Projekti üldmaksumus: Kaasrahastamine: Koostööpartnerid: Kohalik linnaosavalitsus, Pääsküla, Järve ja Männiku noortekeskused, kõik Nõmme koolid, tervist edendavad organisatsioonid, Tallinna Loomade Varjupaik. Erinevad ettevõtted, kellelt püüame saada lisatoetust projekti elluviimiseks. Mis auhind motiveeriks Sind Kahepäevane väljasõit, et suurendada veelgi koolidevahelist taasosalema järgmise aasta koostööd. TEIP konkursil? Projekti juht (ees- ja perekonnanimi): Allkiri: Kuupäev:
2.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 Pärnu (vana)linnatuur giidiga 13.00 lõuna 14.00 sõidame Munalaiu sadamasse 15.10 väljub praam Kihnu 16.30 Kihnus (u. 3H) tutvume Kihnu kultuuriga, külastame muuseumi, kuulame Kihnu Virve pereans. 19.50 väljub praam tagasi Munalaiu sadamasse 21.30 hotellis tagasi 3.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 väljasõit Haapsallu 12.00 Haapsalu Piiskopilinnuse ja Toomkiriku giidieksk. 15.00 lõuna 16.15 Haapsalu Rätikumuuseumi külastus (võimalik osta Haapsalu naiste imepeent kätetööd) 17.30 tagasisõit Pärnusse 19.00 hotellis tagasi (vaba õhtu) 4.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 väljasõit Virtsu sadamasse 11.20 väljub praam sadamat Kuivastusse 12.50 Kuivastu sadamas 13
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kompostiväljak jaguneb: 1) Käitlusala jäätmete vastuvõtuks ja eeltöötlemiseks 2) Kompostimisala (angaar) aunkompostimiseks 3) Katusega kerghoone valmistoodangu ladustamiseks ja väärindamiseks 4) Labor peamisteks esmasteks analüüsideks 5) Jäätmeala sorteerimisjääkide ajutiseks ladustamiseks Käitlusala Käitlusalal toimub kompostitava materjali vastuvõtt, kaalumine ja ajutine ladustamine. Ala plaanitakse koheselt põhjapoolse värava lähedale ning väljasõit kompostiväljakult toimub lõunapoolsest väravast. Transpordi liikumine on võimalikult lihtsustatud ja välditud on seega liigne manööverdamine ja ümberpööramine. Kuna vastuvõetav materjal võib sisaldada kompostimiseks ebasobivat materjali (klaas, plast, metall), siis toimub käitlusalal ka sorteerimine. Sorteeritud jäätmed viiakse esimesel võimalusel jäätmealale, et vältida taassegunemist ja saastumist.
Ka seal me vaatasime filmi Esimese ja Teise Maailmasõdade kohta. Pärast seda me läksime Vaivara vaatetornile vaadata, kuidas välja nägeb Sinimägede ümbrus. Seejärel me läksime ka varjupaikasse – see, minu jaoks, oli väga huvitav, sest varem ma ei ole veel näinud niisugust kohti. Pärast seda me pidime kõndida Vaivara monumendi juurde, aga meid päästis see, et aega oli juba vähe ja me läksime sinna bussiga. Seal me tegime ka paar ringi ja pärast seda sõitsime tagasi. See väljasõit oli huvitav, sest me saime palju uut infot sõjade kohta. Kuigi olin juba väsinud, sest me läksime sinna ainult pärast neljandat tundi.
Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö Referaat Koostaja: Maarja Peebo Kursus: 1. kursus Õppejõud: Väino Sirk Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eestlaste ajalugu Rootsis......................................................................................................................4 Eestlaste rahvuslik tegevus Rootsis......................................................................................................7 Poliitiline tegevus......................................
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
Esindatud pidi olema iga sorti paber. Näiteks plank, kuhu riigipea Hitler laskis trükkida läkitused teistele riigijuhtidele: valge leht, mille vasakus ülanurgas oli riigivõimu sümbol haakristi hoidev kotkas- ja selle all kuldkirjas trükitud sõna ,,füürer". Igaks juhuks tuli kaasa võtta veel reljeefse ja tavatrükis kirjapeaga lehed. Kõige rohkem tegemist oli noortel SS-adjutantidel Fritz Dargesel ja Otto Günschel. Nende õlgadel lasus kogu reisikorraldus. Väljasõit oli määratud 21.30-ks. Kõik tulid õigel ajal kohale, igaüks teadis oma vaguni- ja kupeenumbrit. Viimasena saabus Hitler autoga, kus peale tema olid veel teener, saateohvitser ja koer. Taas ootas ees midagi senikogenematut. Öö läbi risti-põiki sai sõidetud kogu Saksamaa, nii suurte mugavustega, kui see raudteel üldse võimalik on. Junge polnud sellist luksust näinud kogu oma elu ajal. Vahel peatus rong lühikest aega mõnes jaamas, et fürerile tähtsaid ühendusi jagada.
Kõik kommentaarid