Riigikaitse (0)

Riigikaitse
Täna räägin ma teile riigikaitsest. Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president . Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeerimui valdusalasse. Tavaliseslt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit . Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed . Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt sellest, millise väljaõppe ajateenija läbib. Sõduriõpe on lühem aga reservohvitseriks saamine nõuab aga põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Teenistusse kutsutakse Eestis regionaalsuse põhimõttel, mis tähendab et ühest kohast pärit mehed lähevad ühte väeüksusesse. Kuni 60-aastaseid võib kord viie aasta jooksul kutsuda reservõppusele,et korrata eelenevalt õpitut ning teha tutvust uuema sõjatehnikaga. Sellise armee nimi on reservarmee. Need armeed tõõtavad rahuajal, kuna neid on odav ülal hoida. Tegevväes on rahuajal umbes 5500 sõdurit, neist ligikaudu pooled moodustavad ajateenijad .
Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Näiteks on kaitseliitlased olnud abiks suurte metsatulekahjude kustutamisel, mitmes linnas töötavad nad abipolitseinikuna. Kaitseliidul on ka oma noorsooorganisatsioonid -Noored Kotkad ja Kodutütred.
Üheks väga tavaliseks riigikorra hoidjaks on Eesti politsei. Nende põhiülesanded on kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine,turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine. Politseis töötavad ka abipolitseinikud, kes on vabatahtlikud. Abipolitseinike tegevust reguleerib abipolitseiniku seadus. Abipolitseinikuks võib saada iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18aastane, valdab kehtestatud nõuetele vastaval määral eesti keelt, keda pole karistatud tahtliku kuriteo eest, kellel ei ole karistatust ning kes oma iseloomu ja kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma abipolitseiniku ülesandeid. Abipolitseinikuks saamiseks tuleb esitada avaldus vastava politseiasutuse juhi nimele, kus piirkonnas soovija abipolitseinikuna tööle soovib hakata.
Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud- Kapo ehk kaitsepolitsei . See on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Kapo uurib niisuguseid kuritegusid , mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Selleks võib olla riigisaladuste reetmine , korruptsioon ja muud karmimad kuriteod. Kaitsepolitsei teine suurem töövaldkond on tavakodaniku ja meedia eest rohkem varjatud, ta peab seisma hea selle eest, et Eestis ei saaks tegutseda äärmuslikud ja terroristlikud rühmitused, mis õõnestavad riigikorda ja õhutavad vihkamist.