Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga " Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüperaktiivsus, rahutu, igapäevase, eakaaslaste, hüperaktiivne, päevakava, tähelepanuhäire, traumad, eluaasta, diagnoositakse, rasedus, kehv, lõpetama, motoorika, rahulikult, segab, avali, panema, toimetulek, tegutsemist, impulsiivsus, eluaastal, planeerida, koridori, hakkaks, sündroom, defitsiidi, eakaaslastest, impulsiivne, jookseb, ronibKuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 2 SISSEJUHATUS Meie referaadi teemaks on aktiivsus- ja tähelepanuhäired. Referaadi teema valisime sellepärast selle, et oleme ka ise kokku puutunud hüpperaktiivsete lastega ja seda teemat pidasime endale kõige huvi pakkuvamaks. Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust.1 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini
eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda, ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: 1. Domineerivalt tähelepanematus 2. Domineerivalt hüperaktiivsus 3. Kombineeritud Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: · On rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; · Lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida; · Ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmad pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda;
tüdrukutel vähem. ATH tüdrukutel on erinev kui poistel. Tüdrukutel esineb valdavalt tähelepanu puudulikkus, mis omakorda põhjustab koolis raskusi. Tüdrukud ei ole nii mässumeelsed, kui poised ja on võimalus, et ATH häire võib pikalt jääda märkamata. Tüdrukute puhul võib esineda lakkamatut jutuvada, raskusi luua sõprussuhteid, lohakust ja segadust oma asjades, ei lõpetata pooleli olevaid töid ja liigne emotsionaalne tundlikkus. Eesti Lastefond alustas aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) temaatikaga aastal 2001, kui korraldas esimese ATH-alase konverentsi Tallinnas. Konverentsil esines Londoni lastepsühhiaater Alison Munden, osalejaid oli üle paarisaja inimese. Sealt said alguse esimesed tugirühmad, kes käivad siiani koos erinevates linnades. Tugirühmas käimine on tasuta. 3 ATH-ga seonduvad materjalid on kindlasti kasulikud kõigile lastevanemate tutvumiseks ja rakendamiseks igapäevases elus.
Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on siiski esmased vastutajad
Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub ja millised on sellega kaasnevad probleemid ning kuidas käituda hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1. Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Eestis
kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu koolikultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervisehäire- hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäire. 1.Hüperaktiivsus. Mis see on? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tähendab eelkõige iseärasusi e. häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. (Susi 2003: 11). Hüperaktiivsus väljendub juba lapse varasel arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul). Selle põhitunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna üle ühelt tegevuselt teisele ühtegi neist lõpetamata, desoraniseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Aktiivsus- ja
Mis on ATH ja mida peaks sellest teadma? ATH on aktiivsus ja tähelepanuhäire, levinum nimetus on hüperaktiivsus. Kasutatakse veel termineid üliaktiivsus või hüperkineetilisus. Inglise keeles on lühend ADHD. See on psüühikahäire, mis esineb lapse ja noorukieas ning põhjustab lapse erinevates tegevusvaldkondades toimetulekuraskusi (õppimine, suhltemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus). Tunnuseks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Poisse on 210 korda hüperaktiivsete seas rohkem, kui tüdrukuid.
Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub samuti erivajaduse alla,sest ka hüperaktiivsed lapsed on erivajadusega ning vajavad oma erilise vajaduse tõttu teistsugust,proffessionaalselt lähenemist. Tihtipeale enamik teab hüperaktiivsete laste olemasolust,kuid ei ole nendega kokku puutunud.Inimesed kardavad asju ,millest pole neil õrna aimu või millega nad pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust
haridusvõimaluste loomise ja pakkumise osas. Muutunud on võimalused, kättesaadavus, suhtumine ja meetodid. Varajane märkamine ja sekkumine on aluseks edasisele arengupotensiaalile. 3 1 ATH- MIS SEE ON? Aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on kirjeldatud mitme nimetuse all  hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) jt. (Mehilane, 1997:64) Tähelepanu puuduse ja üliaktiivsus häire ei ole kõigil juhtudel avaldumisvormide poolest ühesugune. Mõned neist lastest on peamiselt üliaktiivsed ja impulsiivsed. Teistel on ülekaalus tähelepanuhäired. Mõned on segu nendest kahest vormist- nad on püsimatud ja üliaktiivsed ning samal ajal tähelepanumatud. Paljudel ATH-ga lastel võib seisund ühe päeva jooksul muutuda. (Mehilane, 1997: 64)
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Referaat Hüperaktiivsus Koostaja: Triinu Puhm EAL-2kõ Juhendaja: K. Kööp Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Mis on hüperaktiivsus?..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3
sümptomite endaga. Kuigi paljud selle häirega inimesed tulevad elus hästi toime, mõned siiski piinlevad enesesüüdistuste käes ja kannatavad suur impusiivsuse, unustamise, suhtlemisraskuste ja lüüasaamishirmude all (Neuhaus 2001). Hüperkineetilised häired 3 Viimastel aastatel on aktsepteeritud ka diagnostilise nimetuse tähelepanupuudulikkuse sündroom kasutamine kuna lapse käitumise aspektist on tähelepanuhäire seisundi üheks põhitunnuseks. Hüperkineetilised häired tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse seda 8.  10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. Seda esineb poistel 5-10 korda sagedamini kui tüdrukutel, kõige olulisemateks tunnusteks on üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, mis avalduvad:
veel eneseregulatsiooni vahendeid. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Skisofreenia puhul keskendumisvõime ja adekvaatse selektsiooni võime kahanevad. Paljude isiksuse ja motivatsioonihäirete korral ilmneb abuulia tahtenõrkus, otsustusvõimetus, mille üheks küljeks on tahtliku tähelepanu suunamise ja koondamise raskused. Tähelepanu koondamisvõime puudel on isegi eksootilisevõitu nimigi see on aproseksia. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus ja tähelepanuhäiret. Üliaktiivsus ATH Hüperkineetiline häire AHT DIAGNOOSIST ATH diagnoosimine on keeruline ja vastuoluline kogu maailmas, kindlat määratlust on haigusele raske panna, sest haigus ilmneb sama erinevalt nagu seda on iga inimene. On oluline, et diagnoos pannakse lapsele võimalikult varajases eas (vanuses 45 a.), et viivitamatult alustada lapse ravimist ning kui
omaealistega. (vanaemaga kasvanud laps, palju reisinud laps, ema ja ta sõbrannade jutte pealt kuulanud laps jne) Küpsemine ja õppimine on omavahel tihedalt seotud, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidustele. 6. Arengu olulisemad seaduspärasused, sh sensitiivsse perioodi mõiste Vanuseastmete järjestus on kõigil sama, st kõik läbivad sama arengutee. 1-10 (14) päeva vastsündinu 1. Eluaasta imik 1-3 a. maimik (sõimeiga) 4-7 a. koolieelik 8-11 (t) ja 8-12 (p) kainik (eelpuberteet) 12-15 (t) ja 13-16 (p) mürsik 16-20 (t) ja 17-21 (p) nooruk Areng on ebaühtlane: teatud perioodidel on areng väga kiire (imikuiga, puberteet), mõni aga jääb teatud astmele kauemaks jne. Arengu käigus ilmnevad eriti tundlikud  nn sensitiivsed perioodid. Nende perioodide
käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma: orgaanilised kahjustused(nt. Kaasnevad vaimupuudega) ja või sotsiaalsed tegurid (ebaadekvaatne kasvatus). Tavaelus on sagedasemad juhud, kus on tegemist kahe põhjuse koosmõjuga. Laiemalt jagatakse käitumisprobleemid: 1.Väljaspoole suunatud käitumine, mida iseloomustab püsimatus, ülemäärane aktiivsus, teiste pidev segamine, agressiivsus, õpetaja eiramine jne. Sellistest häiretest levinuim on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, millele on iseloomulik algus varases lapseeas, halvasti juhitav käitumine kombineerub tähelepanuhäiretega ning selline käitumisviis on püsiv ning situatsioonist sõltumatu. 2. Sissepoole suunatud käitumine. Lapsed suhtlevad vähe eakaaslastega, eemalduvad tihti oma maailma, on põhjuseta kartlikud, kaebavad tihti tervise üle, on depressiivsed. Taolise käitumise taga võib olla ka muu probleem, näiteks häbeneb laps või ei suuda kasutada oma
narod.ru/articles/monina.html). Erinevates riikides läbi viidud uuringud näitavad, et õpetajad, kes omavad edusamme üliaktiivsete laste õpetamisel, kasutavad kolmespektrilist strateegiat, mis koosneb kolmest komponendist: 1. Akadeemiline juhendamine 2. Käitumuslik sekkumine 3. Klassiruumi kohandamine Nad alustavad lapse ainukordse vajaduste kindlaks määramisest. Näiteks, pedagoog teeb kindlaks kuidas, millal ja miks on laps tähelepanematu, impulsiivne ja hüperaktiivne. Seejärel pedagoog valib erinevaid õppimismeetodeid, mis on seotud akadeemilise juhendamisega, käitumuslike sekkumistega ja klassiruumi kohandamisega, mis on vastavad lapse vajaduste täitmiseks. Lõpptulemusena õpetaja kombineerib neid meetodeid indivuaalsesse õppekavasse (IÕK) või mõnda teise individuaalsesse plaani ning ühendab antud programmid koos haridusliku tegevusega, mis on alustalaks antud klassile. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php)
Hüperaktiivne laps- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. AJALUGU Esimest korda kirjeldati 1902.a (Still)- lapsed vähese tähelepanuvõimega ning väga püsimatud. Kuni 1960ndateni peeti h.akt. peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. Alates 1970 hakati suuremat tähelepanu hüperaktiivsusele panema ka Euroopas, varem ainult Ameerikas. Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine, keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid, et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all kannatanud laste hulgas on hüpeaktiivsus sage ja seda esineb rohkem poistel, kui tüdrukutel. Neid sümptomneid märkame rohkem poistel, kuna nemad on liikuvamad, aktiivsemad, uudishimulikud. Tüdrukutel võib esineda rohkem tähelepanematust , mis jääb ikkagi täiskasvanul märkamata, sest tüdrukud on rahulikumad.
Lähte 2015 SISUKORD 1.1.MIS ON HÜPERAKTIIVSUS?................................................................................ 3 1.1. Hüperaktiivsuse põhjused............................................................................... 3 1.2. Hüperaktiivsuse esinemissagedus................................................................4 2. TÄHELEPANU-, KÄITUMISHÄIRE JA KOMBINEERITUD TÜÜP..................................5 2.1. Tähelepanuhäire........................................................................................... 5 2.2.Käitumishäire................................................................................................ 5 2.3 Kombineeritud tüüp....................................................................................... 6 3. ELU HÜPERAKTIIVSE LAPSEGA............................................................................ 7 3.1. Ravi....................................................
Esimeses etapis jaotub tähelepanu ühtlaselt üle väliste visuaalsete stseenide ja informatsiooni töötlemine toimub paralleelselt. Teises etapis on tähelepanu suunatud konkreetse ala visuaalsesse stseeni ja töötlemine toimub järjestikusel kujul. Tähelepanu vajadus Tähelepanu vajadus tähendab, et sa naudid teistelt saadud tähelepanu.Mõnel juhul võib tähelepanu vajadus tuua kaasa raskusi. Tähelepanu vajadus võib olla tahtlik või tahtmatu. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire... ...on üks sagedasemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, millele iseloomulikke tunnuseid esineb 3-10% koolilastest, poistel 3 korda sagedamini kui tüdrukutel. ATH levinum nimetus on hüperaktiivsus. ATH-le on iseloomulik tähelepanuvõime puudulikkus, püsimatus ja impulsiivsus. Tähelepanuvõime puudulikkuse tõttu: · keskendub laps tegevusele lühiajaliselt; · suudab tegeleda vaid ühe asjaga korraga; · on tähelepanu stiimulite poolt kergesti kõrvalejuhitav;
Ta saadeti tihti arvutimänge mängima, sest see oli talle ainuke huvipakkuv asi. Ja siis ta ei tüüdanud ka ema ega jooksnud korteris sihitult ringi. Ema käis tihti Steveniga psühholoogi juures ja talle pandi diagnoosiks "hüperaktiivne". 1 2. Käitumiseraskuse kirjeldus Stevenil tekkisid probleemid lasteaias teiste laste ja õpetajaga. Ta oli iga päev ärritunud olekus ja rahutu. Ta ei püsinud paigal ning jooksis rühmas sihitult ringi ja lärmas, tihti kurtis, et tal on igavuse üle. Õpetaja korraldustele ta ei allunud ning oli ka õpetaja suhtes agressiivne ja vägivaldne. Ta hammustada ja lõi teisi lapsi, ta segas teisi mängimise juures ning sekkus ilma, et oleks luba küsinud. Talle meeldis teistelt lastelt asju ära võtta, et neid ärritada ja et jällegi olla tähelepanu keskpunktis. Ühtegi tegevust rühmas ta ei viinud kunagi lõpule
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS LAPSE KÕNE ARENGU ETAPID Kris Valgemäe Saku 2020 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Koogamine ja lalin - ehk beebide „jutt“.................................................................4 Esimesed sõnad muutuvad lauseteks....................................................................4 Kõneprobleemid..................................................................................................... 5 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 2 Sissejuhatus Väikese lapse kõne areng algab juba varakult, isegi enne kui meie seda tajume. Lapse kõne arengu nimel tuleks hakata tegutsema juba emaüsas. Kõigil lastel
Seleta talle arusaadavas keeles, mida lapsed lasteaias teevad ja miks seal on tore käia. Samas ära koorma last informatsiooniga üle, * Teadvusta iseendale, kas sul on lasteaiaga seoses hirme või negatiivseid kogemusi. Vanema ebakindel hoiak lasteaia vastu võib mõjutada lapse suhtumist. Tuleb ennast positiivselt häälestada: "Minu kogemus on minu oma. Minu lapsel on teine elu ja teine kogemus  miks peaks see halb olema?" * Püüa juba ette uurida, milline on lasteaia päevakava, et saaksid veidi enne lasteaeda minekut lapse koduse ajagraafiku lasteaia omaga kokku viia. Nii jääb vähemalt ajakava osas päev endiseks. Kuid eelharjutustega ei tohi üle pingutada. Vale on hakata lapsele rääkima, et kui sa kohe magama ei lähe, riidesse ei pane vms, kuidas sa siis lasteaias hakkama saad! Tegelikult tuleb palju asju, mida laps kodus ei tee, lasteaias iseenesest. Seal on kambavaim ja puudub ema, kes ette- taha ära teeks. * Suhtle eelnevalt õpetajaga
baasil, esimesed 5 eluaastat). Edasi arenedes on mõtlemise liik kaemuslik-kujundiline, see võimaldab mõelda mälupiltide alusel (mälu baasil, 5-12/14 aastat). Siis edasi on mõtlemise liik verbaalne st mõtleme sõnade abil asjadest, millest on raske taju baasil mõelda, nt kosmos, molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust  õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis. - Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsiitselt. - Kujuneb sisekõne  iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku. - Sõnavaras: alguses nimisõnad ja tegusõnad, siis omadussõnad, asesõnad - Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne. Esmalt täiskasvanu kõne, siis lapsed ise valjult rääkides (seletamine), siis ise läbi sisekõne.
(Hüperaktiivsuse sündroom, http://inimene.ee/h/, 2013) Hüperaktiivsusega samaaegselt võivad lapsel/noorukil esineda ka käitumishäired (valetamine, hulkumine), ärevus ja depressioon, unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakus ning agressiivsus. (Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/ , 2003) Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi  vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. (Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/ , 2003) Võimalikud tekkepõhjused: 1) Neuroloogilised põhjused- tegurid (nt. hapnikupuudus, verevarustuse häired, läbipõetud
suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2] Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue, aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5] Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps. Käitumisprobleemidega isikute grupp on piisavalt lai ja seda saab vaadelda omakorda eraldi alagruppidena või ühtse sotsiaal- käitumuslike arengu erisustega inimeste grupina. Selles alagrupis nii psüühilistest haigustest tingitud kohanemis- ja käitumisprobleemidega inimesi kui 3 ebasoodsates sotsiaalsetes oludes liiga pikka aega kasvanud lapsed
Meedikute ja psühhiaatritele on hüperaktiivsuse põhjused seniajani ebaselged. Arvatakse ja oletatakse, et põhjused on bioloogilised ehk arengulised, pärilikud ehk geneetilised ja kasvatuslikud. Kahtlusi on tekitanud ka säilitusaineid sisaldavad toiduained ja vaktsiinid, mis sisaldavad organismile kahjulikku ainet. Paljudes artiklites on välja toodud, et sünniaegse hapnikuvaeguse või südametegevuse häirete all kannatanud laste hulgas on hüperaktiivsus kõrge esinemissagedusega. Tänapäeva meditsiin suudab päästa sünnitusel kahjustada saanud lapsi (nt hapnikuvaegus) ja enneaegselt sündinuid, kellest enamasti kasvavad hüperaktiivsed lapsed. Sellisel juhul ei ole lihtsalt midagi teha, sünnitraumad on õnnetused, mida ei saa ennetada. Uuringud annavad viiteid ka pärilikkuse põhjusele, kuid see pole kindlalt kinnitatud. Päritud võivad olla muud omadused, mille baasil areneb välja hüperaktiivsus. Samas psüühikahäiret
Lasteaeda tulles on lapsel vaja kohaneda uue keskkonna oludega, peab õppima tundma lasteaia võimalusi ja piiranguid ning tulema toime suhtlemisel õpetajate ja kaaslastega. Positiivne, toetav ja usalduslik kliima lasteaias on oluline lapse sotsiaalsele arengule. Lapsed vajavad turvalisust, tunnet, et neid väärtustatakse, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka. Kaaslastepoolne aktsepteerimine või tõrjumine on olulised eakaaslaste gruppides toimuvad protsessid. Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on üks väga oluline sotsiaalse arengu komponent. Tihti on laste hulgas neid, kellega koos olla on keeruline või kes nii väga ei meeldi. Õpetajal tuleb jälgida kuidas sellises olukorras käituda, mil moel mitte just väga meeldiva lapsega suhelda, sest lapsed jälgivad ja õpivad õpetaja käitumisest. Lapsed vajavad, et neile näidataks, kuidas raskemate kaaslastega positiivselt suhelda.
A. Kottler, E. Kottler, 2007, lk. 6). Et õpetaja töötaks tõhusalt, on tal vaja inimlikke omadusi  empaatia, kannatlikkus, alandlikkus. Pedagoog ei tohi kogu selle inimestetöö juures unustada iseennast ja oma vajadusi. Kui ta unustab, siis ei vaata lastele enam tasakaalukas ja sõbralik inimene otsa. Järelikult on vaja kasvatajale oma aega, mille ta sisustab tähelepanu pööramisega endale ning tehes tegevusi, mida armastab, kuid mis kipuvad igapäevase ameti juures tahaplaanile jääma. Leian, et enda armastamine on õpetaja professiooni juures väga oluline osa, sest ilma selleta ei suuda ta teisi aksepteerida ega armastada. Mis puutub õpetaja professiooni kui ametisse, siis on see loomulik, et tuleb võta täiendkoolitusi, et ennast ametialaselt pidevat täiendada. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2011). Kui lapse või täiskasvanu esimene õpetaja on
mille poole püüdlen ka mina. Hoolikalt planeeritud keskkond kus laps veedab enamuse päevast, kus tal on hea ja turvaline olla, kus ta saab puhata siis kui ta seda kõige enam vajab tagab lapsele mõnusa ja stressivaba päeva. Loomulikult on lapse arengule ääretult tähist rutiin ja teatud korrapärasus. Kindel päevakava on lastehoius ääretult tähtis. Laps areneb väga kiiresti just esimestele eluaastatel. On olemas vaime- kehaline- ja sotsiaalneareng. Hoidjana puutun lapsega väga palju kokku ja minu teha on hoida laps pidevas arengus. Märgata tema tugevaid ja nõrki külgi, toetada teda tema õppimises. Ääretult oluline on koostöö vanematega, nemad on esmane infoallikas kes
tugevdatakse perekonna pädevust.. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja.
alati. Neid tõmbab kõige enam kaunite kunstide poole. Nad on väga loomingulised ning neist saavad homsed õpetajad ja kunstnikud. Ükskõik, millega nad ka ei tegeleks, keskenduvad nad alati asja loomingulisele küljele. Kui nad valivad erialaks meditsiini, võivad neist saada kirurgid või teadlased. Kui nad valivad mõne kunstiala, saavad just neist selle ala silmapaistvad viljelejad. Kuskil neljanda ja kümnenda eluaasta vahel võivad nad vahetada umbes 15 korda loomingulist valdkonda  tegelda ühe alaga viis minutit ja 11 seejärel selle kõrvale heita. Teadmiseks kunstnike ja muusikute emadele: ,,Ärge ostke töövahendeid ega muusikariistu, parem laenutage!" Indigokunstnik võib töötada korraga viie-kuue erineva instrumendiga. Kui ta jõuab murdeikka, valib ta ühe kindla tegevusala ning saab selles meistriks. 4
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
annaabi.ee 
