, Kompanii asutamine Lk. 73

Kirjandus

doc

Emile Zola

Emile Zola 1840-1902 Sept. 2010 Liisi Einmann Haapsalu Gümnaasium 11b Lühi elulugu Sündis Pariisis 2. aprillil 1840. aastal. Koolis käis Zola Lõuna-Prantsusmaal Aix- en-Provence'i linnas. 1857 viisid teed ta tagasi Pariisi. Ülikool jäi talle aga suletuks, kuid tal õnnestus kuulsa kirjastuse kaudu luua sidemeid impressionistlike maalikunstnikega, kelle kohta kirjutas ta ajalehes artikleid. Uuest kunstivoolust innustatuna valmis tema esimene raamat ,,Jutud Ninonile" (1864) Ent ei romantism ega impressionism polnud Zola kutsumus. Iseloomult oli ta teadlane, uurija ja kunstnik.

Kirjandus

odp

Emile Zola

Kiviõli 1. Keskkool Emile Zola (02.04.1840-29.09.1902) Maria-Eva Maasik 2008/2009 õ.a. Elulugu Émile Zola sündis Pariisis. Kaks aastat hiljem kolis perekond elama Aix-en-Provence'i. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri 1847. aastal jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix-en-Provence'i koolis sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi. Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kaks korda kukkus läbi lõpueksameil. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus

Kirjandus

doc

Emile Francois Zola

Emile Francois Zola Émile Zola (Émile Édouard Charles Antoine Zola; 2. aprill 1840 Pariis 29. september 1902 Pariis) oli prantsuse kirjanik, naturalismi esindaja. Émile Zola sündis Pariisis. Kaks aastat hiljem kolis perekond elama Aix-en-Provence'i. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri 1847. aastal jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix- en-Provence'i koolis sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi. Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kaks korda kukkus läbi lõpueksameil. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid