Referaat Eesti merevägi (0)

XXX
Eesti merevägi
Referaat
Õpilane:R.I
Juhendaja :A.P
Tallinn 2013

Sisukord

Eesti merevägi 3
Mereväe laevastik 4
Merevägi ja miinitõrje 6
Teenistus mereväes 7
Rahvusvaheline koostöö 8
Tsiviilkoostöö 8
Vabadussõjast Teise maailmasõjani 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Eesti merevägi

Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mis vastutab mereoperatsioonide eest. Mereväe põhiülesanne on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiline tegevus miinitõrje.
Merevägi loodi 1918. aastal 28. veebruaril ning esimesed mereväe üksused olid Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon. Kuid Saksa okupatsiooni ajal olid need sunnitud oma tegevuse lõpetama (märtsist kuni novembrini). Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev Laine. Esimene mereväe lahinglaev oli Lembit (1937). Merejõud asutas sõjaminister 21. novembril 1918.

Mereväe laevastik

Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alustest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesandeks on Eesti vete miinisõjaga seonduvate andmebaaside haldamine ja täiendamine.
Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetes kahjutuks tehtud 850 lõhkekeha. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

Merevägi ja miinitõrje

Eesti Merevägi on koostöös Euroopa riikidega viinud läbi mitmeid miinitõrjeoperatsioone ja -õppuseid. Nende eesmärgiks on Eesti territoriaalvete puhastamine peamiselt kahe viimase maailmasõja ajal veesatud meremiinidest ja muudest veealustest lõhkekehadest.
Kuigi Merevägi taasloodi alles 1994.a ning on üks väiksemaid maailmas, on mereväe laevade meeskonnad näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Viimase ligi kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud pea 850 meremiini ning muud lõhkekeha. See on aidanud muuta Eesti faarvaatrid (laevateed) ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse tunduvalt turvalisemaks
EML Admiral Cowan M313
EML Admiral Cowan M313 on Eesti Vabariigi Merejõudude koosseisu kuuluv Sandown-klassi miinijahtija.
Admiral Cowan on ehitatud 1989. aastal Suurbritannias Vosper Thorneycrofti laevatehases Southamptonis. Laevale pandi nimeks Sandown. Kuni 2005. aastani oli HMS Sandown Suurbritannia mereväe koosseisus .
Alates 2009. aastast kuulub Eesti mereväele.
26. aprillil 2007 heisati Šotimaal Rosythis Babcocki laevatehases laeval Eesti lipp. Tseremoonial viibisid ka Briti esimene merelord admiral Sir Jonathon Band ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. Laev on saanud nime Eesti Vabadussõja aegse Briti mereväekomandöri admiral Sir Walter Henry Cowani auks.

Teenistus mereväes

Mereväe ülem allub Kaitseväe juhatajale , Mereväe ülema tööorganiks on Mereväe Staap. Mereväe ülemale alluvad omakorda väeosad Miinilaevade Divisjon ja Mereväebaas, mis mõlemad asuvad Tallinnas, Miinisadamas. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt kaadrikaitseväelastest.
Merevägi vajab pidevalt oma ridadesse uusi relvastus-, mehaanika-, side-, elektri jm. erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks.
Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse (SBK) baasikaitsekompaniis. Pärast SBK-d suunatakse Miinilaevade Divisjoni laevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK) ja baasikaitsekompanii ja Mereväebaasi kaldateenistuse ajateenijad edasi eriala baaskursusele (EBK).
MBK lõppedes jätkab suurem osa ajateenijaid teenistust Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mõned ajateenijad jätkavad siiski teenistust ka Mereväebaasi kaldateenistustes. Kutseaja pikkus mereväes on 11 kuud.

Rahvusvaheline koostöö

Taasloomisest alates on merevägi olnud mitmete edukate rahvusvaheliste koostööprojektide elluviijaks. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude NATO Response Force (NRF) koosseisu.
Samuti oli staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka esimene Eesti kaitseväe üksus, mis osales NRF-i tegevuses. 2006. aasta sügisel kuulus eskaadrisse ka esimene Balti riikide miinitõrjelaev – Eesti miinijahtija Sulev.
Lisaks NATO üksuste tegevuses osalemisele on merevägi andnud oma panuse ÜRO ja Euroopa Liidu julgeoleku- ja humanitaarabiprogrammidesse. Koostöös Prantsusmaa ja Saksamaaga osaletakse alates 2010. aastast Euroopa Liidu piraatluse vastasel operatsioonil Atalanta, mille ülesandeks on ÜRO Maailma Toiduabiprogrammi (WFP) raames Somaaliasse toiduabi transportivate ning teiste Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste kaitsmine. Samuti esindab merevägi Eestit 2009. aastal loodud Läänemere-äärsete riikide lepinguorganisatsioonis Sea Surveillance Co-operation Baltic Sea (SUCBAS).

Tsiviilkoostöö

Merevägi teeb aktiivselt koostööd kohalike omavalitsustega - laevadel on sõlmitud sõpruslepingud erinevate valdade ja linnadega. Mereväe laevade meeskonnad püüavad vähemalt korra aastas külastada oma sõpruslinnu ja võimaldada sealsetel elanikel oma riigi sõjalaevadega tutvuda.
Koostöös Meremuuseumiga on läbi viidud mereväeteemalisi näitusi. Koos avati ka Miiniladu - erinevate meremiinide püsiekspositsioon. Eesti sõjamuuseumi kindral Laidoneri muuseumiga tähistatakse Briti eskaadri Vabadussõja ajal Tallinna reidile saabumise aastapäeva.

Vabadussõjast Teise maailmasõjani

1920 osteti Soomest ratasaurikud Ristna ja Suurop, mis kohandati miinitraaleriteks. Alates 1921. aastast kuulus merejõudude koosseisu merejõudude staap, millele allusid rannavalve-, tehnika-, majandus- ja sideosakond. 1924. aastal hukkus traalimisel Meeme , mis on Eesti ainus rahuajal lahingülesande täitmisel hukkunud laev. Merejõududele allus ka mereside, mis tegeles vaatlus - ja sidepostide organiseerimise ja varustamisega rannikul ning saartel. Kuna merejõududele kuulus ainuke kaablipanemiseks sobiv alus Kompass, kuulus merejõudude ülesannete hulka ka veealuste sidekaablite paigaldamine ja korrashoid .
Aastal 1937 said merejõud omale esimesed allveelaevad Kalev ja Lembit, mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.
Vastavalt Eesti ja Nõukogude Liidu vahelisele kokkuleppele hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning pärast võimu ülevõtmist anti Nõukogude sõjajõududele üle tuletornid, merekindlused ja mereside osakonna postid . Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud, laevad määrati Nõukogude Balti laevastiku üksustesse. 30. septembril kirjutas merejõudude juhataja kaptenmajor Johannes Santpank alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril.
1940. aastal mereväes teeninud ohvitseridest vangistati 43.

Kokkuvõte

Eesti mereväge ei moodustatud uuesti enne 1990ndate algust. 1. juulil 1993 loodi Kaitsejõudude Peastaabi juurde mereosakond. Järgmisel aastal moodustati Mereväe Staap. Juunis 1994 suunati mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid mereväelise ettevalmistuse saanud Piirivalvekoolis. 31. augusti õhtul 1994 lahkusid Vene sõjaväelased Miinisadamast ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Taasiseseisvunud Eesti esimene Mereväe ülem aastatel 1994-1998 oli mereväekapten Roland Leit. 1998. aastal moodustati Eesti, Läti ja Leedu ühine miinilaevade eskaader BALTRON. Eskaader täidab ülesannet kasvatada koostöövõimet nii merekaitse kui turvalisuse eesmärgil.

Kasutatud kirjandus

Wikipedia- http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_merev%C3%A4g i
Eesti Kaitseväe koduleht - http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevag i
11