10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Stefani K.
Õppematerjali autor
http://miksike.com/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-23-1.htm Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis-
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/roomajad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/dinosaurused2.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused Entsüklopeedia: "Tahan kõike teada" Saurused 1 . Saurused elasid me planeedil umbes 230 miljonit aastat tagasi. Viimased, kellest me teame surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused elasid maal umbes 150 miljonit aastat. Ükski inimene pole kunagi dinosaurust näinud, sest esimesed inimesed ilmusid planeedile umbes 4 miljonit aastat tagasi. 2. Saurused olid roomajad, kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 34,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on
Dinosauruste, sh. lindude evolutsioon Teilo Tõnn London (EMÜ kursuse „Biosüstemaatika“ ettekanne) 2015 Dinosaurused Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsina (Dinosauria). Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Troodon Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Päritolu Dinosaurused arenesid Tema Argentiinast leitud ühest ürgsisalike fossiili vanuseks on 220- (Archosauria) grupist, 230 milj. a. Eoraptor oli evolutsiooniga kaasnesid pikkusega kuni 1m. mitmed anatoomilised muutused, nt on neil jalad otse keha all ja selgroo suhtes täisnurkselt. Vanim ürgsisalik, kellel on olemas dinosaurustele omased anatoomilised tunnused, on
tekkisid Maal suured kliimamuutused, meretase langes ja ülemaailmselt (kuigi enamasti Kesk-Ameerikas) toimusid massiivsed vulkaanipursked, mis tõstsid planeedi keskmist temperatuuri dinosaurustele sobimatuks ja algas aeglane väljasuremine. Seda teooriat toetab ka Lloydi teooria, et kliima soojenemisega seoses tekkis Maale suurel hulgal õistaimi, dinosauruste väljaheidete uurimine näitab aga, et taimetoidulised saurused sõid enamuses ainult okastaimi. Taimetoidulised saurused hakkasid tasapisi välja surema ja nende järgi vähenesid aeglaselt ka lihatoidulised. Chicxulub-i kraater Mehhiko lahes 5. Tänapäev ja kokkuvõte Dinosaurused on välja kujunenud tänapäeval äärmiselt populaarseks teemaks ulme- ja fantasykirjanduses, filmides ja mängudes. Ka on ehitatud dinosauruseteemalisi teemaparke. Inimestele meeldivad dinosaurused, sest nad olid suured, vägevad, aukartust äratavad, paljud ka armsad, huvitavad ja majesteetlikud
Dinosaurused Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused
Elustiku taastumisel: · Laatsaruse efekt väljasurnuks peetud taksonite fossiilide uus ilmumine · Lilliputi fenomen väljasuremise üle elanud liigid on väikeste kehamõõtmetega Keskaegkonna viimane periood Mandrid hakkavad võtma tänapäevast positsiooni. Kriidi ajastut peetakse agressiivseks perioodiks. Taimtoidulised hiidsisalikud ei olnud enam nii suured. Üsna palju oli kiskjalisi. Neist tuntum türannosaurus. Iseloomulik on ka see, et taimtoidulised saurused pidid kiskjalise süsteemiga kohanema ning neil arenesid kaitsesüsteemid: olid sarvemoodustised, luuplaadid, ogalised sabad. Meredes domineerisid rööviliku eluviisiga saurused. Kriidi ajastul taimestik : on leitud esimesed õistaimede jäänused, õietolmu. Hakkas levima putuktolmlemine. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMINE: Meteoriidi tabamus Mehiko lahte. Avaldas arvatavasti globaalset mõju. Atmosfääri sattus palju lendtolmu ning see takistas päikesevalguse sattumist maale
Triiase ajastul olid päevad lühemad kui praegu kuna Maa pöörles siis kiiremini. Triiase päev ei kestnud 24 tundi vaid 22 ¾ tundi Sisalvaagnalised Kõik lihasööjad dinosaurused olid sisalvaagnalised, sealhulgas ka mõned taimtoidulised. Sisalvaagnalised saab jagada kahte rühma : teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjad dinosaurused Sauropoodid olid taimtoidulised saurused, kes liikusid kahel või neljal jalal, neil olid väga pikad kaelad ja sabad ning väike pea. Kaitse Lisaks sabade olid osadel dinosaurustel suured teravaotsalised luuplaadid ja sarved Arvatavasti oli saurustel värviline mustriga nahk, mis võimaldas neil elupaigas vähe märgatavaks jääda Nende keha kattev nahk oli paks ja soomuseline ning neil olid pikad tugevad küünised Kasutatud Kirjandus http://www.slideshare
imetajad asusid täitma neid elupaiku, mis jäid vabaks dinosaurustest. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 6 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Inimkond on loonud väga palju teooriaid dinosauruste kadumise kohta, kuid tähelepanuväärivate teooriate kõrval esinevad tihti ka täiesti absurdsed teooriad. Näiteks on olemas teooria, mis ütleb, et saurused eritasid nii palju metaani, et see võis mõjutada globaalset kliimat, mis viis nende välja suremisele (Kuzina, S. 2013). Selles peatükkis neid teooriaid ei käsitleta, vaid vaadeldakse kõige levinumaid ja arvatavasti kõige tõenäolisemaid hüpoteese massilise dinosauruste väljasuremise põhjuste kohta. 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria Maa ja asteroidi kokkupõrke teooria on teadusmaailmas üldtunnustatud hüpotees Mesosikumi lõpetava massilise väljasuremise kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid