Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie ÕO12 liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias - planeerimisega, isiksuse väljendamisega, prefrontaalses (prefrontal otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste motor cortex) piirkonnas? organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi ...
Kooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei. Samas peab nooruk mõistma, et õpib enda ja mitte kellegi teise jaoks. Sest kogu maailmas on konkurents ja selleks, et seal osaleda peab õppima ja ennast arendama. Üheks stressi põhjuseks on eesmärkide puudumine, noored ei tea täpselt mille poole püüdlevad ja mida elult ootavad ja siis tuubivadki lihtsalt pähe materjali mida õpetajad ette annavad. See on minu jaoks õpetajatest vale, õ...
Tervist edendav valdkond. Tervislik toitumine. Sisukord: Miks peaks toirtuma tervislikult? Mis on tervislik toitumine? Tervisliku toitumise juhised. Kas õige toitumine ja lapse õppeedukus on omavahel seotud? Mida süüa, et ajutegevus paraneks? Tasakaalustatud toidutaldrik. Miks peaks toituma tervslikult? See on hea tervise aluseks. Aitab säilitada normaalset kehakaalu. Suurendab üleüldist heaolutunnet. Parandab ajutööd. Vähendab riski erinevatesse haigustesse haigestumiseks. Mis on tervislik toitumine? Süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. Valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid).
Tsensoorne isolatioon kõik tunnetusprotsessid on iseleeritud ehk välistatud. Nägemine 90% informatsioonist saame nägemise kaudu. Nägemine on oluliselt seotud tähelepanu ja taju võimega. Võime küll asju näha, kuid me ei pruugi neid märgata. daltonism värvipimedus Kuulmine Kõige tugevamaid emotsioone tekitav aisting. Haistmine Kõige kiiremini emotsioone tekitav aisting Inimese tunnetusprotsessid ei ole loomadega võrreldavalt väljaarenenud seepärast, et meil on arenenud ajutegevus. Kompimine Inimesed omavad nahka, et kompida ja tunnetada ümbritsevat. Aistingute jaotamisega kõrvuti toimub nende liigitamine ka vastavateks tajudeks. Taju on tervikpilt obektist, aga erinevad aistingud võivad anda samuti tervikliku ettekujutuse tajutavast objektist või olukorrast. Näiteks kuuldes inimese häält ja mitte teda nähes, suudad sa inimest ette kujutada. Aistingud vastastikku kompenseeritavad.
Käitumise bioloogilised alused 1. Selgita, mis on refleks. Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid. Refleksid on reaktsioonid mis annavad ärritusele vastuse 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem aju poolkera? VASAK PAREM analüütiline infotöötlus sünteetiline infotöötlus teadvus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid arvutamine kujutlusvõime
o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus · Soojus · Orgaaniliste molekulide süntees Energiat saame rakuhingamisest · Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) · Järgneb glükogeen · Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) · Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud Rasvadeks. Hingamise regulatsioon · Signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja pH langemine, sest tekib piimhape
aitab veresoonte lupjumise vastu, risk veresoonkonna-südame haigusteks, tugevdab immuunsüsteemi immuunsüsteemi häired B1 (tiamiin) süsivesikute/ rasvhapete/ Närvitalitluse häired, aminohapete ainevahetus, ärrituvus, depressioon, närviimpulsside ülekanne, seedekulgla tegevuse häired, ajutegevus, mälu mäluhäired, tursed B2 (riboflaviin) Nägemisprotsess, naha/juuste/küünte Silmade valgustundlikkus, normaalne areng, depressioon, rakuhingamine juuste välja-langemine, kasvupeetus B6 (püridoksiin, Aminohapete, süsivesikute, valkude Väsimus, depressioon,
isale( Monaldo Leopardi), et Igavus on inimese kõige suurem emotsioon sest see väljendab, et inimese vaim, teatud mõttes, on suurem, kui terve Universum. Igavus on sügav murelik meeleheide ja olukord kus miski ei saa rahuldada hinge piirituid soove. Niisiis, Igavus võib pealiskaudselt tunduda triviaalne ehk tavaline või lapsik, piinlik ja ebaviisakas ülestunnistamisel , on üks asi aga kindel, Igavus pole igav. Kui sul on igav, siis su ajutegevus langeb umbes 5% ja magnet pildid inimeste ajudest igavlemise ajal näitasid kõrgemat aktiivsust ajupiirkondades, mis spetsialiseeruvad autobiograafilise mälu meenutamisel, hüpoteetiliste sündmuste mõistmisel, kavandamisel ja kujutlusvõimele.
Tunniteema: Pt 2. Käitumise bioloogilised alused Inimene kui osa loomariigist. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 1. Selgita, mis on refleks? Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit? Refleks on reaktsioon, mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera?
Selleises olukorras oli eutonaasia nii mõrv kui ka halastus. Keegi ei saa nõuda surma, kuid inimesed kellel ei ole lootust tervise paranemiseks, ainult hetkelisteks leevendusteks peaks olema võimalus pääseda. Kuid nad peaksid sügavalt järele mõtlema mis on õige neile ja nende armsamatele. Koomas olijatel kahjuks ei ole võimalus otsustada oma elu üle, nende saatus on perekonna kätes. Ei tohi alla anda võimalisele, et kunagi nad ärkavad, iseasi kas nende ajutegevus on normaalne või ei. Eutonaasia võib olla nii mõrv kui ka halastus.
2. Seletan lahti ,,tervis" mõiste. Annan ülevaate, erinevatest tervise aspektidest, mille koosmõju määrab inimese heaoluseisundi: füüsiline tervis (seda peetakse tervise peamiseks näitajaks), emotsionaalne tervis (meeleolu, kas inimene on heas või halvas tujus), sotsiaalne tervis (suhted teiste inimestega), eetiline ( iseendast sõltumine, toimetulek) ja vaimne tervis (ajutegevus, mis on seotud kogu organismiga). 3. Tervist mõjutavad mitmed tegurid: pärilikkus, eluviis, keskkond ja tervishoiusüsteem. Seletan lahti iga tunnuse ja toon välja, kuidas need mõjutavad inimese tervist. Pärilikkus kandub järglastele edasi, eluviis on inimesel harjumuseks kujunenud tegevused, keskkonna mõju inimesele ehk loodus, ruumid kus viibitakse ja tervishoiusüsteem, mille ülesanne on inimest abistada. 4
võiks soodustada piisavat väsimust ning head und, kuid siiski segab miski pidevalt und. Ise ennast analüüsides olen täheldanud, et veedan tõenäoliselt suurema osa oma uneajast REM-unefaasis. Olen harjunud noorest peale koguaeg midagi tegema. Alates lasteaiast saadik on mul olnud väga palju hobisid, millest mõnega tegelen aktiivselt ka praegu. Kuid hetkel on lisaks koolile veel ka töö ning eraelu tekkinud. See kõik mõjutab kindlasti tugevalt und ning just REM-une aega, kus ajutegevus on veel aktiivne ning igapäevaselt läbielatud kogemused, tunded ning mõtted võivad korduda. Öösiti tõustes mäletan väga tihti oma unenägusid, mis on just seotud hiljutiste tegevustega, mõne muremõttega või ees ootava suurema sündmusega. Gümnaasiumi lõpetades olin kimpus ärevushäirete ning kergema depressiooniga. Stress oli suur ning ootused seatud kõrgele. Seda on kergemal kujul ette tulnud ka hiljem ülikoolis näiteks eksamiperioodil
Pidev energiavajadus. Rakuhingamisel toimub lhustumissaaduste dissimilatsioon energia saamiseks. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja psiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ja organismi talitluste ja homostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon. Biosnteesiprotsesside kigus kehaomaste ainete valmistamine. Jlainete (uriini) eritusprotsessid neerudes. Info saamine vliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus. Krgem nrvitalitlus. Inimene organism on kui isereguleeruv ssteem. Organism on terviklik ssteem- kik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rtmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell snkroniseerib elundkondade talitlust peva rtmiga. 3.)Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju, millel on hsti arenenud ajukoor. Psisoojane ehk endotermne, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Aeglane individuaalne areng.
organismis juba olemas. Kui narkootikumi toime on lõppenud, ei suuda organism seetõttu enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlushäirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue narkootikumiannuse manustamiseks. 20. Sensoorsesse mällu salvestatakse meeleelunditest saabunud signaalid. 21. Primaarsesse mällu salvestatakse sõnaliselt kodeeritud informatsioon. 22. Tertsiaarsesse mällu salvestatakse päevast päeva rakendatavad vilumused. 23. Ajutegevus vananedes *Tervel inimesel säilib norm. aju verevarustus,kui põeb ateroskleroosi,siis aju verevar. häirub ja tekib ajurabanduse oht. *Intellektuaalsed võimed on individuaalsed,sõltuvad aju verevar-st. *Vananedes tekkivad närvisüsteemi muudatused seletatavad mediaatorite hulga muutustega sünapsites(unehäired,tähelep-,meeleorg halvenemine,emots lamenemine,sisenõrenäärm. muut). *DNA sisald. ajus ei muutu. *Häirub närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 24
ilmumist ja kadumist meile kummalisel ning võõral moel. Või näeme silmanurgast mingit vilksatust, aga pilku sinna suunda pöörates pole seal midagi ebatavalist. Kas siis selle põhjal võib järeldada, et meie ümber liiguvad ringi meist kõrgemad olevused, kelle nähtavat keha me ei näe, aga tunnetame nende kohalolekut? Või see on meie väljamõeldis? Tegelikult on mõlemad väited õiged, kuna raudset reeglit vaimude mitte olemas olust ega olemas olust pole tõestatud. Aga samas meie ajutegevus hakkab just pimedas genereerima selliste olendite võimalikkusest. Kuna muistendites on juttu inglitest, vaimudest, haljadest kuni surma toova vikatimeheni- kas nad on siis ka tegelikult olemas meie universumis? Pimedust peetakse vaimude ajaks, mil nad end võivad ilmutada, head haldjad tekitavad meis pigem kaitstuse tunned vastupidiselt halbadele, kes külvavad meis ebaloomulikku tunnetust ja kartust. Järgmisteks valgustkartvateks olenditeks on kollid, kelle olemasolu peetakse vähem
ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. 10. Kirjuta vähemalt 10 tervisespordi kasu · hea jume ja elastsem nahk · parem muskulatuur ja toonuses keha · parem ainevahetus · hea rüht · terve süda · korrastatum närvikava · korras vererõhk (kui ei ole vastunäidustusi ega ületreenimist, mis võib põhimõtteliselt nullida ka eeltoodud kasud...) · parem (kiirem) ajutegevus · tugevam luustik · parem stressitaluvus · saavutusvajaduse suurenemine ja saavutuslikkus 11. Kirjuta 5 asjaolu, mis võivad mõjutada tervisespordiga tegelemist või spordiala valikut · tervislik seisund (näiteks südamepuudulikus; kõrge vererõhk tõeliselt kõrge, mitte ainult 130/85) · liiga suur kehakaal (tõesti liiga suur, mitte lihtsalt ülekaal) · oluline väärareng (see on ilmselt käsitletav ka tervisliku seisundina)
uuesti kas loom- või inimkujul jne. Sellel teemal on kirjutatud ka mitmeid raamatuid (Vaimude raamat, Vaim Emanueli teadaanded, Reisikirjad vaimuilmast, Sethi raamatud, Michaeli sõnumid, Urantia, Sri Chinmoy, "Reinkarnatsiooni saladus"...) mistõttu võib tekkida küsimus: miks on käsitlused nii kardinaalselt erinevad mida sellest arvata? Kas elu pärast surma jätkub? Materialisti jaoks ei saa jätkuda, sest inimese ajutegevus lakkab. See on suhteliselt uudne seisukoht inimajaloos, kujunes välja teaduse domineerimisega religiooni üle ja on sügavalt mõjutanud kooliharidust. Tänapäeval kaitseb seda nn teaduslik maailmavaade, mida vahel nimetatakse saientismiks. Aluseks on lihtne tõdemus, et reaalne on vaid see, mida on teaduslikult tõestatud. Praktiliselt annab see võimaluse väita, et kõik muu, mida vaid usutakse või isegi kogetakse on ebateaduslik ja ka ebatõeline. Siiski
aeglustumine 13. Surma faasid, tunnused bioloogiline surm-ajusurm,aju ei reageeri ,raku ainevahetus katkeb,keha temp langeb võrreldes välistemp ,elutähtsad talitused peatuvad kliiniline surm-süda jääb seisma ,ei hinga,vereringe lakkab,nahavärvus muutub,kesknärvisüsteem ei kotrolli keha tegevut (elustada 3-5 min) 14.Ajusurm, organidoonorlus tehnika abil saab inimest elkus hoida tehisvereringeaparaadiga kui ajutegevus on lõppenud ,ajusurmas olevate inimeste organeid ja kudesid kasutatakse siirdamiseks
kehatemperatuur alaneb; 3. faas: sügav uni, küllaltki raske ärgata ja ärgates võtab ümbrusega kohanemine aega, ajulained on väga aeglased, verevool on suunatud lihastesse, et taastada füüsilist energiat, selles etapis võib esineda unes kõndimist või teisi sarnaseid seisundeid. REM uni ehk unenägude uni, mil puhkab vaim: 4. faas: pärast 70-90 minutit magamist laskub inimene sellisesse unefaasi, mil nähakse unenägusid, ajutegevus on aktiivne, silmad liiguvad kiiresti ent ülejäänud keha on halvatuna paigal, hingamine on nõrk ja ebakorrapärane, vererõhk tõuseb. REM und kogevad ka kõik ülejäänud imetajad ja linnud, mistõttu võib järeldada, et ka nemad näevad unenägusid! Kui ärgata ja seejärel olukorraga kohaneda on väga raske, tundes suurt uimasust ja mõru meelt, on ärkamine sattunud kõige sügavama une faasile. Võib järeldada, et parim aeg ärkamiseks oleks esimene faas
unistustega. Magades lõõgastuvad kõik organid, et järgmiseks päevaks valmis olla. Südametegevus aeglustub, kehatemperatuur langeb ja hingamine puutub väga aeglaseks, mis tähendab, et organismi hapnikutase on suhteliselt madal. Me kõik näeme unenägusid, kuid ei pruugi neid mäletada. Inimese aju võib võrrelda arvutiga, mis pidevalt haarab, suunab, sõelub ja sünteesib infot. On üsna ilmne, et kui ajurakud on liigsest informatsioonist küllastunud põlevad nö "juhtmed" läbi ja ajutegevus aeglustub. Sellist olukorda saab parandada korraliku unega, mille jooksul nähakse unenägusid. UNI: Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magajal on
(a) motoorsed toimingud (b) autonoomse närvisüsteemi protsessid (c) sõnade valik kõnes (d) arusaamine sümpaatilise närvisüsteemi toimimisest 10. Pärilike, geneetilise tegurite osakaal isiksuse karakteri ja intelligentsuse varieeruvuses on umbes (a) 85% (b) 65% (c) 15% (d) 5% 11. Inimese uinunud olekus viibides (a) on inimese ajutegevus ja psüühilised protsessid välja lülitatud (b) D. on inimese aju aktiivsus pidurdunud, kuid afektiivne aktiivsus tugev (c) esineb subjektiivne teadlikkus üksnes ajutise lühiajaliste ärkveloleku episoodide ajal (d) esineb subjektiivne teadvuskogemus paradoksaalse une ajal 12. Aktualiseerunud vajadus on motivatsiooni suhtes (a) D. eeltingimuse rollis (b) järelduse rollis (c) pidurdaja rollis
Selle asemel, et võtta uimastit mõnutunde suurendamiseks, vajab uimastisõltlane seda, et üldse millestki mõnu tunda. Uuringud on näidanud,et intensiivne kokaiinitarvitus vallutab kehakeemia. On teada, et kokaiinisõltlaste dopamiinitase hüppab enne, kui nad uimastit võtavad. Kui kokaiini ei manustata kannatavad inimesed pöörast uimastinälga. Kestev kokaiini pruukimine näib muutvat ka loomulikku ajutegevus. Seks ja söömine kuuluvad normaalselt organismi põhieesmärkide hulka aga kokaiinisõltlastel on need tõrjutud tagaplaanile ja peamine vajadus on võtta veel kokaiini. Tavaliselt on sõltuvuse väljakujunemine kompleksne probleem, milles põimuvad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid. Osal inimestel võib sõltuvuseni jõudmine võtta aastaid, teistel aga võib see tekkida mõne nädalaga.
(Jürgenson, 2010) Vingugaasi mürgituse sümptomid (Jürgenson, 2010) Väikese koguse korral võib tekkida nõrkus, uimasus, peapööritus, peavalu,pulseerimine oimukohtades, oksendamine, köhatamisvajadus. Hiljem võivad esineda nägemis ja kuulmishallutsinatsioonid, kiire pulss, kõrge vererõhk, loidud, teadvusekadu, hingamishäired. Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm. 2.2 Tsüaniidiühendid Tsüaniidiõhendid tekivad peamiselt tekstiili (ka puuvillase kanga) ja plastmassi põlemisel ning mürgituse võib saada sarnaselt vingumürgitusele (Tervishoiu Akadeemia, 21.04.2016). Toimemehhanismilt sarnaselt, kuid vingugaasist veelgi kiiremini pääsevad organismi tsüaniidiühendid. Põlemissaadusel samamoodi puudub lõhn ja värvus, kuid tappev toime on vingugaasist tõhusam. Ohuallikateks on
ärkvelolekuajal ärakulutatud aine varusid, täpselt ei teata. Arvatakse ka, et keha puhastub une ajal teatavatest rakkude tavapärasest ainevahetuse jääkproduktidest. Teine teooria seondub teatavate kasvuhormoonidega, mida keha toodab magamise ajal suuremates kogustes. Tegemist on füüsilist paranemist soodustavate hormoonidega, olgu siis vaja vigastusest paraneda või lihtsalt igapäevaelulisest kulumisest. Arvatakse veel, et REM-une ajal toimuv ajutegevus aitab säilitada olulisi närviühendusi. Teise versiooni kohaselt teeb uni ülestimuleeritud neuronitele “taaskäivituse”, et olla ka edaspidi töövalmis. Lisaks oletatakse, et nii REM-une kui sügava une aegne närvisüsteemi aktiivsus konsolideerida eelmisel päeval kogutud mälestusi ning soodustab õppimist 35. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Õppimise hüpotees - magamine kergendab õpitu meeldejätmist. Unes mängitakse läbi
Liikumise ajal võib aju verevarustus puhkeolekuga võrreldes suureneda kuni 30%. Dünaamilisel tööl aju verevarustus suureneb, staatilisel tööl jääb muutumatuks. Staatiline koormus, näiteks raskuste tõstmine, võib üldvereringe mahtu suurendada. Ideomotoorne tegevus ka kiirendab aju lokaalset verevarustust. Füüsiliste koormuste mõju peaajule Aju glükoosivahetus liikumise ajal ei kiirene, pigem aeglustub. Kui liikumine kutsub esile väsimusseisundi, aeglustub ajutegevus vastavalt veresuhkru sisalduse langusele. Väsimustundele eelneb ajuvereringe kiirenemine, et rahuldada aju energiavajadust. Kui koormus muutub anaeroobseks, suurendab laktaat β-endorfiini ja ACTH sisaldust. β-endorfiini stimuleerivad glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi. Pikem treeningupaus võib sportlastel tekitada võõrutussündroomitaolise seisundit sest endogeensete opiaatide produktsioon väheneb ärrituse lakkamisel . Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile
Sina oled vastutav selle ande eest, mis sulle antud on. Henry Frederic Amiels Kunagi tekkis teadlastel- filosoofide tabula rasa kontseptsioon, mis seisnes selles, et kõik inimesed sünnivad '' puhaste lehtedena'' ja nende olemuse määravad peale sündi ainult nende tajud ja kogemused ja ühiskondlik kasvatus. Tänapäeva teadus on selle müüdi ümber lükanud - meie omadused on suurel määral määratud meie geenide poolt. Kõik on oma elu alguses erinevad ja kõigil on seega midagi rohkem ja vähem kui teistel. Igaühe kohustuseks on mitte jääda selleks, mis ta sündides on, ja kasutada ja arendada oma annet ja ennast nii palju kui võimalik. Sel moel on inimese sünd ja eksisteerimine põhjendatud, kui inimene kasutab talle kingitud elu täiel määral ära. Kohe peale sündi hakkavad inimeses toimuma muutused, mis jätkuvad kogu inim...
püsimine. Etniline identiteet ehk teatud rahvarühma kokkukuuluvustunne põhineb oluliselt vastava keele valdamisel kes keelt ei oska, on võõras. Ka on rahvusliku identiteedi mõjutajateks usk, sünnikoht ja mõnikord ka inimeste füüsilised omadused. Bioloogilis-kognitiivne aspekt: Inimese ajul on kaks poolkera, mis on ebasümmeetrilised nii suuruse kui ka funktsiooni poolest. On järeldatud, et paremakäelistel inimestel on keelelise suhtlusega seotud ajutegevus koondunud vasaku poolkera ajukoorde. Sealsamas paiknevad ka sellised kognitiivsed võimed nagu liigitamine, arvutamine ja loogiliste järelduste tegemine. See ei tähenda siiski, et keelevõime on seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus. Aju ehitus ja töötamise pmt-d on äärmiselt keerukad ja kõikehõlmavad. Normaalses keelelises suhtluses kasutatakse kindlasti ka teisi aju piirkondi. Ajustruktuurid ja- protsessid on
Nad on hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Inimeste jaoks on 320 - 350 (400 - 450) g süsivesikuid ööpäevas piisav kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline tulem 1300-1450 kcal. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ajutegevus vajab pidevalt glükoosi. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid, nad moodustavad üle 50% biosfääri orgaanilisest ainest. · Taimedes leidub neid koguseliselt kõige rohkem - 75-90% · Loomades on süsivesikute sisaldus tunduvalt madalam - umbes 2% · Seentes on süsivesikuid samuti kesiselt, kõigest 1-3% · Mikroobides 12 - 28% Süsivesikute summaarne sisaldus erinevates toiduainetes
· Oliivides; · Aprikoosides; · Apelsinides; · Roheliste lehtedega aedviljades; Kaltsiumipuudus: · Lihaste krampitõmbumine ja käte ning jalgade "ärasuremine"; · Luustiku väärareng; · Liigesevalud, aeglane pulss, hambakaaries; · Luude hõrenemine, osteoporoos; · Tsitrulised ja kohvi viivad kaltsiumi kehast välja; Magneesium (Mg) · Töötab D-vitamiiniga; · Südamelihaste ja teiste lihaste töö; · Süsivesikute ainevahetuse mõjutamine; · Ajutegevus; Magneesiumi leidub: · Täisteratooted; · Pähklid; · Idud; · Lehtköögiviljad; · Mandlid; Magneesiumi puudujääk: · Liigselt töödeldud toiduained; · Alkoholism; · Oksendamine ja kõhulahtisus; · Angiin ja südameinfarkt; · Vereliblede kleepuvus; · Krambid; · Kõrge vererõhk; Magneesiumi üleküllus: · Säärelihaste krambid; · Mineraalvee üleküllus; · Pidurdab kaltsiumi talletamist; Raud (Fe)
Disain et muuta tooteid praktilisemaks ja ilusamaks, 20.saj Moekunst Fotograafia Arvutikunst Videokunst 2. Kunsti tekkimine- koopamaalid, megaliitilised ehitised. Arvatakse, et esimesed kujutised mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meieomaga. Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba neandertaallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, kuid visuaalsete kujundite loomine hakkab kromanjoolastega. Esimesed kokkupuuted paleoliitikumi kunstiga toimusid 19.sajandi lõpus, kui arheoloog Santuola avastas Põhja-Hispaania Altamira koopas seinamaalid. Algselt ei tahetud uskuda, et
loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, peetakse oluliseks informatsiooni säilitamisega seotud struktuurideks suurajukoore neuronite kontakte assotsiatsioonipiirkondadega, taalamusega, üleneva aktiveeriva retikulaarformatsiooniga. UNI Normaalne ajutegevus on võimatu ilma puhkuseta, mida organismile annab uni. Ühe kolmandiku oma elust veedame magades. Retikulaarformatsiooni kaudaalses osas asuvad närvirakkude kogumikud, millelt lähtuvad impulsid mõjutavad retikulaarformatsioonile pidurdavalt. Kui need pidurdavad mõjud on aktiveerivate suhtes ülekaalus, saabub uni. Und iseloomustab teadvuse kadumine, lihased lõõgastuvad, vegetatiivsete funktsioonide juhtimisel
ärkvelolekuajal ärakulutatud aine varusid, täpselt ei teata. Arvatakse ka, et keha puhastub une ajal teatavatest rakkude tavapärasest ainevahetuse jääkproduktidest. Teine teooria seondub teatavate kasvuhormoonidega, mida keha toodab magamise ajal suuremates kogustes. Tegemist on füüsilist paranemist soodustavate hormoonidega, olgu siis vaja vigastusest paraneda või lihtsalt igapäevaelulisest kulumisest. Arvatakse veel, et REM-une ajal toimuv ajutegevus aitab säilitada olulisi närviühendusi. Teise versiooni kohaselt teeb uni ülestimuleeritud neuronitele “taaskäivituse”, et olla ka edaspidi töövalmis. Lisaks oletatakse, et nii REM-une kui sügava une aegne närvisüsteemi aktiivsus konsolideerida eelmisel päeval kogutud mälestusi ning soodustab õppimist. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? ● Õppimise hüpotees - magamine kergendab õpitu meeldejätmist. Unes mängitakse läbi
Viitab sellele, kust inimene ammutab energia tegutsemisks- kas sise- või välismaailmast. Ekstravert Introvert · Teda huvitab see, mis toimub ümberringi · Teda huvitavad iseenda mõtted ja tunded · On seltsivam, otsib rohkem tuge teistelt · Vajab rohkem privaatsust ja vähem tuge teistelt · Tähelepanu on lühiajalisem · Ajutegevus on aktiivsem ning keskendumis- · Saavutab suurima intensiivsustaseme grupis võime suurem talle sobivad püsivat tähelepanu · Psüühilise tasakaalu säilitamiseks on vaja nõudvad ülesanded rohkem und · Vajab vähem und aju välja puhkamiseks 2 Meelelisus vs intuitiivsus
Keskaju. Teostab optilisi orienteerumisrefleks-valgusärritajad. Pupillirefleks-kujutis õigesti. Akommodatsioon-näeme lähedal ja kaugel olevaid esmeid teravalt. Konvergents-koondumine. Vaatame kahe silmaga, näeme ühte objekti. Valvsusrefleks- pole suuteline reageerima. Mustsubstans-reguleerib plastilist toonust. Ajutüvi. Staatilised. Staatilis-geneetilised. Retikulaarformatsioon. Eri suurus, eri tüüpi närvirakud. Loovad erinevaid nk omavahel. Säilib pidevalt toonus. Une ajal ajutegevus toimib, on pidurdunud. Kui tekib kahjustusse, vajub inimene koomasse. Mõjutab lihasetoonust. Väikeaju. Mõjutab organismi toonust, muutust. Kahjustuste korral häirub tahtlikud liigutused. Astaasia-pere, kere hakkavd värisema. Asteenia- väikeaju funktsioonid häiruvad. Vaheaju , koorealused tuumad. Taalamus-aistingute moodustamise paik. Valgustundlikuse keskus. Taalamuse tuumad jag. Spetsiifilised ja mittespetsiifilised. Ühed võtavad reaalset informats vastu, teised saadavad edasi.
mille puhul on vaja välja kutsuda kiirabi või minna haiglaravile. Inhalaatorite (sissehingatavate ravimite) toime algab paari minuti pärast, suukaudsete ja süsteravimite toime paarikümne minuti pärast. KRAMBID Epilepsia ja esmaabi Epilepsiahoog on krampidega või muude närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud. Peale ülemäärase laengu lakkamist taastub normaalne ajutegevus kiiresti. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed krambihoogude perioodid Epilepsia on krooniline haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageliesinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Esmaabi:
Põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Tühjendamise korral on oluline, et lihased alluks tahtele. Parasümpaatilisel NS-l vähem toimeid, kui sümpaatilisel. Veresooned ei saa parasümpaatilist toimet. Ometigi parasümpaatlikkus erutuses naha ja siseelundite veresooned laienevad. skeletilihaste ja aju veresooned ahenevad trenni ja võistlema ei tohi täiskõhuga minna. Aju ja skeletilihased saavad vähem verd. Ajutegevus täis kõhuga pole ka eriti hea. Parasümpaatiline NS ei innerveeri veresooni, sest sümpaatiline on ülekaalus ja seega parasümpaatiline allasurutud. Suusatajatel, jooksjatel, sõudjatel domineerib puhkeolukorras PARASÜMPAATILINE NS!!!
NARKOLOOGIA Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud. Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast. Käitumine saab alguse ajust: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil. Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. "Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada
sotsiaalsele arengule uued proportsioonid – vabaduse. Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles kognitiivne – teadmisega seotud ajustruktuurid ja –protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Bioloogilis-kognitiivne aspekt: Inimese ajul on kaks poolkera, mis on ebasümmeetrilised nii suuruse kui ka funktsiooni poolest. On järeldatud, et paremakäelistel inimestel on keelelise suhtlusega seotud ajutegevus koondunud vasaku poolkera ajukoorde. Sealsamas paiknevad ka sellised kognitiivsed võimed nagu liigitamine, arvutamine ja loogiliste järelduste tegemine. See ei tähenda siiski, et keelevõime on seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus. Aju ehitus ja töötamise pmt-d on äärmiselt keerukad ja kõikehõlmavad. Normaalses keelelises suhtluses kasutatakse kindlasti ka teisi aju piirkondi. Ajustruktuurid ja- protsessid on keelelise suhtluse
· Aferentsete ja eferentsete süsteemide koostöö- kõne realiseerub liigutustena · Realiseerimisele eelneb programmeerimine- toimub ajukoores, kui ei toimi, siis aidatakse kaasa vahenditega. · FS koosneb allsüsteemidest · Juhtimine jaguneb aju neuroloogiliste tasandite vaheldumine · Operatsioonide järgnevus ajas- nt kogelus 1234 · FS iseenesest ei lagune KÕNEVÕIME <-> Kõne FS(kõnet teenindavad organid jms) · Ajutegevus kujuneb lapsel alt üles. · Aju tegevus areneb paremalt vasakule. · Aju areneb tagantpoolt ettepoole (frontaalsagar, mis juhib kõrgemaid tegevusi, areneb kõige hiljem) Funktsionaalsed ajuplokid (Luria) (alt üles) kõik need tegutsevad koos, kui üks on pidurdusseisus, siis on kehvasti. Näiteks kui 1. on kahjustatud, siis ei ole midagi, 2. kahjustatud, siis otsib sõnu, aga ei leia; 3. kahjustatud- ei mõista piltlikke asju, irooniat jms
saamine rahvuskeeleks ja sellena püsimine. Etniline identiteet ehk teatud rahvarühma kokkukuuluvustunne põhineb oluliselt vastava keele valdamisel kes keelt ei oska, on võõras. Ka on rahvusliku identiteedi mõjutajateks usk, sünnikoht ja mõnikord ka inimeste füüsilised omadused. Bioloogilis-kognitiivne aspekt: Inimese ajul on kaks poolkera, mis on ebasümmeetrilised nii suuruse kui ka funktsiooni poolest. On järeldatud, et paremakäelistel inimestel on keelelise suhtlusega seotud ajutegevus koondunud vasaku poolkera ajukoorde. Sealsamas paiknevad ka sellised kognitiivsed võimed nagu liigitamine, arvutamine ja loogiliste järelduste tegemine. See ei tähenda siiski, et keelevõime on seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus. Aju ehitus ja töötamise pmt-d on äärmiselt keerukad ja kõikehõlmavad. Normaalses keelelises suhtluses kasutatakse kindlasti ka teisi aju piirkondi. Ajustruktuurid ja- protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks
- Selle faasi lõpus on lühike periood, mille kestel on eriti raske mälu taastada. 3) Mälu on kõige parem. - Maksimaalne aeg on 12-15 tundi pärast ärritaja lakkamist. - Toimuvad struktuursed muutused ribonukleiinhappe molekulides. See hakkab kujunema pärast mitme tunni möödumisel pärast ärritaja toime lakkamist. http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/tervis/mlu.html UNI ● Normaalne ajutegevus on võimatu ilma puhkuseta, mida organismile annab uni. ● Ühe kolmandiku oma elust veedame magades. ● Retikulaarformatsiooni kaudaalses osas asuvad närvirakkude kogumikud, millelt lähtuvad impulsid mõjutavad retikulaarformatsioonile pidurdavalt. - Kui need pidurdavad mõjud on aktiveerivate suhtes ülekaalus, saabub uni. ➔ Und iseloomustab - teadvuse kadumine, lihased lõõgastuvad, vegetatiivsete funktsioonide juhtimisel domineerib
uudishimu viib inimese tasakaalust välja, ajendades uusi tegevusi. 10.4. Bioloogiline motivatsioon Aktivatsioonitase ja uni. Kehaline ja vaimne aktiivsus allub ööpäevatsüklile. Aktivatsioonitasemeks nimetatakse närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra. Uni pole täieliku passiivsuse seisund. Uni jagatakse sügavuse alusel viide astmesse, ainult kahe puhul ilmnevad selged närvisüsteemi aktiivsuse pidurdumise nähud. Ülejäänud kolme astme puhul on ajutegevus üsna intensiivne, kõige rohkem aktiivsust on une kiirete ilmaliigutuste faasis, mil inimene näeb unenägusid. Nälg ja söömine. Näljatunne on motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest. Janu ja joomine. Janutunne tekib, kui vedelikukaotus ulatub 0,5%-ni kehakaalust. Suguiha ja seksuaalsuhted. Suguiha on soov leida partner ja astuda temaga seksuaalvahekorda. Sõltuvus uimastitest. Uimastid on sellised söödavad, joodavad, sissehingatavad ja süstitavad
Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga. Inimese erinevad koed. Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad
pruugi ta suuta meenutada, mis juhtus näiteks kümme minutittagasi. «Tuleb rõhutada, et kõige rohkem on tegu lühimälu häirega. Vahetu mälu on säilinud inimene suudab endale teadvustada ja meelde jätta näiteks, kui teine ütleb, et nüüd tõsta pitsi, ja ta tõstabki pitsi,» märkis Teiverlaur. 12 Taluvusvõime tõuseb Amnestilise sündroomi puhul võib, ent ei pruugi olla häiritud ka kaugmälu. Mida enam ajutegevus hakkab häiritud olema, seda raskem on meenutada kaugemaid sündmusi ja tegevusi. Alkoholi tarbimise tagajärjel hakkab inimese organismis tasapisi arenema ka tolerantsus, mis tähendab, et alkoholi tarvitades hakatakse seda üha paremini taluma. «Tal võib sees olla näiteks kaks promilli, ent samas ta ei tundu eriti purjus olevat. Aga see ei
Loogika, mõtlemise ja maailma suhete skaalal on mitu vastaspoolust: ühel pool seisab loogika kui jumaliku, paratamatu ning maailmast sõltumatu tõe uurimine, teiselt poolt aga ei pääse loogika asjaolust, et loogikud on konkreetsed inimesed reaalses maailmas, ning neile omased fundamentaalsed mõtlemisprintsiibid ei pruugi olla needsamad, mis kujutletavatel kosmoses hõljuvatel ülimõtlejatel. 1.1 Mõtlemine Vaimne tegevus ehk ajutegevus ei koosne kunagi mitte ainult sihipärasest mõtlemisest: suurem osa inimajust tegeleb igasuguste muude, samuti väga oluliste asjadega, nagu silmanärvidest saabunud kujutise analüüs, kõne süntees, assotsiatsioonide otsimine mälust, instinktimehhanismide järgimine jne jne. Isegi juhul, kui seda kõike peaks koordineerima meile tundmatu mittemateriaalne jumalik vaim, jääb nimetatud vaim ikkagi ainult üheks vaimse tegevuse komponendiks
kulg muutub kiiremaks, mõtlemine liikuvamaks, assotsiatsioonid elavamaks, kujutlused värvikateks. Sellega kaasneb meeleolu märgatav tõus, lõbusus, nalja ja naerutung. Kaovad arglikkus ja häbelikkus, inimene muutub julgeks ja "vabaks" . Kuna kanep tungib peaajusse ning ladestub, tekivad mäluhäired (mida ma nüüd tegin, kus ma olen, miks ma praegu siia tulin?), kuid esialgu on need vaid hetkelised. Ajutegevus pärsitakse, inimene muutub otsustusvõimetuks. Kalduvus grupiviisilistele kuritegudele. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid.Kokaiin, crack, amfetamiin, ecstasy jt. Saavutatakse kõrgendatud meeleolu, millega kaasnevad füüsilise ja psüühilise energia tõus, väsimuse, nälja ja janutunde kadumine, ettevõtlikkus, liikuvus, aktiivne enesekindel tegutsemine. Pärast heaolutunde kadumist asendub see masendusega
algab midagi muud. See pole õiguslik küsimus, mida saab vaielda kohtus ema ja isa vahel. See on üks praktiline argument, et see lihtsalt ei lähe üldse. Meil on elu ja see elu omab väärtust. Riik on kohustatud seda elu kaitsma, luues vastavad mehhanismid, mis nö panevad neile naistele, kes kaaluvad abordi tegemist, et nad ikka üle mõtleks oma otsuse. Põhiõiguste kandjaks olemine lõpeb isiku surmaga. Millal on isik surnud? Siis, kui tema ajutegevus on lakkanud. Ajusurm peaks olema kõige olulisem indikaator. Isiku au probleem on kerkinud üles § 17. Kas see kestab edasi peale isiku surma? Õige vastus peaks olema, et ei kesta. Mis ei tähenda, et teda saaks häbistada karistamatult, sest isiku lähedastel on õigus mälestuste austamisel. See kaitse läheb üle õiguseks mälestuste austamisele. d. Alaealisus Kas nad saavad kohe teostada kõiki põhiõigusi? Alaealiste filmimine ja abiellu sundimine
seni valitud ( ÄS § 203). Aktsiaseltsi puhul toob ÄS, lisaks juba käsitletud sundlõpetamise alustele, veel ühe - nimelt võib aktsiaseltsi lõpetada kohtuotsusega, kui kahe viimase majandusaasta jooksul ei ole toimunud üldkoosolekut. Üldkoosoleku toimumine on näitajaks, kas selts juriidiliselt tegutseb või mitte, ning üldkoosoleku mittetoimumine tähendab juriidiliselt tegevuse lõppu (ka inimene loetakse surnuks alates hetkest, mil lõpeb tema ajutegevus). Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine kantakse äriregistrisse. Vabatahtliku lõpetamise korral tehakse seda juhatuse avalduse alusel, sundlõpetamise korral saadab kohus kohtuotsuse kande tegemiseks. OÜ ja AS likvideerimise käigus lõpetatakse nimetatud äriühingute tegevus, välja arvatud juhud, mil seadus annab teistsuguse võimaluse. Sellisteks säteteks on näiteks ÄS §-d 217 ja 380. Nimelt juhul, kui vastav äriühing
Skanneri funktsioonid on minidiagnostika keskuse sarnased, tajudes indiviidi või orgaanilise olendi füüsilise lähedaloleku kiirgust. Audiosignaalid viitavad kas signaali kestvuse või tooni kõrguse kaudu ühele kümnest näidust: · Keha temperatuur · Vererõhk · Pulsisagedus · Hingamissagedus · Ainevahetuse kiirus · Rakuarv · Kopsumaht · Südametegevus · Ajutegevus · Raku häiritus Skanner, kuigi sel on piiratud diagnostika psühholoogiliselt sarnaste eluvormide tuvastamiseks, on mõeldud üksikute liikide peal kasutamiseks. Visuaalseks näiduks on skanner võimeline edastama signaale bioarvutisse, arvutis olevad tuled teenivad sama eesmärki mis kõikuvad toonidki ning neid on võimalik täpsustada, et olendist detailsemat teavet saada. Märkus: Tavaline raviarst peab läbima laiaulatusliku treeningu enne, kui ta suudab skanneri
kuuluvad siia 2. bloki mooduatvad 3 sagarat: kiiru, kukla ja oimusagar. 3. bloki moodutab frontaalsagar. Oluline on vasaku ja parema ajupoole kosstöö. Valdavalt parem poolkera vastutab gestalttoimetuse eest. Vasak aga analüüsi eest. Aju poolkerade, piirkondade ja lisaks blokkide vaheline koostöö on väga vajalik! Lapsel just see esimene blokk aktiveerib kolmdana. Kui me midagi taheme teadlikult teha, siis ülevalt tuleb korraldus, et aktiveeri meie ajutegevus. Erivajaduste sageli suur probla on, et närvivahelisi seoseid on vähe. Reglueerimine 3. blokist on vähene. Kui üldine toonus on nõrk, siis ei ole küllalt aktiveerivaid/pidurdavaid impulsse. Valikuprobleem on intellektipuude korral alalti normist madalam. Seega ei märgata negatiivseid/valesid asju. See avalduab mõju käitumise, tajumisele. Ajuplokid 1 (Luria järgi) Sarnaste funkidega piirkonnad ajus(kolm plokki) 1
annaabi.ee 
