Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

kas Eestil oleks parem minna sõjaväekohustusest üle palgaarmeele? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Egert Palkmets
kuupäev: 15.04.2015
Kas Eesti peaks loobuma üldisest sõjaväeteenistuskohustusest ja minema üle täielikult palgaarmeele?
Lühiarutlus
Lähitulevikus võib tulla aeg, mil Eesti peab kaitsma end, kehtkestama mobilisatsiooni ja astuma vastu Vene vägedele. Kuid kas Eestil oleks parem minna sõjaväekohustusest üle palgaarmeele?
Mobilisatsiooniarmeega satub Eesti Vabariigi kui iseseisva riigi eksistents tõsiselt ohtu, kuna hetkeseisuga puudutaks Eestis sõjaolukorras mobiliseerimist umbes 50 000 meest. Paljud neist poleks valmiski tõsises sõjaolukorras tapma kedagi või astuma ise kuulirahe ette, rääkimata varustusest ja tehnikast, mis jäävad igas olukorras alla venelaste tankidele ja lennukitele. Kaitsekulutusi on ainult kaks protentsi kogu SKT-st, mis on ilmselgelt liialt vähe, et ehitada armeed, mis suudaks kaitsa meid ka halvimatel aegadel .
Palgaarmeele üleminek lõpetaks ühe suure ühiskonna protsessi, milleks on kaitsevägi. Sellise maailmapildi kestmisel oleks tõesti mugav mõelda, et noormehed ei pea oma noorusest ühte aastat kaotama kaitseväeteenistusele, vaid võiksid selle asemel raha teenida või jätkata õpinguid. Lisaks palgaarmeelased on rohkem motiveerituma, kuna see on nende elukutse . Ajateenijad teevad seda aga oma teiste tööde kõrvalt ja ei pruugi olla nii motiveeritud ja kindlad endas, kui seda on palgaarmeelased, oma väiksemate oskuste tõttu.
Siiski palgaarmeel on ka omad miinused. Palgaarmeelased võivad olla kõrgelt treenitud professionaalid, kuid nad teevad seda kui ülesandena, mitte tahtena kaitsa Eesti iseseisvust. Teiseks, palgaarmee on kallis, kui Eesti peakski üle minema palgaarmeele, siis sõdurite arv oleks kümnetes kordades väiksem, kui seda oleks kaitseväega. Kolmandaks mureks on palgaarmee ebastabiilsus, kui palgaarmee peaks majanduslikel põhjustel Eestist lahkuma, siis poleks meil enam mingisugust kaitset välisvaenlaste eest.
Kokkuvõtteks, isamaad kaitsvale armeele pole mingisugust alternatiivi. Eesti ressursse arvestades pole palgaarmee piisavalt otstarbekas. Eesti suudaks maksimaalselt palgata 5000 meest, sellise väikse palgaarmeega võiks täita vaid NATO missioone ja muusuguseid väikseid agressoreid maha suruda, kuid mitte kaitsa Eesti iseseivust.
Viited allikatest (kasutatud materjal):
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/palgaarmeele-uleminek-seab-eesti-ohtu?id=36666749
http://www.eestiajalugu.ee/?event=Show_event&event_id=1890&layer=106#1890
http://www.ohtuleht.ee/412979/eesti-rahvas-on-selgelt-palgaarmee-vastu
kas Eestil oleks parem minna sõjaväekohustusest üle palgaarmeele #1 kas Eestil oleks parem minna sõjaväekohustusest üle palgaarmeele #2 kas Eestil oleks parem minna sõjaväekohustusest üle palgaarmeele #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-07-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rambi Valgus Õppematerjali autor
Lühiarutlus palgaarmee ja ajateenistuse plussidest ning miinustest

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

asjalikku mõistmist ja süsteemset käsitlemist. Raamat sisaldab ka näidisülesandeid, mis peaksid aitama õppijal mõista konkreetsete tüüpülesannete lahendamise loogikat. Logistikatehnoloogiate õpetamine oleks mõeldamatu ilma illustreerivat materjali kasutamata. Sel põhjusel sisaldab raamat hulgaliselt fotosid veovahenditest, veoühikutest, tõstemasinatest, kauba käitlemise tehnoloogiatest ja logistika infrastruktuurist. Õpik on koostatud logistika erialade kutseõpetajate soovil ja on mõeldud peamiseks õppe-

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

asjalikku mõistmist ja süsteemset käsitlemist. Raamat sisaldab ka näidisülesandeid, mis peaksid aitama õppijal mõista konkreetsete tüüpülesannete lahendamise loogikat. Logistikatehnoloogiate õpetamine oleks mõeldamatu ilma illustreerivat materjali kasutamata. Sel põhjusel sisaldab raamat hulgaliselt fotosid veovahenditest, veoühikutest, tõstemasinatest, kauba käitlemise tehnoloogiatest ja logistika infrastruktuurist. Õpik on koostatud logistika erialade kutseõpetajate soovil ja on mõeldud peamiseks õppe-

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun