Kuidas on tagatud Eesti riigikaitse ja riiklik julgeolek? (0)

Kuidas on tagatud Eesti riigikaitse ja riiklik julgeolek?
Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Sisejulgeolek kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine.
Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on arvatavasti armee ehk sõjavägi. Sõjavägesid on suuremaid ja väiksemaid; vabatahtlikest koosnevaid , üldise sõjaväekohustuse või palgalise teenistuse põhjal komplekteerituid. Tänapäeval on Eestis kaitseväeteenistus üldine ja kehtib 16 - 60- aastasele tervetele Eesti meeskodanikele. Aja teenistusse kutsutakse aga 18 – 27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Tegevväes on rahuajal umbes 5500 inimest, neist ligikaudu pooled moodustavad ajateenijad.
Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitse-organisatsioonid kuuluvad kaitseministeeriumi haldusalasse.
Kaitsejõud koosnevad kaitseväest, Kaitseliidust ning sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja alluvusse antavatest Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest sõjaväeliselt korraldatud üksustest.
Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid . Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit .
Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mis moodustab põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest.
Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliidul on ka oma noorteorganisatsioonid — Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliidu tegevust toetab Naiskodukaitse .
Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud — kaitsepolitsei.
Kaitsepolitseiamet on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta tegeleb spetsiifiliste ülesannetega näiteks kuriteod, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Sellised kuriteod võivad olla näiteks organiseeritud kuritegevus, terrorism , korruptsioon, dokumentide võltsimine, riigisaladuste reetmine jms.
Minu silmis on riigikaitse ja riiklik julgeolek meeletult tähtis osa meie elust, kuigi me ei pruugi sellest igapäev midagi kuulda. Samas võib olla on see ikka hea, et me midagi sellest ei kuule , kuna siis on teada, et kaitsejõud on oma tööga hakkama saanud.