Sotsiaalne mõtlemine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

76

pdf

Nimetu

seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi. (mastery.ee 27.01.2017) Stressirohked sündmused on sageli psüühiliste haiguste kiirendajateks. Üks levinumaid nendest on depressioon, mille sümptomiteks on: rõhutud meeleolu, isutus, unetus, aeglustunud mõtlemine ja motoorika (liigutused), jõuetus- ja abitustunne, alaväärsus, süütunne, kehv keskendumisvõime, enesetapumõtted. Palju tõsisem on lugu püsivate ja süvenevate depressioonidega, mis ilmnevad pikaaegse masenduse kujul. (raulpage.org 27.01.2017) 5 2. KOOLISTRESS Koolistressi ilmingud olenevad nii lapse east kui iseloomust. Vanemad õpilased kurdavad

Psühholoogia

2

rtf

Kelleks saada

kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis olla

Eesti keel

2

doc

Kaasaegsete noorte probleemid.

Tallinna 32. Keskkool Alvar Siilbaum 8.a Kaasaegsete noorte probleemid Kaasaegsetel noortel on tänapäeval palju probleeme. Probleemid saavad alguse varajases nooruses ja algavad tihti alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega. Suitsetama hakatakse kuuendas või seitsmendas klassis, sest tahetakse olla niinimetatud ,,kõva mees". Siis käiakse vahetundides ja pärast kooli. Tänapäeval on aga noored läinud nii jultunuks, et suitsetatakse juba kooli ees. Tihtipeale jäädakse ka vahele ja seda siis kas direktorile, õppealajuhatajale, õpetajale või siis hoopis politseile, kes käib kooli ümber patrullimas. Vahele jäämine toob aga omakorda probleeme, sest siis saadakse kas käskkiri või kui sa oled enne endale palju pahan

Ühiskonnaõpetus

14

doc

Sue Cowley “Õpetaja õpiabi”

Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak

Kirjandus

7

docx

MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI

Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis

Sissejuhatus õpingutesse

17

doc

Koolistress

JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog  2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus..................................................................................................................

Uurimistöö

1

doc

Kas hindamine on koolis vajalik?

Kas hindamine on koolis vajalik? Ühiskonnal on palju mõõdupuid, mille järgi seatakse standardid. Koolis on nendeks hinded. Kui õpid hästi, saad häid hindeid, peetakse sust lugu, saad kiita ja oled korralik. Halbade hinnete puhul on ka reputatsioon (just vanemate inimeste hulgas) sellevõrra madalam. Kuivõrd vajalik on koolis aga hinnete panek ja sellega kaasnev õpilaste grupeering? Hinded on kindlasti vajalikud õpetajapoolse tagasiside andmiseks, nii õpilastele endile kui ka nende vanematele. Vanemad ju tahavad teada, mida nende lapsed koolis , kus nad suurema osa oma päevast veedavad, teevad. Lapsed ise on kodus üsna kidakeelsed ning e- koolis nähtavad hinded on vanematele heaks ülevaateks. Õpilased ise aga näevad samamoodi oma edasijõudmist: mis õppeaines ollakse tublid, mis õppeaines nii hästi ei lähe ja milelle rohkem tähelepanu pöörata. Ja kuidas muidu mõõta lapse teadmiste kasvu, kui mitte hinnetega? Üks

Kirjandus

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

protesteeriva hinge. Kõige kurvem aeg koolis võis olla siis, kui kevadel lõpetama hakkasime. Saabus aeg, kui pidi pesast välja lendama. Seda ,,head" elu oskab inimene hakata siis taga igatsema, kui ta on jõudnud uude kohta, uude etappi. Ülikool on koht, kus on võimalik ennast teostada ja arendada, leida omale sobiv kutsumus ja selle nimel elus töötada. Gümnaasium on koht, kus arenes minu isiksus ja teadmised, sotsiaalne oskus, küpsus. On võimalik, et tänu sellele, et jõudsime õppida nii Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis, Haapsalu Gümnaasiumis, kui ka lõpuks Läänemaa Ühisgümnaasiumis, siis väärtustasin seda, mida meile pakuti, ja kohanesin kergesti. Ma ei saa nimetada ühtegi maja neist kõige kodusemaks või kõige toredamaks. Kannan endaga Wiedemanni hinge ja olen uhke, et saime sellest pea viimastena osa. Samas leian, et olen täieõiguslikult Läänemaa

Ühiskond

Kommentaarid (0)