õppimisvõime. 2. Tunge taandav teooria Selle teooria kohaselt otsib oga organism homöstaasi e. tasakaalu. Käitumine on eesmärgistatud tasakaalu otsimise ja pingete maandamiseks. Vastukaaluks on uudishimu ja põnevuste otsimine inimeses. 3. Ärrituste teooria Yerkes-Dodsoni seadus – iga inimese jaoks on nn. optimaalse ärrituse tase, kus ta on suuteline tegevust sooritama kõige paremini (T – thrill seeking) 4. Ajendite teooria Selle teooriaga hakati otsima väliseid põhjuseid, mis paneb inimese käituma. 5. Vastandprotsesside teooria (yin ja yang) Selgitatakse inimese käitumist nii, et sama käitumise kutsub esile mitte esmane reaktsioon, vaid sellele järgnev. 6. Kognitiivne teooria a) Sisemine motivatsioon e. intersiivne b) Väline motivatsioon e. ekstrinsiivne Tegevus, mis me teeme, meeldib meile, annab Tegutsema paneb tagajärg:
" Tema meelest on need kogu aeg segunenud ja panevad inimesi tegutsema erinevalt. Annavad käitumusliku aluse. · Tunge taandavad teooriad Kui inimese organismist on puudu mingi oluline asi, nt vesi, siis luuakse tung, sel puhul janutung. See tekitab ärritusseisundit, et midagi hankida ja saada rahulolu. Organism püüdleb tasakaaluseisundi ehk homoöstaasi poole. Uudishimu puhul, selle asemel, et seda taandada, peab inimene selle rahuldama. · Ajendite teooria Näiteks kui toitumisel on magustoit ajend, paneb piltlikult enda poole tõmbama, tegutsema. Aeg- ajalt inimesed käituvad kuidagi sellepärast, et inimest tõmmatakse millegi atraktiivse poole. · Yerkes-Dodson'i teooria Soorituse saavutamiseks on vajalik organismi optimaalne aktivisatsiooniseisund. Selleks, et inimene midagi teeks, on tal vaja, et organism oleks aktiveeritud. T-tüüpi inimesed otsivad adrenaliini, kellel on vaja, et optimaalne aktivisatsiooniseisund oleks kõrgem
rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks- kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Oleme seotud vaid teadvuse ühe nurgakesega, mis moodustab suurema osa meie elust. Ülejäänud osast alateadvusest koos kõigi selle ajendite, hirmude, tõuliste ja päritud omadustega, ei tea me sedagi, kuidas sinna pääseda. Sellise paljutähenduslikkuse tõttu on teadvust väga raske defineerida ning igalühel on sellest oma arusaam, mis on teadvus.
Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid. Saurused domineerisid maismaaselgroogsete seas ühtekokku umbes 135 miljonit aastat. On üldiselt aktsepteeritud, et hiidsisalike hävingule aitas otsustavalt kaasa Maakerale kukkunud asteroid, aga vähem üksmeelt on saurusteajastu saabumise ajendite kohta. Browni Ülikooli geoloogi Jessica Whiteside'i juhitud uuring rajaneb üsna mitmesugusele tõendusmaterjalile, näiteks analüüsisid teadlased iidse taimevaha jäänuseid ja laavakivimi kihte settekivimi kihtide vahel. Suured laavavoolud pärinevad triiase ajastu lõpust, mil ulatuslikus väljasuremistelaines hävis pool tollastest maismaaneljajalgseliikidest, pool maismaataimeliikidest ja viiendik mereloomaliikidest.
mälu). Meltoni efekt kordamise hajutatus tagab parima tulemuse. · Känkimine ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine varasemate teadmistega. · Töötlussügavus paremini jääb meelde materjal, millega on tehtud läbi sügavam töötlus. 2. Säilitamine e meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e meenutamise ajendite olemasolust. 3. Meenutamine e reprodutseerimine mälus olemine ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs materjalile. Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving): Edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmise e kooderemise ajal. Unustamise põhjused: 1
maailmakäsitl väärtusesse, samastab jumala ja looduse. Kõik inimestes loomulikkust ja arukust, ideaali. Tunneb huvi us mis on loomulik on looduslik. Inimene peab elama tölpluse, vaimupimeduse ja tegevusmotiivide ja moraalsete looduse järgi, ta on looduslik olend, tema võimete silmakirjalikkuse vastane, kujutab ajendite vastu. Käsitleb lugudes ja annete arendamine on loomulik. Jäigad ja armastust maisena. Palveränd on psühholoogilist poolt. Jõuab ranged ühiskonnanormid ei ole loomulikud vaid maise täiuse ja paradiisi otsing. järeldusele et inimesele on väärad. Kui abielu on sõlmitud nendela vastavalt omane nauding ja elujanu aga ka on abielurikkumine loomulik
vesi), siis luuakse vastav tung selle asja hankimiseks (janu). Kui organismis tekib tung, siis organism püüdleb uuesti tasakaalu poole, seda tasakaaluseisundit nim. homöostaasiks. Selle teooriaga saab seletada paljusid asju käitumises, aga sellega on väga raske seletada nt. uudishimu inimesel on kalduvus uudishimu suurendada, mitte püüda saada tasakaalu. Samuti on raske seletada adrenaliinijanu osa inimesi üritavad kogeda veel ekstreemsemaid olukordi. AJENDITE TEOORIA Ajend = mingi väline tegur, mis ,,tõmbab" enda poole, paneb inimest tegutsema. (N: inimene sööb suure prae, supi ja salati, aga tahab ikka magustoitu. Mitte et tal kõht tühi oleks, vaid magustoit näeb hea välja näiteks.) YERKES-DODSONI'I SEADUS Võimalikest parima soorituse saavutamiseks on vajalik organismi optimaalne aktivisatsiooniseisund. Selleks, et inimene midagi teeb, on vaja, et oleks mingi sisemine
Just kasvatuse tõttu oli tal juba seitsme- kuni kaheksa- aastaselt rängalt kahjustatud psüühika ja armastuseta kasvatuse tõttu neurootilised eeldused. Peab mainima ka pahaaimamatu ülimonarhi Franz Josephi ja tunnustust võita püüdva troonipärija halbu suhteid. Armastas lõbutseda ja kurnas end tööga üle, võib öelda, et töötas ilmselgelt teadliku enesehävitamise kallal. Tappis end koos kaaslanna, Mary Vetseraga 1889 aasta jaanuaris. Van Goghi vabasurma tagamaade ja ajendite üle on palju juureldud. Kunstnik kannatas raske psühhoosi, hirmuhoogude ja masenduse all ning põdes pärilikku vaimuhaigust. Sellele lisandusid konfliktirohke rivaalitsemine autoritaarse isaga, õnnetu suhe naissooga, alaväärsustundest toitu saav hädavaresementaliteet, ühiskonnast väljatõugatu positsioon, tema perekonna ja kunstimaailma suutmatus mõista mehe geniaalset loomingut. Mitte kõige väiksemad ei olnud traumaatilised lapsepõlvekogemused. Vincent van Gogh hukkus lõpuks
Ja mil moel saab see (kultuurne) inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega, näha läbi ajaleheartikli kirjutaja madalad ajendid (kirjutada pelgalt preemia pärast)? Kultuurne inimene võib tavalisest seltskonnast eralduda, kuna ta kardab tavalise seltskonna ees targutajana näida või siis vastupidi liiga teadmatuna näida. Kultuurne inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega näeb läbi ajalehe artikli kirjutaja madalate ajendite kuna ta vaatab asjadesse sügavamalt kui enamik inimesi, kes ei pruugi asju nii palju ja põhjalikult läbi analüüsida ning ta suudab end panna artikli kirjutaja asemele, mis annab talle parema nägemuse sellest, mis eesmärgiga see artikkel on kirjutatud. 7)Lihtrahvas ja inimesetundja: mis mõttes nad mõtlevad tapmise toime pannud mehest erinevalt? Lihtrahvas näeb tapmise toime pannud mehes vaid kurjategijat ega mõtle sellele, miks ta seda tegi või mis võis ta selle teoni viia.
I Maailmasõda 28. juuni, 1914 tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui
Artemis nooltega kõik Niobe lapsed niobiidid, Niobe ise aga muutus pisaraid valavaks kaljuks. Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi armuvahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta. Leda tõi ilmale kaks muna, millest koorusid kaks tüdrukut, HELENA1 ja Klytaimestra, ja kaks poissiKastor ja Polydeukes (rooma Polyx), keda hüüti DIOSKUURIDeks2. Leda lastest räägime veel Trooja sõja ajendite ja tegevuse juures. Tuntuima Ledat kujutava maali autor on Leonardo da Vinci (1452 - 1519). Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal. Nende ees murul mängivad kaks imikueas poisslast, taamal paistab suur muna, kust peaks peagi kooruma Ilus Helena koos õega. Kahjuks on selle meistritöö originaal kaduma läinud. On säilinud üksnes 16. saj. tehtud koopia. Üht säilitatakse Borghese galeriis Roomas, teist Salisburys Suurbritannias3.
pikaajalise mälu vahel. Nagu nimetused ise ütlevad, võimaldab lühiajaline mälu taasesitada informatsiooni vahetult peale selle tajumist; pikaajaline mälu tuleb mängu hiljem. Lühimälu ehk esmane mälu on teadvuse pikenduseks, mis lubab tajuda asja peale seda, kui ta on kadunud vaateväljast. Tõeline ehk teisane mälu omab kahte tunnust, mis puudub esmasel mälul: mäletavad sündmused näivat kuuluvat minevikku ja nende meenutamine on esile kutsunud sobivate ajendite poolt (näiteks oma möödunudaastase sünniüäeva meenutamine). Lisaks lühi- ja pikaajalisele mälule, on inimesel ka sensoorne mälu. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu
pantvange võtvad sõdalased, kes nõuavad sõja lõpetamist, jne. Kõigele sellele on küll ühine teatav destruktiivsus (tõsi, väga erinevates mastaapides), kuid eks ole destruktiivseid tegusid ja kavatsusi väga palju ka mujal? väljaspool igasugust "terrorismi"? Destruktiivsus ei saa siis ju olla ainuke ühendav joon? Sageli rõhutatakse, et terrorismi puhul ei tohi huvi tunda terroristide nõudmiste, ajendite ja sügavama tausta vastu. Tähtis on "sõda terrorismiga", sest muidu see ohustab "meid kõiki", ja niisuguses võitluses saab olla ainult "poolt või vastu" ega tohi vaidlustada sõja liidrite "demokraatlikke" motiive. Kuidas aga seda kõike mõista, kui me ei teagi, mis on õieti ühist neil, kes lasevad end õhku, neil, kes nõuavad raha, neil, kes taotlevad ülemaailmset konflikti, ja neil, kes kuskil maailma nurgas igatsevad sõja lõppemist? Mis siis, kui olulist ühisosa
vaja minna uuendatud organisatsioonisiseseid protseduure, poliitikaid ja organisatoonivorme ◦ Amazoni e-raamatud ◦ E-klassipäevik / e-Kool 4. Millised on takistused innovatsiooni levikul avalikus sektoris? • Semantika e tähendus • Institutsionaalsed ja organisatsioonilised erinevused • Koostöökultuuri puudus • Erinevad prioriteedid • seadustes paindlikkuse puudus • poliitiliste ajendite puudus • rahastamise puudus • läbikukkumise kartus • ebaadvekaatne aeg • sisemiste ajendite puudus • reeglid takistavad koostööd 5. Miks on innovatsiooni juurutamine avalikus sektoris keerulisem kui ärisektoris? • Avalik sektor on loodud töötama stabiilse ja kindlana ning mitte minema kaasa kiirete muutustega • Ümber avaliku sektori ja avaliku sektori sees on palju erinevaid kontrolli ja
Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Üleloomulikke nähtusi, nagu vestlusi surnutega või inimeste lendamist, kujutatakse romaanis otsekui igapäevaseid sündmusi. Garcia Marquez on rääkinud, et tõuke kirjanikuks hakata sai ta noorukina Kafka jutustusest ,,Metamorfoos". Selle lugemisel oli talle meenunud vanaema, kes jutustas alati kõige pöörasemaid asju täiesti tavalise hääletooniga. Kõnealuse romaani kirjutamise ajendite kohta on autor öelnud muu hulgas järgmist: ,,Ma tahtsin ainult enda poeetilise tunnistuse oma lapsepõlvemaailmast, mille veetsin suures kurvas majas õega, kes sõi mulda, vanaemaga, kes tulevikku ennustas, ja arvukate samaeesnimeliste sugulastega, kes ei teinud suurt vahet õnnejoovastuse ning hullumeelsuse vahel." Ka vaikne linnake Aracataca, kus ta lapsepõlv möödus, andis ainet romaani pentsikute tegelaste ja müstiliste seikade jaoks.
televisiooni, Interneti jne mõjul) kasvanud inimene "teab", et " Coca-Cola on tõeline asi" (Coca-Cola the real thing), "BMW on ülim edasiviiv jõud" (BMW the ultimate driving machine) ja "Adidasega pole miski võimatu" (Adidas impossible is nothing). Sellised hüpnotiseerivate neoonkirjadena vilkuvad juhtlaused mängivad inimeste, kes kõik on ju tarbijad ja peavad seda paratamatult olema, alateadvusega. Enamiku inimeste ostuotsuseid ja tarbimiskäitumist suunavate alateadlike ajendite olemus on kokku võetud moodsa maailmamajanduse tuiksoone, rahandus- ja kauplemiskeskuse Wall Street'i kogemusse: "Turumajanduse võimsaimad jõud on ahnus ja hirm" (the strongest emotions in the marketplace are greed and fear) (Autor, aastaarv). Tarbimine kui vajaduse rahuldamine, mille äärmusi ohjavad ahnus ja hirm Tarbimise algpõhjuseks on vajadus. Me sööme selleks, et elamiseks-liikumiseks energiat
Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseendast. Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum. Maailm on tema jaoks mehhaaniliselt töötav masin. 4. Antropoloogia Hobbesist sai mehhaanilise psühholoogia rajaja. Kogu inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung. Inimene nagu teisedki olendid on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Tahtevabadusest ei saa rääkida. Tahe käivitub nende ajendite alusel, ms teda liikuma panevad. Kogu moraal on seega vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Kõrged moraalsed tunded nagu ligimesearmastus või vastutulelikkus on vaid maskeeringud. Hea ja kurja määratlevad ühiskonnas väljakujunenud konvensioonid. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu (bellum omnium contra omnes). Darwin kasutab seda mõtet hiljem oma liikide tekke seletamisel. Ei ole mingit objektiivset headust ega kurjust
meetod (method of loci) ja sõnamängud (peg-word method) Kuidas parandada oma mälu: -tp fokuseerimine,-vaheaegadega õppimine,-materjali hierarhia,-visuaalne kujutlus,-sõnamängud-välised abivahendid,-üleõppimine, jm MEENUTAMINE EHK REPRODUTSEERIMINE /retrieval/ Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile.Meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip: edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmisel e. kodeerimisel. Üks põhjus, miks teatud kodeerimisviisid (nt. organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju
vaheldumine 11. Mäluprotsessid – meenutamise protseduuride mõju tulemusele (meenutamine ja äratundmine; vaba, järjestikune, ja ajendatud meenutamine; äratundmine sundvaliku ja vaba valiku tingimustes). Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile.Meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust. 12. Mis on kodeerimise spetsiifilisuse printsiip ja kuidas see mälu abistab? edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmisel e. kodeerimisel. Üks põhjus, miks teatud kodeerimisviisid (nt. organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel.
Kes või mis on piisavalt pädev, et määrata karistust tervele riigile ning milline oleks õige sanktsioon teise riigi elu rikkumises? Rahvusvaheline areen on anarhiline, eneseabi süsteem, brutaalne areen, kus riigid otsivad võimalusi üksteise ärakasutamiseks. Ellujäämine sõltub riigi materiaalsetest võimetest ning liitudest teiste riikidega. Klassikaliste realistide jaoks on igasugune poliitika inimeste samadele patoloogiatele allutatud samade ajendite väljendus (Dunne, Kurki & Smith, 2010, lk 61). Tugevam jääb ellu Realism on seisukohal, et sõda on maailmas täiesti normaalne nähtus. Seejuures kõige võimsam on see, kel on teistest rohkem sõjalist jõudu. Riigid peavad ise endaga hakkama saama, kui vaja, siis kasutama füüsilist (sõjalist) jõudu. Oma kuulsas tekstis, ,,Politics Among Nations", tutvustab Morgenthau teravat erinevust rahvusvahelise ning sisepoliitika vahel, mida ta süsteemselt õõnestab. Igasugune poliitika,
Täielikku pühendumist, töötamist jõuvarude piiril on pikema aja jooksul raske taluda, töötajad kipuvad läbi põlema, esialgne vaimustus raugeb. * Toetusele orienteeritud organisatsioonikultuuri võib määratleda kui vastastikust usaldust indiviidi ja organisatsiooni vahel. Sedalaadi organisatsioonis usuvad töötajad, et neid väärtustatakse kui inimolendeid, kui isiksusi. Inimesele pühendatud organisatsioon on sobitatud üksikisiku ajendite ja vajadusiga ning sellest tulenevate töökorralduse nõudeiga. Temalt oodatakse, et ta ei teeks asju, mis ei ühti tema eesmärkide ja väärtushoiakuiga. Teema 3: Sektoritevaheline koostöö 1. Kuidas suhestub avalik sektor ühiskonna teiste sektoritega? Avaliku võimu peamiseks partneriks on erasektor, sotsiaalvaldkonnas hakkab tugevnema ka kolmas sektor. Peaasjalikult on lepingupartnerite näol tegu kohalike ettevõtjatega,
Aggression. Sankt Peterbur: , lk 137-138. 29 2. KURITEGELIKU KÄITUMISE AJENDID 2.1. Ajend kui kuritegeliku käitumise alus Kuritegeliku käitumise aluseks on ühed või teised ajendid. Milliseid sügavaid psühholoogilisi faktoreid peegeldavad need ajendid, milles seisneb nende subjektiivne tähendus? Kuritegude ajenditena esinevad erinevad isiksuse eneseteadvuse "elemendid". Kuritegude ajendite seas on esikohal isiksuse huvid (materiaalsed, ametialased, isiklikud, sugulas- või eluruumi huvid jne), neile järgnevad tunded (kättemaks, armukadedus, kadedus, vihkamine jm), seejärel tulevad isiksuse vajadused, vaated, veendumused, ideaalid ja harjumused. Huvi võib määratleda kui isiksuse spetsiifilist suhet objekti selle elulise tähenduse ja emotsionaalse veetlevuse tõttu. 66 Karistusseadustik mõnikord eristab isiku huvisid iseseisva kuriteo ajendina. Näiteks kasuahnus ja
muutustega saavad või kaotavad. Isiklikud hivid seatakse organisatsiooni ja töökaaslaste huvidest olulisemaks. Mittemõistmine ja usalduse puudumine- kui inimesed pole aru saanud, miks muutused toimuvad ja mis see kaasa toob, hakkavad nad muutustele vastupanu avaldama, organisatsioonides, milleleon iseloomulik usaldamatus, kaasneb iga muutusega mittemõistmine. Erinevad hinnangud- kuivõrd inimeste arusaamad muutuste ajendite, tagajärgede ja selle kohta, kuidas see teda puudutab on erinevad, siis tulenevad sellest ka erinevad hinnangud situatsioonidele. Need, kes muutusi algatavad, näevad eelkõige positiivseid tulemusi, aga need , keda muutused mõjutavad, kuid ise muutusi ei algata, näevad eelkõige seda, mis see tähendab nende jaoks negatiivses mõttes. Muudatuste algatajatel ja neil, keda muutus puudutab, on alati erinev informatsioon. See põhjustab vastuseisu.
· Ettevõtluse põhimõte: K väärib avalikustamist parajal määral, kuid tunnistamist võimalikult varakult; K lahendamine tähendab sageli olulist probleemilahendamist; seega on K-l täita tähtis diagnostiline funktsioon: pole · K-d ja me ei teagi kuidas asjad tegelikult on · Sageli leiab aset K mahasalgamine, eitamine 23 Konfliktitasandid lähivaates 1. isiksusesisene: vastuolu ajendite, mõtete-tunnete, väärtuste, aadete-olude, tungide-moraali vahel Nt ülemus käib närvidele, ent kuidagi ei saa talle kõike otse südamelt välja öelda Nt sooviks shaslõkki ent see maksab v palju Nt tahaks samal ajal elu nautida ja kõrgkool lõpetada 2. isikutevaheline: mehe-naise, alluva-ülema jne vahel 3. grupisisene: meeskonnas, peres, kooliklassis, töörühmas. See K on grupi arengus möödapääsmatu 4
Teooriad: 28. Instinktide teooria vanim motivatsiooniteooria, inimesel on kaasasündinud instinktid(on pakutud erinevaid arve palju neid on). Freud arvas, et inimese paneb tegutsema seksuaalne agressiivsuse tung. 29. Tunge taandavad motivatsiooniteooriad kui mingibioloogiline asi on puudu on millegi järgi tung(ärritusseisund), mille mõjul hakkab inimene tegutsema. Homöostaas inimese sisemine keemiline ja psüühiline tasakaal. 30. Ajendite teooria ajend on käitumise põhjus. Näit. sööd prae ning kuigi kõht pole tühi sööd ikka magustoidu ära, sest see näeb hea välja. 31. Sisemise aktiivsuse või aktivisatsiooni teooria sellega tegelesid kaks meest: Y(või J??)erkes ja Dodson. Ööpäeva jooksul sisemine aktiivsus muutub. Nad leidsid, et igal inimesel on optimaalne sisemise aktiivsuse seisund, mis tagab parima tulemuse
Toetusele orienteeritud organisatsioonikultuuri võib määratleda kui vastastikust usaldust indiviidi ja organisatsiooni vahel. Sedalaadi organisatsioonis usuvad töötajad, et neid väärtustatakse kui inimolendeid, kui isiksusi. Nad on midagi enamat kui mutrikesed suures masinavärgis või entusiastlikud töörügajad organisatsiooni eesmärkide elluviimise nimel. Inimesele pühendatud organisatsioon on sobitatud üksikisiku ajendite ja vajadusiga ning sellest tulenevate töökorralduse nõudeiga. Temalt oodatakse, et ta ei teeks asju, mis ei ühti tema eesmärkide ja väärtushoiakuiga. Rollid omistatakse inimesele tema isiklike eelistuste ning õppimis- ja arenemisvajaduse alusel. 1. Kuidas suhestub avalik sektor ühiskonna teiste sektoritega? Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga
Freudi teooria- inimese panevad käituma 2 tungi sugutung ja surmatung (agressiivsustung- hävitav). Neid ei pooldata väga, kuna on kaasasündinud aga ka elu jooksul õpitud. 2) tunge taandavad teooriad. Organismi tasakaaluseisund- homöostaas. Kui see seisund ära võetakse, püüab organism sinna tagasi. Inimese panevad käituma teatud tungid ja inimene püüab neid taandada, kuid siia ei kuulu uudishimu v riskantne käitumine 3) ajendite teooria (nt sööd palju ja siis magustoitu peale, kuigi kõht tühi pole, see lihtsalt tõmbab)- tekib sisemine tung, mis tõukab tegema ja ajend, nt magustoit tõmbab seda tegema. 4) akvisatsiooni teooria- optimaalne akvisatsioon tagab tegevuse parima tulemuse -> Yerkes-Dodsoni seadus, nt eksamil oled väsinud, ei suuda max tulemust saavutada. Kui ollakse üleerutatud, eksitakse kergelt ja see rikub optimaalse akvisatsiooni. See tase on igal inimesel erinev
valvekeskused tornelamutes, konduktorid bussides jne; videojälgimissüsteemid, signalisatsioon) } Ümbruskonnavalve ehk naabrivalve (turvaala idee – defencible space, tänavavalgustus) Õigusrikkumisest saadava tulu vähendamine } Kuriteo objekti kõrvaldamine (pangaülekanne sularahas palga asemel, graffitti vältimiseks seinte katmine maalingutega, jne) } Omandi märgistamine (autode ja mootorrataste märgistus, kariloomade märgistamine) } Kuriteo ajendite kõrvaldamine (eesmärgiga vähendada vägivalla- ja vandalismiakte) } Käitumisreeglite kehtestamine (firmades telefoni või sularaha kasutamiseks kehtestatud nõuded, kindlad raamatupidamise ja inventari kontrollimise nõuded) Kuriteo vabanduste kõrvaldamine } Kindlad reeglid (nt üürileping, käitumisreeglid jne) } Kindlad juhised (nt “Mitte parkida”, “Eravaldus” jne) } Apelleerimine südametunnistusele (nt kiirustabloo, sõiduvarguse sildid) }
murelikud häälitsused usaldus elu tagava hoolitseja vastu, sealhulgas ka toitmise suhtes lseseisvus vs. häbi ja kahtlus 1-2 peamine sotsiaalne kontakt vanematega potil käimise õppimine "kinnihoidmine" ja "lahtilaskmine" iseseisva tahte tekkimine lnitsiatiiv vs süütunne 3-5 peamine sotsiaalne kontakt tuumikperega tekivad Oidipuse tunded areneb keel ja motoorika tekib südametunnistus, millest saab tegude ajendite hindaja Edukus ja usinus vs alaväärsus 6-puberteet peamine sotsiaalne kontakt väljaspool kodu eakaaslaste ja õpetajatega kooliajal oskuste ja teadmiste hindamised ldenditeet vs rolliähmasus Noorukiiga peamine sotsiaalne kontakt eakaaslastega mis, kulmineerub heteroseksuaalsetes sõpruses psühholoogiline moratoorium täiskasvanulike kohustustele identiteedikriis eelneva nelja staadiumi lahenduste konsolideerumine ühtseks enesetunnetuseks
meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile. Osaline juurdepääs avaldub nt keeleotsafenomenis (tip-of-a-tongue). Mälu ammutamise meetodid: Meenutamine jaguneb: vaba meenutamine, ajendatud meenutamine, järjestikune meenutamine. Vaba meenutamine jaguneb: täielik ja osaline . Äratundmine jaguneb: sundvalik ja vaba valik. Kodeerimise spetsiifilisus Meelespidamine sõltub suuresti ka meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust. Kodeerimise spetsiifilisuseprintsiip - edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmisel e kodeerimisel . Skeemid ja stsenaariumid/schemas and scripts/- saabuv materjal paigutatakse eelnevate teadmiste ja kogemuse põhjal kontseptuaalsesse raamistikku (nimet. tegevusskeemideks või “stsenaariumideks”), ning seda kasutatakse hilisemal meenutamisel nt käitumine teatris,
ja agressiivsus tung. -) Tunge taandavad teooriad kui inimesel puudub organismis mingi oluline asi (nt. vesi) siis luuakse mingi tung (ehk mingi ebameeldiv või rahuldustung) homöostaas ehk organismi sisemine tasakaal. Need teooriad räägivadki, et kui on mingi puudus, luuakse tung ja see paneb inimesi mingit moodi käituma. Sellele teooriale käbi vastu nt uudishimu ja riskialtisus sellises olukorras taandamise asemel inimesed püüavad seda olekut hoopis süvendada. -) Ajendite teooriad mingi väline põhjus, mis paneb inimesi kuidagi käituma. -) Yerkes-Dodsoni seadus: Selleks, et saavutada maksimaalseid tulemusi, vajab inimene optimaalset motivatsiooni. -) Yin-Yang ehk vastandprotsesside teooria: Vahel on vastandprotsessid inimese motivaatoriteks. -) A. Maslow tema meelest on põhiline liikuma panev jõud vajadus. Ta on erinevad vajadused jaganud viie astmelisse püramiidi all pool olevad vajadused, tuleb enne
1) Elamisstandardite toetamine: vaesuse leevendamine, kindlustus (et vältida suurt ja ootamatut langust elatustasemes nt töötuskindlustus, mis sõltub sissemaksetest), tarbimise ühtlustamise võimaldamine. 2) Ebavõrdsuse vähendamine: vertikaalne õiglus (ümberjaotus), horisontaalne õiglus (kohelda võrdseid võrdselt). 3) Sotsiaalne kaasatus: väärikuse tagamine, ühiskondlik solidaarsus. 4) Efektiivsuse tagamine: makro-, mikroefektiivsus, ajendite arvestamine. 5) Administratiivne lihtsus, läbipaistvus, selgus, tõhusus Vanad sotsiaalkindlustusmaad – Bismarcki traditsiooni maad. Algusest peale sotsiaalpoliitika tugines sotsiaalkindlustuse ideele. Perekonnatoitja sissetuleku säilimine, staatus vs vaesus. Uues sotsiaalkindlustusmaad – Beveridge traditsiooni maad. Peamiseks eesmärgiks oli algul vaesuse vältimine. Sotsiaalkindlustust pakub riik, sest turg ei suuda seda pakkuda.
seostatakse tingitud (uurija valitud) stiimul · Operantse ehk instrumentaalse õppimise puhul õpib elusolend ära asjaolu, et hüvituste & karistuste saamine sõltub tema enese käitumisest · Tõhusaimad hüvitused on esmased kinnitused, mis tugevdavad reaktsioone igasugusest õppimisest sõltumatult. Inimestele toimivad reeglina tõhusamalt siiski teisesed ehk sümboolsed kinnitused · Klassikaline & operantne tingitus on aluseks sotsiaalsete ajendite teooriale, mis ütleb, et positiivsed (hüvitavad) kogemused tekivad reeglina siis, kui me teeme nii, nagu teised soovivad. Heakskiiduga kaasnevad reeglina positiivsed esmased kinnitused & mitteheakskiiduga (halvakspanuga) negatiivsed esmased kinnitused · Eelöeldu tõttu õpime me otsima heakskiitu & vältima halvakspanu (Bandura, 1991). Neid kaht õpitud käitumist peetakse inimesi väga tugevalt motiveerivateks teguriteks
ajendi (te) käsitlemisest, mis moodustab lähtepunkti. Otsuse tegemise ajendid võivad olla nii välised kui ka sisemised. Välised ajendid on sellised sündmused nagu töö kaotus, kooli lõpetamine, perekonnaseisu muutus, surm perekonnas jne. Sisemised ajendid on aga näiteks teatud ikka jõudmine (30, 40, 50, pensioniiga) või .läbikukkumine varem seatud eesmärkide poole pürgimisel (Schlossberg & Robinson 1996). Karjääriotsuste tegemise ajendite dünaamika mõistmiseks võib esitada järgmised küsimused. Joonis 3. Karj??riotsuse tegemise interaktiivne mudel Aktiivne kaasamine Probleemi m??ratlemise ?lesanded
mis kindlustavad sekundaarsele tarbele vastava käitumise. Selle tulemusena saab käitumine, mis toob kaasa sekundaarsete tarvete rahuldamise, kinnitust ja hakkab korduma Sellise mehhanismiga kujuneb inimestel hulk kindlaid reageerimisviise. Sekundaarse tarbe mõiste kasutuselevõtt ja veel enam laiendamine sellistele käitumist ajendavatele motiividele, nagu uudishimu, kompetentsus, enese maksmapanek jne, ähmastas õppimise käitumuslike ja tunnetuslike ajendite selge piiri. Lisades siia veel inimliku enesekinnituse sisekõnena (nagu "Mul on õigus! "Küll ma olin tubli!" jne), muutub vahetegemine biheivioristlike ja kognitiivsete õppimise ning käitumise käsitluste vahel üsna raskeks. Erinevus, on rõhuasetustes: biheiviorism näeb motiveeriva jõuna valdavalt välist tasustust ja sõltuvust kinnitusest, kognitiivne psühholoogia aga sisemist tasustust ja sellega seostuvaid tunnetusprotsesse
aset leiab - klassikaline interferentsi uurimise ja seletamise skeem kunstlik, kuna selle kohaselt peaks stiimuli mitmes erinevas komplektis õppima ja seejärel meenutama Kodeerimise spetsiifilisus ja ajendist sõltuv unustamine Tulving: trace-dependent forgetting ja cue-dependent forgetting - mälus olemasolek on määratud samade teguritega mis salvestamine, kättesaadavus on aga olemasoleku ja meenutamise ajendite ühisfunktsioon - meenutamine on seda parem mida sarnasemad on ifno mälus ja info, mis on kättesaadav meenutamise ajal - Uurimisstrateegia: 2 õppimise ja 2 meenutamise tingimust Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Printsiip kehtib mõlema mälutesti jaoks – nii vaba meenutamine kui äratundmise kuid eduka meenutamise jaoks p.o olema kontekstide ’kattumine’ suurem. GAPS (Üldine abstraktne töötlussüsteem)
mingi aja jooksul püüdma saavutada. Saavutused vaadatakse üle teatud ajavahemike järel, tegemaks kindlaks, kui kaugele on isik eesmärkide saavutamisel jõudnud. Hüvitatakse vastavalt sellele, kui kaugele isik eesmärkide saavutamisel jõudis. Eesmärkide alusel juhtimise üheks kõige tähtsamaks jooneks on tegevuse või toimimise asemel tulemuse tulipunkti asetamine. Eesmärke ei rakendata eesmärgipõhisel juhtimisel mitte kontrollimiseks, vaid ajendite loomiseks. Tugevaks küljeks on eelkõige pidev rõhutamine, mida peaks organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks tegema. Eesmärkide alusel juhtimise nõrk külg on see, et raske on kindlaks määrata täpseid ja selgeid eesmärke ning nende saavutamise teid (viise, moodusi) kiiresti muutuvais tingimusis. Teine puudus eesmärkide kindlaksmääramisel on suur ajakulu, mis jätab nii juhtidele kui ka alluvatele vähem aega tegelikuks töötegemiseks.
ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees. Demokraatias nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Normid Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki üht liiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korraloomise vahendina rakendatavad õigusnormid (kui tüüpilised sotsiaalsed
ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks) ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees. Demokraatias nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Normid Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki ühtliiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korraloomise vahendina rakendatavad õigusnormid (kui tüüpilised sotsiaalsed
väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks) ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees. Demokraatias nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Normid Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki ühtliiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises
juhtunu analüüsile teiste seisukohast vaadatuna ja püütakse saavutada, et õpilane kahetseks oma tegu. Pärast probleemi teadvustamist asutakse koos õpilasega otsima lahendust olukorra parandamiseks. Glasseri reaalsusteraapia kirjeldab kümmet järjestikust sammu tööks probleemselt käituva õpilasega: 1.suhete arendamine õpilasega(kasutatud lähenemisviiside analüüs, ebatraditsioonilise kohtlemisviisi rakendamine, konsulteerimine), 2. õpilaste nõustaminelubamatu käitumise ajendite mõistmine, toimepandud käitumise analüüs, lahendusplaani koostamine), 3.õpilaste isoleerimine korralekutsumiseks(klassis, kassist väljasaatmine, koolist ajutine kõrvaldamine, koolist väljaheitmine). Gordoni õpetaja tegevuse efektiivsuse metoodika seisneb konfliktide lahendamises õpetaja ja õpilase vahelise lepitusena. Konflikti lahendamine algab probleemi kuuluvuse määratlemisest ja sobiva metoodika rakendamisest. Õpilase probleemide
normaalseid ja erakorralisi jt. Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võim on mõistetud kui võimelisus saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides, mis rõhutab võistlevaid seisukohti. Keskkond on vaenulik ja anarhiline. Võimu nähakse eksisteerivat kolmel viisil: teiste üle, koos teistega ja eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees. Normid: Ühiskonna- ja riigielu oluliste regulaatorite hulka kuulub õigus. (sotsiaalne kord) Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete aktsioonide teel. Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil ja hõlmab kõiki üht liiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm.
annaabi.ee 
