Korraline ja erakorraline üldkoosolek Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui: 1) aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui 400 000 krooni või 2) seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist. Osanike koosolek Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: 1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste
vähemalt 25 000 eurot. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Aktsia võib välja lasta nimiväärtusega aktsiana või nimiväärtuseta aktsiana. Nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiate samaaegne väljalaskmine ja kasutamine ei ole lubatud. Kõikidele nimiväärtuseta aktsiatele vastab võrdne osa aktsiakapitalist. Ühele nimiväärtuseta aktsiale osaks langev aktsiakapitali osa (aktsia arvestuslik väärtus) määratakse aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Ettevõtte omanikel võivad olla erinevad õigused ettevõtte juhtimisel ja dividendide saamisel. Sellest lähtuvalt jagatakse aktsiad: ·lihtaktsiad ·eelisaktsiad
aasta jooksul toetuse saamisest peab esitama töötukassale toetuse kasutamise aruande vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest peab toetuse tagastama täies ulatuses, kui majandustegevuse alustamata jätmine või lõpetamine ei ole seotud mõjuvate põhjustega ei tohi võõrandada talle kuuluvat osa või aktsiat toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist enne ühe aasta möödumist toetuse ülekandmisest ei tohi lõpetada äriplaanis kavandatud majandustegevust enne ühe aasta möödumist toetuse ülekandmisest 3. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 1) ,,Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus." Selle eesmärk on aidata kuni 40- aastastel noortalunikel ettevõtlusega alustada ja seda arendada, samuti aidata
Ülesannete lahendamisel kasuta seadusi ja igat toimingut põhjenda viitega seadustele. Vastused esita hiljemalt 21. märtsiks õppejõule paberkandjal või aadressil: [email protected] 1. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosolek võis sellise otsuse vastu võtta? Selgita viidetega õigusnormile. P.297 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema osaluse nõuet. P
· Aktsiate lisanimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kahe majandusaasta kohta. · Aktsiaid võib arvata lisanimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 10 miljonit krooni. · Avalikkuse hulka kuuluvad investorid omavad vähemalt kahtkümmend viit protsenti (25%) noteeritavate aktsiatega esindatud aktsiakapitalist. 4.Iseloomusta eelisaktsionäri õigusi ja kohustusi. Eelisaktsionäridele makstakse fikseeritud dividendimäära. Eelisakstionäril puudub üldjuhul hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul ehk teisisõnu ei saa eelisaktsionär firma tegevust sellisel määral mõjutada kui lihtaktsionär. Eesti turul avalikult kaubeldavaid eelisaktsiaid praktiliselt pole ja seetõttu on Eesti investori huviorbiidis peamiselt lihtaktsiad. 5.Mida tead tuletisväärtpaberitest?
Juhendaja: Ljudmilla Drõkina Tartu, 2012 Ülesanne 1 Rühm: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Lähteülesanne: Asutada AS aktsiate märkimiseta. · Aktsikapitali suurus on 27000 · Kasutada kahte liiki aktsiaid: nimelised ja eelisaktsiad · Määrata aktsiate nimiväärtus · Määrata aktsiate nimiväärtus kasutades AS asutamisel erinevaid liiki aktsiaid · Eelisaktsiate nimiväärtuse summa ei tohi ületada 1/3 aktsiakapitalist · Määrata eelisaktsia dividendi suurus · Aktsiakapitali suuruse arvestamisel lähtuda mitterahalisest sissemaksest milleks on 2 arvutit · Koostada AS asutamisleping ja põhikiri · Koostada tegevuse järjestus AS asutamisel. AS Kohvi Kohvik asutamisleping Meie, Mirjam Vesi, isikukood 49007042721, elukoht Tartu, Jaama 2, 60258 ja Karin Erimäe, isikukood 49005262759, elukoht Tartu, Pihlaka 5, 51127 ja Mari Murakas, isikukood 48907255689, elukoht Tartu, Jalaka 7, 51236
miljonit eurot Krediidiasutuse asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega Aktsiad võivad olla ainult nimelised ja vabalt võõrandatavad, üldjuhul ilma aktsionäri ostueesõiguseta Peale aktsiate võib krediidiasutus välja lasta eelisaktsiaid, kusjuures nende nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist Krediidiasutus võib välja lasta ka nimelisi vahetusvõlakirju, kusjuures nende nimiväärtuste summa ei või olla suurem, kui 1/10 aktsiakapitalist Isik, kes kavatseb omandada olulist osalust (üle 10% aktsiakapitalist või häälte arvust) või suurendada seda üle 20, 33 või 50% aktsiakapitalist või häälte arvust või kui krediidiasutus muutub tehingu tulemusel tema tütarettevõtteks, on kohustatud
topeltmaksustamise vältimise leping ei laiene Fääri saartele, siis kehtib see ka Eesti residentide suhtes. Ettevõtte tulumaks on proportsionaalselt 20% (naftatööstusel 27%). 62% sellest maksust läheb riigile ja 38% kommuunidele. Dividendimaks on 35%. Äriühing on kohustatud tasuma dividendimaksu hiljemalt 14 päeva jooksul peale aktsionäride koosolekut, kus otsustati dividendide maksmine. Dividende ei maksustata dividendi maksmisel ettevõttele, kes omab üle 25% aktsiakapitalist. 7 Fääri saarte sümbolid: Fääri saarte lipp Fääri saarte vapp 8 Kaart 9 Fääri saared 1 Kokkuvõte Referaadi koostamise ajal sain teada, millised maksud on Fääri saartel. Igal valdkonnal on erineva suurusega maksud. Veel on saartel laialt levinud IT ning saarte majanduses on tulevikus neil muretu, kuna neil on
3. Investeerimine 4. Äritegevus 5. Virtuaalsed rahavood 5. Aktsiaseltsi aktsiakapital 1. Võib olla 405 555.- krooni 2. Koosneb 200.- kroonistest aktsiatest. Üks aktsionär otsustab realiseerida ühest aktsiast 100.- kroonise osa. On see õiguspärane? 3. Võib sisaldada aktsiate eest tasutud nimiväärtust ja ülekurssi 4. Võib moodustuda ainult ühte liiki aktsiate sissemaksetest 5. Võib sisaldada eelisaktsiaid nimiväärtusega 1/3 ulatuses aktsiakapitalist 6. Aktsiakapitali võib vähendada 1. Aktsiate nimiväärtuse vähendamisega 2. Aktsiate turuväärtuse vähendamisega 3. Fondiemissiooniga 4. Aktsiate tühistamisega 5. Oma aktsiate tagasiostmisega 7. Tekkepõhine arvestus tähendab 1. Sõltuvust raha laekumisest 2. Kulu arvestust hetkel kui see tekkis 3. Tulu arvestamist raha sissetulekust kassasse 4. Kohustuse teket kui kauba hankimisel saadakse arve 5
1995.aastal avati Ehitusmaailma kauplus-ladu Tartus. 1996.aastal alustas AS Fanaal tegevust Riias. Samal aastal avati ka kauplus-ladu Pärnus. 1997.aastal rajati tulemusüksuste süsteem, kus kauplus-laod tegelesid paralleelselt nii jae- kui projektimüügiga. Loodi kliendikaardi süsteem. 1998.aastal avati Ehitusmaailma kauplus Tallinnas, Lasnamäel. 1999.aastal alustati läbirääkimisi strateegilise investori leidmiseks. 2000.aastal omandas Soome Kesko OY 100% AS Fanaali aktsiakapitalist. Alustati ettevalmistusi kaupluste ümberehitamiseks vastavalt Kesko kontseptsioonile. Toimusid suuremad struktuurimuutused, mille käigus nimetati ümber ka ametikohad. Seoses omanikuvahetusega liikus Eesti juhtkonna alluvusest Rautakesko otsealluvusse Fanaali Riia kauplus-ladu. 2001.aastal avati Kesko kontseptsiooni järgi ümber ehitatud kauplused Tallinnas Lasnamäel ja Tartus. 2002.aastal avati kauplus Haaberstis. Lansseeriti kaubamärk K-rauta. 2003.aastal avati K-rauta kauplus Pärnus
34. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile peale selle kehtivad Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiatele ja aktsiakapitalile jargmised nouded: • krediidiasutuse asutamine ei voi toimuda aktsiate avaliku markimisega; • aktsiad voivad olla ainult nimelised ja vabalt voorandatavad, uldjuhul •• peale aktsiate voib krediidiasutus valja lasta eelisaktsiaid, kusjuures nende nimivaartuste summa ei voi olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist; •• krediidiasutus voib valja lasta ka nimelisi vahetusvolakirju, kusjuures nende nimivaartuste summa ei voi olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist; •• isik, kes kavatseb omandada olulist osalust (s.o. ≥ 10% aktsiakapitalist voi haalte arvust) voi suurendada seda ule 20, 33 voi 50% aktsiakapitalist voi haalte arvust voi kui krediidiasutus muutub tehingu tulemusel tema tutarettevotteks, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise luba;
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts ja liigid Aktsiaks nimetatakse mõttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis väljendab aktsionäri õigust osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.
Küsimus 8 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Milline konto on ajutine Vali üks: nõuded ostjate vastu kindlustuskulu võlg tarnijatele kassa Küsimus 10 Riiklike maksude maksuhaldur on Vali üks: Omavalitsus Äriregister Maksu- ja tolliamet Küsimus 11 ·Reservkapitali suurus ei tohi olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist Vali üks: Tõene Väär Küsimus 12 Reklaamkingitus on maksuvaba kuni 10 eurot maksumuses (sh käibemaks) Vali üks: Tõene Väär Küsimus 13 Tulude-kulude koondkonto on Vali üks: püsiv konto ajutine konto Küsimus 14 Omaniku investeering ettevõttesse Vali üks: suurendab vara ja suurendab kohustusi suurendab vara ja suurendab omakapitali suurendab vara ja vähendab kohustusi suurendab omakapitali ja suurendab kohustusi Küsimus 15
Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega jaguneb: majandusaasta aruanne(tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne), kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepanek, audiitori järeldusotsus. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb: Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, lisad. Osaühing ei või anda laenu: 1. Oma osanikule(5% osakapitali või rohkem) 2.oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele( 5 või rohkem% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4. Oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Arvelduskontol oleva raha inventeerimisel kontrollitakse arvelduskonto väljavõtte vastavust raamatupidamises kajastatuga. Kassa inventeerimisel loetakse sularaha kassas ja kontrollitakse selle jäägi vastavust raamatupidamises kajastatuga. Varude arvestusmeetodid: 1.Tükimeetod- lähtub varude tegelikust füüsilisest liikumisest. 2
igal ajal. Omanik võib teha seda igal ajal. Osakapitali vähendamine: peab teavitama võlausaldajaid. kui vähendatakse lihtsustatud korras, siis ei pea teavitama. See on lubatud ainult siis, kui kahjum on. Kahjumi katteks. AKTSIASELTS Nii palju aktsiaid kui tahad. Nimiväärtus kunagi ei muutu. Võib olla erinevaid liike aktsiaid. On nimiväärtusega aktsia nt 1 aktsia on 10 euri. Ja nimivöörtuseta ehk 10 alktsiat. Siis igale nimiväärtuseta aktsiale on vrdne osa aktsiakapitalist. Aktsiat ei saa jagada. Aktsiast tulenevaid igusi saab kasutada üldkoosolekul. Aktsiate märkimine tähendab aktsiakapitali suurenemist. Märkimine tähendab märkija üigus saada aktsia ja kohustus tasuda akstia eest. Aktsia märkimine ei kindlusta alati aktsia saamist. Aktsiad on nimelised aktsia kuulub alati kellegile, kindel omanik. Märgitud eesti väärtpaberi keskregistrisse. Aktsionäri surma korral läheb üle aktsia pärijale.
Rahalised sissemaksed tasutakse asutamisel oleva krediidiasutuse nimele Eesti pangas avatud kontole või Eesti krediidiasutuses avatud kontole. •krediidiasutuse asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega; •aktsiad võivad olla ainult nimelised ja vabalt võõrandatavad, üld-juhul ilma aktsionäri ostueesõiguseta; •peale aktsiate võib krediidiasutus välja lasta eelisaktsiaid, kus-juures nende nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist; •krediidiasutus võib välja lasta ka nimelisi vahetusvõlakirju, kus-juures nende nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist; •isik, kes kavatseb omandada olulist osalust (s.o. ≥ 10% aktsia-kapitalist või häälte arvust) või suurendada seda üle 20, 33 või 50% aktsiakapitalist või häälte arvust või kui krediidiasutus muutub tehingu tulemusel tema tütarettevõtteks, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise luba;
· Aktsiate lisanimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kahe majandusaasta kohta. · Aktsiaid võib arvata lisanimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 10 miljonit krooni. · Avalikkuse hulka kuuluvad investorid omavad vähemalt kahtkümmend viit protsenti (25%) noteeritavate aktsiatega esindatud aktsiakapitalist. "Pidev ostmine" sobib raha pikaajaliseks paigutamiseks. Seisneb selles, et regulaarselt ostetakse kindla summa eest ühe firma aksiaid. Eeldab järjekindlust ja kindlameelsust: aksiaid tuleb osta alati ühesuguse summa eest, regulaarsete vaheaegade järel ja vaatama sellele milline on parajasti aktsia hind. 2 "Konstane summa" investor hoiab alati aktsiates ühe suurusega rahasummat. Kui aktsiate hind langeb, siis ostab investor aktsiaid juurde
a) miinimumpalgast b) netopalgast c) brutopalgast d) keskmisest palgast 13 Milline peab olema osaühingu miinimumkapital: a) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 400000 kr. d) 1000000 kr. 14. Milline neist võib olla osaku nimiväärtus: a) 10 kr. b) 50 kr. c) 200 kr d) 450 kr. e) 750 kr. 15. Millisest laenutähtajast alates loetakse laen pikaajaliseks: a) üle ühe aasta b) üle viie aasta c) kümme ja rohkem aastat 16. Reservkapitali suurus peab moodustama aktsiakapitalist vähemalt a) 1/2 b) 1/5 c) 1/10 d) 1/20 17. Millise majandustehingu korral bilansimaht muutub: a) osteti sularaha eest materjale b) firma eraldas aruandeaasta kasumi summa jaotamatta kasumisse c) pank kandis firmale üle taotletud laenusumma? 18. Majandusaasta inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui: a) kaks kuud enne majandusaasta lõppu b) kolm kuud enne majandusaasta lõppu c) kümme päeva enne majandusaasta lõppu 19
Question16 Hinded: 1 Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba ülempiir kalendrikuus on Vali üks või enam vastust. 64 eurot 256 eurot arvestust pidamata 64 eurot sõidupäeviku olemasolul 0,30 senti km kuid mitte rohkem kui 256 eurot Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question17 Hinded: 1 ·Reservkapitali suurus ei tohi olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question18 Hinded: 1 Kontraaktiva- ja passivakontol on kaks tunnust: ta kuulub alati põhikonto juurde ja käitub vastupideselt põhikontole. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question19 Hinded: 1 Lähetusraha võib maksuvabalt maksta kui Vali üks vastus. lähetuskoht on töökohast eemal lähetuskoht on välisriigis ja kaugemal kui 50 km
süüdlast, keda karistada · Korporatsioon kui juriidiline isiku vastutus rahatrahv, kompensatsioonid · Konflikt suur- ja väikeaktsionäride vahel · Väikeaktsionärid ühtlasi ettevõtte töötajad · Piiratud vastutus aktsionär on materiaalselt vastutav (oma aktsiaseltsi poolt põhjustatud kahjumi eest) vaid oma aktsiate ulatuses · Ettevõtte pankroti korral aktsionärid jäävad ilma oma aktsiakapitalist, aga töötajad kaotavad töökoha, viimaste kuude töötasu, vallandamise kompensatsioonid, võlausaldajad oma võlad, pensioni- ja ravikindlustusfondid · Manville juhtiv asbestitootja maailmas · Korporatsiooni sotsiaalsed kohustused · Liberaalse maailmavaate järgi ei ole selliseid kohustusi on vaid kasumi taotlus · Mil määral peab korporatsioon olema patriootlik ettevõtluse soodustamine
Kapitali sissemaksmine lihtne. Kapitali kaitse - reeglid. Esimene reegel netovara kaitse põhimõte mida inglise keeles kasutatakse taastav põhimõte. Mõte on tagada, et ühingul oleks reaalne vara tegutsemiseks. Et ei tekiks ühinguid, mis on varatud ja mis ei suuda võlausaldajate reegleid täita. Selgus aitab kaasa sellele, et see reegel töötab. § 301 § 301. Vara vähenemine Kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: 1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu
Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16. jaanuaril 1997. a poolte vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 2 045 900 krooni. Juhul kui nimetatud nõue jääb rahuldamata, palus hageja kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende nimiväärtuse, mis oli 4100 krooni aktsia kohta. Aktsiate müügihinnaks oli seega 2 045 900 krooni. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja aktsiad välja ostma viie tööpäeva jooksul alates päevast, mil hagejale kuulub 100% AS Satwo aktsiaid, kuid mitte hiljem kui 1. mail 1998. a. Hageja omandas kõik AS Satwo aktsiad 22. augustil 1997. a. Hageja esitas kostjale teate, milles nõudis pooltevahelise lepingu täitmist. Kostja
4.3. Aktsiad 4.3.1. Üldalused Aktsia mõiste määratlemine on üsna keeruline probleem, kuna aktsiat saab vaadelda väga erinevatest aspektidest. Seaduses tavaliselt (nii ka Eestis) aktsiat ei defineerita, teoorias püütud seda defineerida küll varana, õiguste ja kohustuste kogumina või siis jälle bilansikirje osana. Aktsiakapital, mis moodustatakse aktsionäride sissemaksetest, on aktsiaseltsi bilansi passivapoole üks assigneering, aktsia on mõtteline osa aktsiakapitalist. Vastavalt ÄS-le saab aktsiat pidada aktsionäri õiguste kandjaks, kuna ÄS § 226 loetleb mitmed aktsiatest tulenevad õigused: 1. osaleda aktsionäride üldkoosolekul; 2. osaleda kasumi ja AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; 3. muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Lisaks sellele on aktsia teatud arvestusühik, mis kajastab aktsionäride panuseid. Aktsia erineb osaühingu osast oma likviidsuse poolest
eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas) eelisaktsia aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada ja garanteerib dividendide saamise sõltumata ettevõtte finantstulemustest, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel. Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Eelisõigus on aktsionäridele väljastatav EVK-s registreeritud ajutine väärtpaber, mis annab selle omanikule uute aktsiate märkimisel aktsiate eesostuõiguse. Eelisõigusega kaubeldakse nagu tavalise väärtpaberiga. emissioon (väljalase) - on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud (väljalastud) samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon). Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult.
äriregistrisse. Reservkapital igal majandusaastal kanda Reservkapital pole kohustuslik Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või reservkapitali vähemalt 1/20 olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal puhaskasumist, kui tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. põhikirjaga ei ole ette nähtud Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, suuremat eraldist. lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Omanike pädevused, juhatuse liikmete õigused ja kohustused, nende tähendused ja vastutus kohustuste rikkumise eest.
Aktsia, millest tulenevad õigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht. Esitajaaktsiad eksisteerivad materiaalsel s.o. paberkujul ja aktsia omanik on aktsia esitaja. Esitajaaktsia vastand on nimeline aktsia. 34. Eelisaktsiad. Eelisaktsia annab eesõiguse dividendi saamisel ja ASi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel, kuid ei anna hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Kui AS ei ole piisavalt kasumit, dividendi maksmata jätta. See liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades intressi. Kui 3 aastat pole dividendide eest kasumist saanud eelisaktsiate omanikud, siis saavad nad hääleõiguse. 35. Aktsiaraamat. Aktsiaraamatut peab AS nimeliste aktsiate kohta, milles märgitakse: aktsonäri nimi, aadress ja isiku- või registrikood; aktsia liik ja nimiväärtus; aktsia märkimise ja omandamise aeg.
fikseeritud, mistõttu eelisaktsionärid saavad ettevõtte kasumi ja väärtuse kasvust osa vaid piiratud ulatuses. (14 lk 14) Tallinna börsil pole ühtki eelisaktsiat, kuid näiteks USA's saab ka eelisaktsiad börsilt soetada, kuid viimastel aegadel on tunda ka mujal turgudel eelisaktsiate populaarsuse langust. Eesti äriseadustiku § 237 lg 2 kohaselt ei tohi eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. 8 Eelisaktsiad võivad olla kumulatiivsed või mittekumulatiivsed, Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa dividendide maksmiseks, võib kumulatiivsete eelisaktsiate omanikele jätta dividendi täielikult või osaliselt maksmata. Välja maksmata jäänud osa liidetakse järgmise
keda karistada · Korporatsioon kui juriidiline isiku vastutus rahatrahv, kompensatsioonid · Konflikt suur- ja väikeaktsionäride vahel · Väikeaktsionärid ühtlasi ettevõtte töötajad · Piiratud vastutus aktsionär on materiaalselt vastutav (oma aktsiaseltsi poolt põhjustatud kahjumi eest) vaid oma aktsiate ulatuses · Ettevõtte pankroti korral aktsionärid jäävad ilma oma aktsiakapitalist, aga töötajad kaotavad töökoha, viimaste kuude töötasu, vallandamise kompensatsioonid, võlausaldajad oma võlad, pensioni- ja ravikindlustusfondid · Manville juhtiv asbestitootja maailmas · Korporatsiooni sotsiaalsed kohustused · Liberaalse maailmavaate järgi ei ole selliseid kohustusi on vaid kasumi taotlus · Mil määral peab korporatsioon olema patriootlik ettevõtluse soodustamine
Kõikide aktsiaseltside aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ning asutatava aktsiaseltsi aktsiad tuleb registreerida enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist. Seejärel esitatakse äriregistrile aktsiaseltsi registrisse kandmise avaldus. Erinevalt osaühingust ei ole aktsiaseltsi võimalik asutada kiirmenetluse teel. 17. Aktsia, aktsiast tulenevad õigused. Aktsiat võib määratleda kui mõttelist osa aktsiakapitalist, mis annab selle omajale, aktsionärile teatud hulga (nii varalisi kui mittevaralisi) õigusi. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 0,10 eurosenti (ÄS § 223). Aktsiast tulenevad õigused: õigus osaleda AS-i kasumi jaotamisel; õigus osaleda AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul; õigus teabele;
(Samal ajal polnud enam kui 300000 Soome kodanikul sissetulekut, mis kindlustaks elatusmiinimumi.) Üheks tuntumaks ja mõjuvõimsamaks oli Puidutööstuse Keskliit. Kaks suurimat kommertspanka Põhjamaade Ühispank ja Aktsionäride Rahvuspank valdasid 85% kogu pangakapitalist. Tööstuslikus tootmises ei ületanud riiklik sektor 19%. Soome seadusandlus piiras väliskapitali tungimist maale, väliskapital moodustas kõigest 5% aktsiakapitalist. Välismaiste kapitalimahutuste (Ameerika, Rootsi, Lääne-Saksamaa) üldmaksusmus 1965.aastal oli 300 miljonit marka. Üheks suureks probleemiks oli veel reaalpalga pidev mahajäämus hindade ja maksude tõusust.1955-1963 tõusis elukallidus 58%, reaalpalk tõusis ainult 9%. Iga aastaga kasvasid hinnad, muutus kallimaks teenindus. Suure osa palgast neelavad maksud. Otseste maksude (riigi-, tulu-, varandus-, kommunaal-, kirikumaks)suuruse poolest oli Soome üks esimesi riike maailmas
OMAKAPITALI ARVESTUS AKTSIASELTSIS JA OSAÜHINGUS Omakapital on jääkosalus ettevõtte varas pärast kohustiste mahaarvamist. Omakapitali liigitatakse: omanike sissemaksed (nimiväärtuses ja nimiväärtust ületavas osas); reservid; kasum. Aktsiaselts AS Aktsiaseltsi põhikapital on aktsiakapital, mis on jaotatud aktsiateks. Väljalastud aktsiate nimiväärtuste summa moodustab emiteeritud aktsiakapitali. Aktsia on väärpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiakapitalist aktsia väärtusele kuuluv osa, mis annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises ja saada kasumit- dividendi. Minimaalne aktsiakapital on 25 000 eurot. Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Kõigi väljalastud aktsiate nimiväärtuste summa moodustab emiteeritud aktsiakapitali. Aktsiad käibes on kõik aktsionäride käes olevad aktsiad.
(A. Kiris, 2012, 226) Aktsiaseltsi lõpetamise alused Aktsiaselts lõpetatakse: 1) üldkoosoleku otsusega; 2) kohtuotsusega; 3) netovara vähenemisel alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse; 4) teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Aktsiate ülevõtmine 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365 17 Aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 aktsiakapitalist (pöhiaktsionär) võib aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate iilevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu (ÄS 363'1 lg l). Taotlus esitatakse juhatusele. Juhatus on kohustatud aktsiate ülevõtmise otsustamiseks kokku kutsuma iildkoosoleku
Leping sätestab poolte õigused, kohustuse ja vastutuse. Töötaja (töövõtja) – Isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu vastavalt lepingule. U Unikaalne müügiargument – Ettevõtte poolt esile toodud põhjendus, mille poolest on tema toode või teenus konkurentide pakkumistest erinev ja parem. V Viitannuiteet – Aastamaksed, mis sooritatakse pärast annuiteediperioodi lõpust teatud viitaja möödumist. Vähemusosalus – Äriühingu aktsiate või osade omamine 10-50% aktsiakapitalist. Võlakiri – Võlakohustust tõendav väärtpaber (sama mis obligatsioon). Fikseeritud tulususega väärtpaber, mille tagasiostu tähtaeg ja intressimaksete suurus on lepingus määratud. Võlakohustus – Kirjalik tõend selle kohta, et võlgnetakse kellelegi teatud summa ja kohustutakse see teatud ajaks laenuandjale tagasi maksma. Võõrkapital – Ettevõttel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis tuleb tähtajaks tagasi maksta.
Otsus on tühine ainult seoses nõukogu liikme tagasikutsumisega, majandusaasta aruande kinnitamisele notariaalse kinnitamise vorm ei laiene, see oli korrektselt päevakorras, seega pädev. Otsus osaliselt tühine. 6. Aktsionär tegi aktsionäride üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik? Kuidas saab päevakorda täiendada? Mida AS otsustada saab? § 293 lg 3, nii aktsionäride arv kui aktsiakapitali esindatus ok. § 298 lg 1,2 § 302 lg 1 pädevust ületav otsus, kehtetuks tunnistatav. Sisu osas on otsus vastuolus, 298 annab ette.
juhtudel: 1) aktsiaseltsi asutamisel, kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega (ÄS § 249); 2) aktsiakapitali suurendamisel, kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega (ÄS § 344); 3) ÄS § 255 kohaselt: juhul, kui 2 aasta jooksul arvates aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest omandab selts aktsionärilt või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavalt isikult vara, mille väärtus ületab 1/10 aktsiakapitalist, siis tuleb nimetatud vara hinnata ja hindamist kontrollida mitterahalise sissemakse reeglite kohaselt. ÄS § 255 ettenähtud juhul vara omandamine saab toimuda üksnes üldkoosoleku otsuse alusel. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise kord tuleb ette näha põhikirjas. Mitterahalise sissemakse hindajaks võivad olla näiteks juhatuse liikmed või juhul, kui hindamiseks on vajalikud eriteadmised, siis ekspert. Mitterahalise sissemakse hindamist saab kontrollida üksnes audiitor.
nii oluline nagu tapmised vms o koosseis ilmselt täidetud o lahendatakse ära läbi tagajärgede subjekt olemas, kahjulik tagajärg olemas, ebaseaduslik tegevus ka mingil määral III Aktsiaseltsi üldkoosolek 8. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik? ÄS § 293 lg 3 9/10 kohalolevatest aktsionäridest, vähemalt 2/3 aktsiakapitalist st nõue täidetud AGA kas on üldkoosoleku pädevuses? § 298 lg 1 ei ole nimetatud; lg 2 juhatuse või nõukogu ettepanekul ei ole ettepanekut, st sisulist pädevust ei ole 9. 1
nii oluline nagu tapmised vms o koosseis ilmselt täidetud o lahendatakse ära läbi tagajärgede subjekt olemas, kahjulik tagajärg olemas, ebaseaduslik tegevus ka mingil määral III Aktsiaseltsi üldkoosolek 8. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik? ÄS § 293 lg 3 9/10 kohalolevatest aktsionäridest, vähemalt 2/3 aktsiakapitalist st nõue täidetud AGA kas on üldkoosoleku pädevuses? § 298 lg 1 ei ole nimetatud; lg 2 juhatuse või nõukogu ettepanekul ei ole ettepanekut, st sisulist pädevust ei ole 9. 1
reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks. · Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid. Laenukeeld (1) Osaühing ei või anda laenu: 1) oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist; 2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 5 protsenti emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist; 3) isikule osaühingu osa omandamiseks; 4) oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. (2) Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Tütarettevõtja ei või anda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikutele laenu osaühingu osa omandamiseks.
34 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Aktsiakapital 1. Kui omavahendite jaotamata kasum ja laenude võimalused on ammendatud, siis üritavad firmad laiendada aktsiakapital. 2. See finantseerimismoodus on võlgu finantseerimisest kulukam isegi siis, kui pole kohustust maksta dividende. Põhjus! Laenuprotsendid on bilansis kulud ja selle võrra vähendatakse makse, samal ajal kui dividendid maksustatakse. 3. Peamine kasu aktsiakapitalist on see, et firma saab suurema otsustamisvabaduse, kuna ei sõltu laenuandjate niiditõmbamisest. 35 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Finantseeringute pakkumine Sf. Kõveral võib III piirkond, kus eristada kolm piirkonda. Sf pakkumiskõvera tõus on kõige järsem
ja lõppeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (ÄS § 2) Äriühingud jagunevad asutajate vastutuse alusel isikuühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing ja tulundusühistu). 23. Aktsia, aktsiast tulenevad õigused. Aktsiat võib määratleda kui mõttelist osa aktsiakapitalist, mis annab selle omajale, aktsionärile teatud hulga (nii varalisi kui mittevaralisi) õigusi. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 0,10 eurosenti (ÄS § 223). Aktsiast tulenevad õigused: õigus osaleda AS-i kasumi jaotamisel; õigus osaleda AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul; õigus teabele;
järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. · Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate nimeliste aktsiate omanike nimekiri aastaaruande kinnitanud üldkoosoleku toimumise seisuga, mida säilitatakse äritoimikus. Aktsiaselts · Reservkapital Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. · Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Aktsiaselts · Aktsiaseltsi lõpetamine Üldjuhul lõpetatakse üldkoosoleku otsuse alusel või kohtuotsusega. Lõpetamise otsusele järgneb firma likvideerimine. FIE · Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda
Aktsia on seotud omavahenditega, omanike panus ettevõtlusesse, st tegemist oma vahenditega finantseerimine. Vastavalt väärtpaberiga seotud õigustele ja kohustele võib nad jaotada nelja suuremasse rühma: Aktsiad Fiktseeritud tulususega väärtpaberid- võlakirjad Erinevate investeerimisfondide osakud Tuletisväärtpaberid kõige viimased mis tulid turule ja kõige keerulisemad (swarpid?) AKTSIAD- aktsia kujutab endast mõttelist osa fima aktsiakapitalist ja aktsia omamine annab omanikule kaasomandiõiguse ning õiguse osaleda firma juhtimises. Tähtajatud väärtpberid, st.neid ei tule AS-il kunagi tagasi osta v.a. AS-i likvideerimisel või pankroti korral. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber. Riskikapital ehk aktsiakapital. Samas võib aktsia anda kõige suurema teenimise võimaluse. Akltsiaid on erinevaid ja neid liigitatakse. Liigitatakse vastavalt nende
olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Aktsia võib välja lasta nimiväärtusega aktsiana või nimiväärtuseta aktsiana. Nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiate samaaegne väljalaskmine ja kasutamine ei ole lubatud. Kõikidele nimiväärtuseta aktsiatele vastab võrdne osa aktsiakapitalist. Ühele nimiväärtuseta aktsiale osaks langev aktsiakapitali osa (aktsia arvestuslik väärtus) määratakse aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Eelisaktsia on hääleõiguseta aktsia, mis annab eesõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. eelisaktsiate nimiväärtuste või
8. Kui aktsiate eest tasutakse mitterahaliste sissemaksetega- mitterahaliste sissemaksete hindamise kord. 9. Reservkapitali suurus. Reservkapitali moodustamine on kohustlik ja vajalik selleks, et ettevõttel oleks lisakapital ja seda võib kasutada ainul kahel eesmärgil- kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapital moodustatakse iga-aastasest puhaskasumist(eeraldatakse 1/20 seni, kuni reservkapital suuruseks on kujunenud 1/10 aktsiakapitalist). 10. Muud seaduses sätestatud kohustlikud tingimused. 34. Nimelise aktsia omanikuks on isik, kes on aktsionärina kantud ettevõttes peetavasse aktsiaraamatusse, seega ei ole aktsiatähe andmine isikule kohustlik. Nimelist aktsiat võib reeglina vabalt võõrandada, kuid aktsia võõrandamisel kolmandatele isikutele, on eelisostu õigus teistel aktsionäridel. 35. Esitajaaktsia omanikuks on isik, kelle valduses on aktsiatäht
Ettevõtte raamatupidaja andmete põhjal lähevad tagasiostetud aktsiad aastal 2018 tühistamisele. Aktsiate tagasiostu raamatupidamise kanne: D Tresooraktsiad K Swedbank 19 4.2 Reservkapital Vastavalt äriseadustikule on ettevõttes moodustatud reservkapital, mis moodustatakse igaaastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Põhikirja järgi kantakse reservkapitali 10%, reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Muid reserve peale reservkapitali ei ole moodustatud. Reservkapitalikanne: D Kasum K Reservkapital 4.3 Ülekurss Aktsiatehingud pole toimunud, seega pole ülekurssi ja selle arvestust samuti olnud.
Üldkoosolek peaks tegelama uue koosoleku ja nõukogu liikme tagasi kutsumise notariaalselt tõestama. 19.Aktsionär tegi börsiaktsiaseltsi korralisel üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Üldkoosolekul viibis füüsiliselt kohal 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). Elektrooniliselt osalevaid või posti teel hääletanud aktsionäre ei olnud. 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosoleku otsus on seaduslik? 293 lg3 - kas see nõue on antud kaasuse puhul täidetud? Jah. p298 lg2 - siin seda ei ole, sest aktsionär on seda palunud. Seda saab teha ainult juhatuse või nõukogu nõudel. VUTT
turutulu on madalam, kui emis- siooni kupongiintressimäär. Sellised võlakirjad kujutavad endast reinvesteerimisriski võlakirja omanike jaoks. Omaaktsiad e. tresooraktsiad e. hoidlaaktsiad (treasury stock). Aktsiaseltsi poolt emiteeritud aktsiad, mis ei ole käibes vaid on ajutiselt aktsiaseltsi enda poolt tagasi ostetud ja enda käes. Äriseadustiku § 282, p.2, lg.2 kohaselt võib aktsiaseltsi käes olevate omaaktsiate nimiväärtuse summa olla kuni 10% aktsiakapitalist. Juhul, kui aktsiaselt ei võõranda omaaktsiaid ühe aasta jooksul peale nende omandamist, kuuluvad omaaktsiad tühistamisele. Omaaktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi. Jätka siia teksti 15 3) KAPITALI EELARVESTAMINE Kapitali eelarvestamine hõlmab kapitali paigutamisega seotud otsuseid paljude alternatiivsete võimaluste vahel piiratud ressurssidega tingimuse juures.
Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 14 Taara käive, mis ei kajastu kasumiaruande müügitulus, oli 2003.a. 324 916 tuh.krooni (2002.a.:320 393 tuh.krooni ). 3.11. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 3.12. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust
ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel; 2) äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne ühe aasta möödumist raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus lõpeb mõjuval põhjusel; 3) ettevõtluse alustamise toetust saanud isik võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist ühe aasta jooksul arvates raha pangakontole ülekandmise päevast; 4) ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt. Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.1 Töötule ei anta ettevõtluse alustamise toetust: 1) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ja laiendamiseks; 2) olemasoleva äriühingu osanikuks või aktsionäriks astumiseks; 3) isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld;
Leivakombinaat. Täpselt 50 aastat hiljem ostis kombinaadi ära ettevõtte töötajate poolt 26. oktoobril 1991 loodud eraaktsiaselts Vilma. ASi Kalev Jõhvi Tootmine leiva ja saia tootmise traditsioonid ulatuvad 50 aasta tagusesse aega. Tänapäeval on ettevõtjal kaks tootmistsehhi kahes Ida-Virumaa linnas: Kiviõlis (küpsise tootmine) ja Jõhvis (leiva-saia ja kondiitritoodete toomine). AS Kalev omandas 99,1% ASi Kalev Jõhvi Tootmine (endine AS Järle) aktsiakapitalist 24. detsembril 2003. 1806 - Eesti kondiitritööstuse sünd, suhkrupagar Lorenz Caviezel hakkas pidama kondiitriäri Tallinnas Pikal tänaval kohviku Maiasmokk asukohas. 1962 - kondiitritööstusettevõtete liitmine jõuab lõpule: Uus Kalev ja Kalev ühendatakse, ettevõtte nimeks saab kondiitritoodete vabrik Kalev. Eestisse jääb üks maiustustetootja asukohaga Pärnu mnt. 139. 2006 - AS Kalev tähistas oma 200. juubelit. Aktsiaselts A
annaabi.ee 
