Vihula mõis, Eesti sõjamuuseum, Viimsi vabaõhumuuseum (0)

1 Hindamata

REFERAAT
Eesti Sõjamuuseum
Viimsi Vabaõhumuuseum
Vihula mõis
Tallinn 2012
Sisukord:

Sissejuhatus......................................................................................lk 3

Eesti sõjamuuseum..........................................................................lk 4
2.1. Tutvustus..............................................................................lk 4
2.2. Ajalugu.................................................................................lk 5
3. Viimsi Vabaõhumuuseum..................................................................lk 6
3.1. Tutvustus..............................................................................lk 6
3.1.1. Piletiinfo..................................................................lk 6
3.2. Viimsi Taluturg.....................................................................lk 7
4. Vihula mõis........................................................................................lk 8
5. Kokkuvõte.........................................................................................lk 9
6. Kasutatud materjalid........................................................................lk 10
2
1. Sissejuhatus
Antud referaadi eesmärgiks on tutvuda erinevate Eestimaa paikade ning kultuuriväärtustega, mis eelkõige laiendaksid meie silmaringi ning annaksid võimaluse enesetäiendamiseks.
Valisin referaadi teemadeks Viimsi Vabaõhumuuseumi, Eesti Sõjamuuseumi ehk kindral Laidoneri muuseumi ning Vihula mõisa. Esiteks sellepärast, et Viimsi Vabaõhumuuseumisse ning Eesti sõjamuuseumisse pole kindlasti paljud sattunud, seega on kasulik neid kohti klassikaaslastele tutvustada ning veidi ka silmaringi avardada. Vihula mõisa valisin seetõttu, kuna see pakkus mulle lihtsalt huvi nii oma asukoha kui ka vanuse poolest.
3
2. Eesti Sõjamuuseum
Kindral Laidoneri muuseum
2.1. Tutvustus
Eesti Sõjamuuseum asub Harjumaal Viimsi vallas Mõisa tee 1. Muuseum on avatud kolmapäevast laupäevani kell 11.00-18.00. Muuseum on suletud riiklikel pühadel ning suletakse kolm tundi varem 22. juunil, 23. ja 31. detsembril. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum kogub Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemeid ja materjale.
1919. aastal asutatud Eesti Sõjamuuseum taastati 2001. a Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi nime all. Vastavalt põhikirjale hõlmab muuseumi tegevusvaldkond Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgitamist, kogumist, säilitamist, uurimist ja üldsusele vahendamist, samuti sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning rahvusvaheliste sidemete arendamist teiste vastavate institutsioonidega.
Muuseumi praegusesse asukohta , Viimsi mõisa, ei ole võimalik ega ka sobiv paigutada kõige suuremaid iga sõjamuuseumi juurde lahutamatult kuuluvaid eksponaate – suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke. Kogude kaasaegne eksponeerimine ning põhjaliku ülevaate andmine Eesti sõjaajaloost alates viikingiajast ja muistsest vabadusvõitlusest kuni Kaitseväe tänaste välismissioonideni eeldab avaramat vaadet, kui seda võimaldab pargi sügavusse peidetud Viimsi mõis. Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja mereäärset ala selle ümbruses, mis koostöös Meremuuseumi ja teiste huvitatud asutuste ja isikutega nii avalikust kui ka era- ja kolmandast sektorist on kavas kujundada maailmatasemel sõja- ja mere- ja tehnikaajaloo teemapargiks.
Ekspositsioon : Vanem sõjaajalugu, I maailmasõda, Vabadussõda, EKV 1920-1940, II maailmasõda, Külm sõda, EKV 1991- , EKV välismissioonid, Kindral Johan Laidoner, Kaitseliidu tuba, Märgituba ja Relvatuba.
4
2.2. Ajalugu
ESM (Eesti vabastamise sõja muuseum) asutati Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri päevakäsuga 19. jaanuaril 1919. aastal. Vabadussõja lahingud polnud kestnud veel kahte kuudki, mõni päev varem oli vabastatud Tartu ja Eesti Vabariigi püsimine ei olnud kaugeltki otsustatud.
1919. aastal nimetati muuseumi korraldajaks 6. jalaväepolgu reamees rindefotograaf Taavet Poska . 1921. aasta novembris määrati ta muuseumi varahoidja kohusetäitjaks ja hiljem juhatajaks. Taavet Poska juhtis Eesti sõjamuuseumi kuni 1940. aastani. Siis oli muuseumis umbes 10 000 eksponaati, neist paar tuhat püsiekspositsioonis. Muuseumi kogudes oli palju relvi, püsiekspositsioonis olid trofeed – Punaarmee väeosadelt lahingus võetud lipud, mannekeenid Vabadussõja-aegsetes mundrites, sõjakaardid, ülemjuhataja sõjaaegse töökabineti sisustus ja palju muud.
Pärast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt 1940. aasta suvel tuli Sõjamuuseumil Vene 5 ruumidest välja kolida . Varad viidi esialgu Koplisse nn Punastesse kasarmutesse. Hiljem anti kasutuskõlblik varustus Punaarmeele, osa eksponaate viidi Venemaale ja palju esemeid lihtsalt hävitati.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist ja Vene armee väljaviimist kerkis päevakorda Vabadussõja-aegse sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri suvekodu – Viimsi mõisa – saatus. 1990. aastate alguseni asus mõisas NSVL -i Balti laevastiku raadioluure väeosa, mis oli jätnud hoonesse oma „kihistused”. 15. septembril 1993 otsustas Viimsi vallavolikogu rajada mõisa Viimsi valla muuseumi, mis asus koguma eeskätt Johan Laidoneri isikuga seotud esemeid ja teavet.
26. veebruaril 2001 moodustati kaitseministri määrusega Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum. Eesti sõjamuuseumi taastamine algas tühjalt kohalt, sest sõjaeelsetest varadest ei olnud midagi järele jäänud. Jätkati vallamuuseumi perioodil loodud kogude täiendamisega. Õnneks oli paljudel Eesti inimestel jätkunud julgust ja külma närvi hoida aastakümneid väga väärtuslikke Eesti sõjaajalukku kuuluvaid esemeid, arhiive jms ja seda kohati sõna otseses mõttes maa all ja ahjutruupides.
Täna on ESM Eesti sõjaajaloo- ja kultuuripärandi koguja, säilitaja, uurija ja eksponeerija. ESM-i ülesannete hulka kuulub ka Eesti kaitsejõudude ajaloo pidev talletamine, sõjaajaloo- alaste teadmiste levitamine nii kaitseväelaste, riigikaitseõpetajate, kooliõpilaste kui ka laiema avalikkuse seas, sõjaajaloo-teaduslike ja aimeraamatute väljaandmine, koostöö Eestis ja välismaal asuvate sõjamuuseumide ja sõjaajaloo uurimiskeskustega.
5
3. Viimsi vabaõhumuuseum
3.1. Tutvustus
Põhiosa vabaõhumuuseumist moodustab ajalooline Kingu rannatalu - 1820ndatest pärit rehielamu , 20. sajandi alguseks valminud elumaja , laut ja teised taluhooned. Kingu talu oli jõukas renditalu, kus tegeleti nii kalapüügi kui põllumajandusega.
Talumaadel, oma ajaloolisel asukohal, paiknevad lisaks ka rekonstrueeritud Krügeri ja Silberfeldti väikesed kalurielamud. Näha saab võrgukuure, paadivinnu ja vabesid ning kalurite igapäevatööks vajalikke esemeid. Koos keldri, lautade, võrgukuuride ja paadivinnadega kajastab terve kompleks tõepäraselt rannakaluri muistset elutegevust.
Muuseum on talvehooajal 16. oktoober 2011 – 14. mai 2012 avatud E-R kell 12-18 ja L-P kell 10-18.
Suvehooajal 15. mai – 15. oktoober 2012 on muuseumiküla avatud E-P kell 10-23, sissepääs taluhoonetesse E-P kell 10-18.
Samas on avatud ka muuseumipood, kus lai valik käsitööd ja mereteemalisi kingitusi ja meeneid.
Muuseumis on võimalik korraldada erinevaid firmaüritusi, tähistada erinevaid perekondlikke tähtpäevi (registreerimine/laulatus, pulmapidu , juubel, laste sünnipäev), pidada piknikke. Teenuste hinnakiri: http://www.rannarahvamuuseum.ee/viimsi-vabaohumuuseum/hinnakiri/ tellimusi saab esitada turundusjuhile.
3.1.1. Piletiinfo
talvehooajal:
Sooduspilet (lapsed, õpilased, üliõpilased, pensionärid, ajateenijad ) 0,70 eurot
Täispilet 1,60 eurot
Perepilet 3,20 eurot
Lemmikloomapilet 0,70 eurot (sisaldab kilekotti)
Giiditeenus 20 eurot grupp (max 20 inimest) ettetellimisel
Suvehooajal
Sooduspilet (lapsed, õpilased, üliõpilased, pensionärid, ajateenijad) 2 eurot
Täispilet 3 eurot
Perepilet 6 eurot
Lemmikloomapilet 0,70 eurot (sisaldab kilekotti)
Giiditeenus 20 eurot grupp (max 20 inimest) ettetellimisel
6
3.2. Viimsi Taluturg
Viimsi taluturu eesmärgiks on pakkuda Viimsi elanikele võimalust saada lauale värske, puhas ja töötlemisega rikkumata kodumaine toidupoolis ning seda Tallinnasse sõitmata. Võõramaist päritolu toidukraam meie taluturule ei sobi ja sellega siin ka ei kaubelda .
Viimsi taluturg asub viimsilastele mõnusa jalutuskäigu või jalgrattasõidu kaugusel Viimsi Vabaõhumuuseumi turuplatsil. Nautida saab nii hommikukohvi kui värskeid külauudiseid.
Kuuldused Viimsi taluturust on levinud ka Viimsi piiridest väljapoole, näha on turulisi nii Tallinnast kui mujalt Eestimaalt. Samuti naudivad meie koduse taluturu õhkkonda kruiisituristid nii Ameerikamaalt kui mujaltki.
Taluturg ootab kauplema nii talunikke kui väiketootjaid, nende kõrvale on lahkelt oodatud ka kõik, kel oma aias kasvanut üle jääb – olgu siis tomatitaimed, tillivarred või maasikad .
Viimsi Taluturg sündis 2009. aasta juunis SA Rannarahva Muuseum ja Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni ning Harmoonikumi sünergilises koostöös. Ettevõtmist toetati Harju maakonna Kohaliku Omaalgatuse Projekti raames. Sel aastal korraldab turu tööd Viimsi Vabaõhumuuseumi meeskond .
Viimsi Taluturg on avatud aastaringselt igal laupäeval 10–14 Viimsi Vabaõhumuuseumi turuplatsil.
7
4. Vihula mõis
Vihula mõis asub keset Lahemaa rahvuspargi puutumata loodust.
Esimest korda on mainitud Vihula mõisa 1501. aastal Hans Lode omandina. 1605–1810 kuulus valdus Helffreichide perekonnale ja 1810–1919 Schubertite perekonnale. Viimased said jäänukmõisa edasi pidada ka 1930. aastatel, kuni umsiedlung 1939. aastal nad Saksamaale viis. II maailmasõja päevil paigutati sinna Saksa luurekool. Alates 1950. aastast oli mõisas hooldekodu, mille eksistentsi lõpetas 1982. aasta tulekahju. Mitmed hooned said tugevasti kannatada ning kompleks anti Viru kolhoosile, kes alustas restaureerimistöid. Mõisa hooned asuvad Mustoja kallastel. Algne puust härrastemaja põles maha 19. sajandil, praegu vaadeldav kivist peahoone ehitati üles tõenäoliselt arhitekt Friedrich Modi projekti järgi. Tema käekirjale viitavad neorenessansilikud detailid ja hoone ebasümmeetria, mis on saavutatud kõrgema tiibhoonega ühel küljel. Tulekahjus 1982. aastal hävis juugendlike laemaalingutega saal hoone II korrusel. Kõrvalhooneid on palju, enamik neist paikneb hajutatult piki maalilise Mustoja kaldaid. Nendest ait ( 1831 ), palmimaja, pesuköök ja sammastega kohvimaja asuvad peahoone kõrval. Peaväljaku vastasküljel on nn Tagamõis, kahekorruseline härrastemaja 18. sajandi teisest poolest. Väljaku lõunaküljel on ait ja tall -tõllakuur. Peahoone juures paiknevad veel jääkelder, vesiveski ja möldri elamu. Jõe saarel on viinavabrik, kaugemal karjahoov, sepikoda jm. Paarkümmend aastat tagasi alustatud mõisahoonete korrastamine edeneb tasapisi. Osa hoonetest on saanud juba uue kasutuse. Tagamõisas on külalistemaja 27 kohaga. Ruumid on renoveeritud , säilitades kõiki ajaloolisi detaile. Endine tuvimaja korrastati 14 kohaga külalistemajaks 2005. aastal. Palmimajas paikneb 100- kohaline konverentsi- ja pidusaal, jääkeldris restoran ja baar kuni sajale külastajale. Vanasse tall-tõllakuuri on paigutatud saun koos peoruumiga kuni 25 inimesele. Ajaloolist sisseseadet saab vaadelda vanas vesiveskis ja töötavas sepikojas. Paisjärvel aerutamise ja jalgrattamatkade kõrval saab ka lihtsalt jalutada maalilises ümbruses.
8
5. Kokkuvõte
Eesti Sõjamuuseumi asukoht oli algselt erinev praegusest ning arutatakse asukoha muutmist , kuna Laidoneri suvekodus pole võimalik hoida suuri objekte - suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke. Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja mereäärset ala selle ümbruses.
Viimsi Vabaõhumuuseumi põhiosa moodustab ajalooline Kingu rannatalu, mis on pärit 1820ndatest.
Võrreldes Viimsi vabaõhumuuseumiga on Vihula mõis iidne , mõisa mainiti esmakordselt 1501. aastal. Vihula mõis asub keset Lahemaa rahvuspargi puutumata loodust, kus on väga maaliline ümbruskond ning tõeliselt suursugused ajaloolise hõnguga hooned, mis on puhkuseks või firmaüritusteks ideaalsed.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et sain päris palju uut informatsiooni ka endale tuttavate paikade kohta, ning põhjaliku ülevaate Vihula mõisa suursugususe, ajalooliste hoonete ning maalilise ümbruskonna kohta.
9
6. Kasutatud materjalid

http://www.esm.ee/tutvustus/

http://www.esm.ee/11605/?id=10578&album_id=11618

http://www.esm.ee/kogud/

http://www.rannarahvamuuseum.ee/viimsi-vabaohumuuseum/

http://www.rannarahvamuuseum.ee/viimsi-vabaohumuuseum/hinnakiri/

http://www.puhkaeestis.ee/et/vihula-mois

http://www.manor.ee/?id=958&manor_id=39

http://www.vihulamanor.com/ee/vihula-mis.html
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 10 allalaadimist

Vihula mõis-Eesti sõjamuuseum-Viimsi vabaõhumuuseum #1

Vihula mõis-Eesti sõjamuuseum-Viimsi vabaõhumuuseum #2

Vihula mõis-Eesti sõjamuuseum-Viimsi vabaõhumuuseum #3

Vihula mõis-Eesti sõjamuuseum-Viimsi vabaõhumuuseum #4

Vihula mõis-Eesti sõjamuuseum-Viimsi vabaõhumuuseum #5

Vihula mõis-Eesti sõjamuuseum-Viimsi vabaõhumuuseum #6

Vihula mõis-Eesti sõjamuuseum-Viimsi vabaõhumuuseum #7

Vihula mõis-Eesti sõjamuuseum-Viimsi vabaõhumuuseum #8

Vihula mõis-Eesti sõjamuuseum-Viimsi vabaõhumuuseum #9

Vihula mõis-Eesti sõjamuuseum-Viimsi vabaõhumuuseum #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

L565 Õppematerjali autor

Ülevaade ja tutvustused antud kohtadest

referaat vihula mõis viimsi vabaõhumuuseum eesti sõjamuuseum ajalugu viimsi taluturg ühiskond

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

...................................................................8 Mustpeade maja.......................................................................................................................8 Barokk .......................................................................................................................................10 Katariina kirik .......................................................................................................................10 Ahja mõis ..............................................................................................................................12 Palmse mõis (palladionism) ..................................................................................................13 Klassitsism ................................................................................................................................16 Kuressaare Laurentiuse kirik ................................................................

Arhitektuuri ajalugu

docx

Muuseumid

Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaalne maailm. Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas kunstiteoseid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, münte säilitati mündikabinettides. 18

Informaatika

rtf

Eesti kultuurilugu

Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.

Kultuurilugu

doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust

Ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu

Ajalugu

226

doc

Portugali põhjalik referaat

lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. 24 Rahvusvaheline Valuutafond peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi: IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste

Geograafia

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest- parkidest, Hiina ja Jaapani aiastiilidest, inglise maastikupargist, tulevad ka käsitlused eklektikast ja uusklassitsismist, linnaparkidest eelmisel-üleeelmisel sajandil ning pisut funktsionalismist ja modernismist. Vahele mahub veel tükike vanemat Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, niipalju kui seda valdkonda siin uuritud on. MÕISTED Mis on maastikuarhitektuuri ajalugu? Minevikus valminud maastikuarhitektuuriliste teoste uurimine (näited): - Mis neil on ühist? - Kuidas nad üksteisest erinevad ja kuidas erinevad tänapäeva maastikuarhitektuurilistest teostest? - Milliseid teadmisi ja õppetunde nad meie jaoks hõlmavad?

Maastikuarhitektuuri ajalugu

290

pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Rohkem sarnaseid