Haridus - kas kohustus või võimalus (0)

Haridus – kas kohustus või võimalus
Haridus on alati olnud tähtsal kohal inimese elus. Ilma teadmiste ja oskusteta ei saanud läbi ka meie esivanemad kaugel Aafrikas. Nad pidid oskama kasutada erinevaid tööriistu ning käia jahil, sest muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks?
Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest . Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt lastel käia, sest hariduse omandamine on neile pigem lõbus ajaviide ning võimalus sõpradega kohtuda . Algklassid ongi nagu lapsepõlve üks osa.
Mõne aasta pärast muutub koolis käimine rohkem kohustuseks , sest sageli ei saa õpilased aru, miks on vaja näiteks matemaatikat õppida. Ka mina ei tahtnud kuuendas klassis matemaatikat õppida, sest see tundus mulle raske ja arusaamatuna. Hoolimata minu vastuseisust, pidin ma seda siiski õppima. Alles põhikooli lõpuks sain ma aru, milleks mulle neid matemaatika valemeid vaja oli. Sellepärast ei tohigi õpetajaid süüdistada, kui nad õpilastel midagi pähe õppida käsevad. See on edasiseks eluks vajalik.
Samas ei tohi õpilastele avaldada liiga suurt survet. Peamiselt puudutab see neid vanemaid, kes nõuavad oma lapselt perfektseid õpitulemusi ning karistavad neid halvemate hinnete saamisel. Kui lisada veel koolivägivald, võib see nooruk murduda nagu Katku Villu Anton Hansen Tammsaare romaanis „Kõrboja peremees “ ning võtta endalt elu. Veel traagilisem on asi siis, kui peale enda elu võtab ta ka teiste inimeste elud . Selle näiteks võib tuua koolitulistamise Soomes.
Alates keskkoolist muutub hariduse omandamine pigem võimaluseks ennast täiendada, sest keskkool on juba vabatahtlik ja sinna lähevad õppima vaid need, kes soovivad elus edasi jõuda. Mõned neist teavad ka juba seda, kelleks nad tulevikus saada tahavad. Gümnaasiumis saavad õpetajad ka oma teadmisi paremini edasi anda, sest pedagoogid ei pea enam täitma kasvataja ülesandeid ning saavad pühenduda aine õpetamisele.
Kui gümnaasium võib mõne õpilase jaoks olla veel kohustus, siis ülikool seda kindlasti enam ei ole. Kõrgkool on ainult enesetäiendamine ja erialaste oskuste omandamise koht. Ühtlasi on ülikool ka võimalus saada tulevikus parem töökoht. Üliõpilase motivatsioon õppida on tavaliselt kõrge, sest kõrgkoolist välja kukkuda on üsna lihtne. Sellepärast õpitakse hoolega ning nähakse vaeva. Tudengeid innustavad paremini õppima ka erinevad stipendiumid, mida saadakse heade õpitulemuste eest.
Koolide lõpetamisega ei lõpe veel haridustee, sest inimene õpib kogu elu. Aastatega saadakse juurde kogemusi, mis on sageli isegi väärtuslikumad kui koolides õpitud teoreetilised teadmised. Kõige paremini õpib inimene ju ikka enda vigadest. Kui algul õpetavad vanemad oma lapsi, siis hiljem õpetavad lapsed juba vanemaid. Nii sai näiteks peremees Lydia Koidula näidendis „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“ teada oma lapselt, millised näevad välja kordusmärgid. Tänapäeval õpetavad lapsed mõnikord oma vanavanemaid arvutit ja Internetti kasutama.
Viimastel aastatel on hariduse omandamine muutunud järjest populaarsemaks , sest majanduslik olukord on halb ning paljud inimesed on kaotanud oma töökohad. Just töötud on need, kes praegu aktiivselt tegelevad enesetäiendamisega, sest neil on selleks piisavalt aega ja tahtmist. Muidugi saavad nad käia ainult tasuta kursustel. Ühest küljest on see halb, et inimestel pole tööd, kuid samas saavad töötud endale parema hariduse. Kui majanduslik olukord paraneb , on töötajatel kohe võtta haritud töölised.
Eestis peavad mehed omandama ka sõjalised teadmised ja oskused. Selleks tuleb läbi teha kohustuslik sõjaväeteenistus, kus mehed peavad täitma oma kodaniku kohust riigi ees. Peale teadmiste ja oskuste saavad mehed sealt ka parema füüsilise vormi. Öeldakse, et sõjavägi teeb poistest mehed. Mõned ajateenijad saavad sõjaväest ka juhiload , mis on kasulikud edasises elus.
Ilma hariduseta on tänapäeva ühiskonnas peaaegu võimatu hakkama saada. Inimese haridustee algab sünniga ja lõpeb surmaga ning teadmisi pole kunagi liiga palju. Arvan, et haridus on ühtlasi nii kohustus ühiskonna ees kui ka võimalus ennast täiendada.