Ajateenistus või palgaarmee (1)

4/12/
10A
Ajateenistus või palgaarmee
Tänapäeval on väga aktuaalne teema- kas ajateenistus või palgaarmee. Mina isiklikult olen ajateenistuse poolt. Järgevalt toon poolt ja vastu argumente.
Nagu öeldakse, teeb sõjavägi poisist mehe. See on üpriski tõekspidav ütlus, kuna sõjavägi õpetab ja kasvatab. Sealne range distsipliin tuleb pikas perspektiivis üsnagi kasulikuks. Samas on see ka kui iseseisvuskursus, kus saavad ajateenijad ennast proovile panna, kasvatada kohusetunnet ja vastutust. Eks endalgi ole kuidagi turvalisem tunne, kui elada koos mehega, kes on läbinud ajateenistuse. Mõne inimese jaoks on on ajateenistus ka selles suhtes hea, et siis saab peale gümnaasiumi aja aastaks maha võtta ja värskelt uuesti siis ülikooli minna, kui on tahtmist.
Aamas on ajateenistusel ka omad miinused. Nimelt on täiesti reaalne, et kui jätta aasta vahele, siis ei viitsita enam uuesti kooli minna. Siinkohal saabki nimetada ajateenistuse miinuseid. Nimelt paljud noored ei taha sinna minna, kuna peavad seda ajaraiskamiseks ja selle asemel võiks pigem juba omandada kõrgharidust. On ka poisse , kes tegelevad teatud spordialaga ja aastane paus ei mõjuks nende karjäärile hästi.
Nagu on teada, on viimaselajal räägitud palju palgaarmeest. Aga ka sellel on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Nimelt palgaarmee on vabatahtlik ja sinna saavad astuda asjast tõsiselt huvitatud noored, see on eraldi elukutse , millega saab leiva lauale tuua. Üks suurimaid plusse palgaarmee juures on professionaalsus, ajateenistus kestab kõigest 8-12 kuud, aga palgaarmee õpe oleks pidev.
Palgaarmee miinuseid on üpriski palju. Palgaarmee loomine ja ülalpidamine on palju kallim praegusest kaitsesüsteemist. Positiivsetes külgedes sai mainitud , et palgaarmee on kui elukutse, aga siinkohal tekiks kahtlusi palgaarmeellaste lojaalsuses riigile ja ka rahvale, sest see ei ole ebatõenäoline, et vastaspool ostab palgaarmeellase lihtsalt ära ja tekibki riigireetmine ja see oleks üsnagi ohtlik. Palgaarmeest võib tekkida ka, kui „viimane õlekõrs“ noortele, kes ei taha enam edasi õppida ja selliseid inimesi, kes ei ole huvitatud patriotismist ei oleks minumeelest vaja palgaarmeesse. Praeguses kaitsesüsteemi korras on reservid, mille puhul saab vajaduse korral mobiliseerida mitmeid kordi rohkem mehe sõjaväkke ja praegu oskab ligikaudu 80% meestest kasutada relva, aga palgaarmee korral vaid mõned pataljonid. Eesti kui NATO liige peaks palgaarmee korral lootma rohmen NATO peale, aga NATO nn vihamari võib olla üsnagi auklik.
Seega kokkuvõtteks on minu arvamus selline, et iga mehe kohustus peaks olema oma kodumaa eest vajadusel relv haarata, olgugi et paljude arvates on sõjavägi mõttetu.