Fääri saared (0)

Fääri saared
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus. Error : Reference source not found
Üldandmed. Error: Reference source not found
Ajalugu. Error: Reference source not found
Majandus. Error: Reference source not found
Maksud . Error: Reference source not found
Kaart Error: Reference source not found
Fääri saared Error: Reference source not found
Kokkuvõte Error: Reference source not found

Sissejuhatus

Kuna Fääri saared on koht kuhu tahaks ise minna, siis mõtlesin Fääri saartest teha referaadi. Loodan, et referaadi abiga saab paljut teada saarte majandusest ja põhilistest saarte elanike sissetulekutest.
Üldandmed
Fääri saarestik asub Põhja-Atlandil ja koosneb 18- nest saarest, millest 17 on asustatud. Saarestiku kogupindala on 1399 km2. Suurim saar on Streymoy, kus asub pealinn Tórshavn (ca 18,7 tuhat elanikku). Teine suurem kohaliku omavalitsuse üksus ( kommuun ) on Klaksvík. Fääri saarte rahvaarv on ligikaudu 48 tuhat elanikku, kuid elanikkonna suure hajutatuse tõttu on kokku 34 kommuuni.
Lähim asustatud punkt Fääri saartele on Shetlandi saared, mis asuvad 300 kilomeetri kaugusel. Island asub 450 km, Norra 675 km ja Kopenhaagen 1500 km kaugusel. Vahemaa saarestiku põhjapoolsemast punktist lõunapoolseima punktini on 113 kilomeetri, suurim vahemaa idast läände on 75 kilomeetrit. Saared on vulkaanilise päritoluga, kõrgeim punkt on 882 meetrit merepinnast.
Umbes 6% maast on haritav , ülejäänut kasutatakse 70 000 lamba kasvatamiseks.
Fääri saartel on oma lipp , pangatähed ja pitsatid , samuti oma pass . Fääri keel on tunnistatud ametlikuks keeleks , kuid taani keelt võib kasutada kõikides ametlikes asjaajamistes ning õppetöö koolides toimub taani keeles.
Nimi: Fääri saared (taani k. Faroerne, fääri k. Føroyar)
Pindala: 1399 km2
Rahvastiku tihedus: 35 inimest/km2 (01.07.2006.a.)
Rahvaarv: 48 412 inimest (01.07.2006.a.)
Ametlik keel: fääri keel
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, laiaulatuslik autonoomia
Riigipea : Taani kuninganna Margrethe II
Valitsusjuht: peaminister Jóannes Eidesgaard (alates 03.02.2004.a.)
Pealinn: Tórshavn (19 282 elanikku)
Rahaühik: Fääri kroon, paralleelselt kasutusel Taani krooniga (1 fääri kroon = 1 taani kroon)

Ajalugu

Saarestiku asustasid u. 8. saj, Iiri- ja Šotimaalt lähtunud keldi mungad , 9. saj. lisandusid neile normannid . 1035- 1380 olid Fääri saared Norra valduses, seejärel läksid koos Norraga Taanile. 1948 sai saarestik sisemise omavalitsuse.

Majandus

Neljandik Fääri saarte tööjõust on hõlmatud kalandussektoris, mis annab üle neljandiku SKP-st ning peaaegu 100% ekspordist. Teised majandus- ja tööstusharud on suures osas orienteeritud kalandussektori varustamisele ja teenindamisele. Seetõttu on Fääri saarte majandus otseselt sõltuvuses olukorrast rahvusvahelisel kalaturul ja seeläbi kergesti haavatav. Lisaks kalapüügile on Fääridel lubatud tegeleda ka vaalapüügiga. Uueks arenevaks majandusharuks on kalakasvatus.
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põllumajandus Fääri saartel peamiseks tegevusalaks. Tänapäeval varustatakse umbes pool oma saare talle- ja lambaliha tarbimisest, enamus piima tarbimisest ning pool kartuli tarbimisest. Umbes 50% maast kuulub Løgtingi alluvuses olevale maa sihtfondile, ning ülejäänud maa kuulub eraomandusse. Tervikuna annab põllumajandus alla 1% Fääri saarte SKP-st.
Fääri saarte sisese transpordiühendusena on kasutusel bussiliiklus ning praami- ja helikopteri liiklus. Välisühenduse tagavad Fääri saarte rahvuslik lennufirma Atlantic Airways ja Islandi Icelandair. Peamiselt teenindab Atlantic Airways lende Fääri saarte ja Taani vahel, kuid lennatakse ka Oslosse, Londoni, Aberdeeni ja Reykjaviki. Suvekuudel toimib laevaühendus Taani, Norra, Islandi ja Shetlandiga.
Tuleviku tööstusharuks peetakse naftatööstust. Nafta tootmiseks on Fääride valitsus väljastanud litsentsid mitmele rahvusvahelisele konsortsiumile. Proovipuurimised on küll kinnitatud naftavarude olemasolu, kuid mitte piisavalt, et nafta tootmine end hetkel ära tasuks .
Fääri saartel tegutseb 2 kindlustusseltsi ja 4 panka. Suurimaks pangaks on Føroya Banki , kes omab ka kindlustusseltsi Trygd. Føroya Banki 99,4% aktsiate omanikuks on Fääri valitsusele kuuluv Finantseerimisfond. Suurim hoiupank on Føroya Sparikassi. Koostöös Islandi väärtpaberibörsiga on kavas luua kohalik väärtpaberiturg.
Fääri saarte IT ja telekommunikatsiooni teenused on kõrgelt arenenud. Esimese maana maailmas mindi täielikult üle TV digitaalsele edastamisele. Arenenud on GIS ja MPS teenused. Fääri saared arendavad ka oma geeniprojekti.

Maksud

Fääri saartel kehtivad oma maksud, mida koguvad Fääri võimud. Maksudeks on tulumaks , tollimaksud , tootmis- ja automaksud. Kehtivad ka käibemaks ja aktsiisimaksud.
Tulumaksuga maksustatav tulu jaguneb A-tuluks (palgatulu) ja B-tuluks (tulu ettevõtlusest). Riigile makstav tulumaks A-tuludelt on ühtlane terves riigis ja sõltuvalt tulust võib küündida 37%-ni. Sellele lisandub kohalikule kommuunile minev maks, mis sõltuvalt kommuunist on 13-23% (keskmine on 19%).
Hoiuste intressid pole maksustatud, küll aga on maksustatud dividendid, võlakirjade intressid ja muud sarnased tulud 35% maksuga. Üksikisik ei pea maksma tulumaksu dividenditulult Fääri saarte ettevõtete aktsiatelt, kui ettevõte on pidanud kinni ja maksnud dividendimaksu (35%).
Osalise tulumaksuga maksustatakse isikuid, kes pole Fääri saarte residendid, kuid on saanud sealt tulu. Enamiku välisriikide residentide osas kehtib topeltmaksustamine. Kuna Eesti ja Taani vaheline topeltmaksustamise vältimise leping ei laiene Fääri saartele, siis kehtib see ka Eesti residentide suhtes.
Ettevõtte tulumaks on proportsionaalselt 20% (naftatööstusel 27%). 62% sellest maksust läheb riigile ja 38% kommuunidele. Dividendimaks on 35%. Äriühing on kohustatud tasuma dividendimaksu hiljemalt 14 päeva jooksul peale aktsionäride koosolekut, kus otsustati dividendide maksmine . Dividende ei maksustata dividendi maksmisel ettevõttele, kes omab üle 25% aktsiakapitalist.
Fääri saarte sümbolid:
Fääri saarte lipp
Fääri saarte vapp

Kaart

Fääri saared

Kokkuvõte

Referaadi koostamise ajal sain teada, millised maksud on Fääri saartel. Igal valdkonnal on erineva suurusega maksud. Veel on saartel laialt levinud IT ning saarte majanduses on tulevikus neil muretu, kuna neil on võimalus pühenduda naftatööstusesse.
10