Ajateenistus või palgaarmee (4)

Ajateenistus või palgaarmee ?
Ajateenistuses peab iga noormees ära käima, palgaarmeesse aga minnakse vabatahtlikult ja selle eest saadakse palka. Kumb on parem ja kasuliku, kas palgaarmee või ajateenistus ?
Ajateenistusse minnakse selle pärast, et seadus seda käsib. Sinna peab minema iga 18-25 aastane eesti noormees. Alati ei pea seda tegema. On erandeid . Vabanduseks võib olla mõni raske tervisehäire või vigastus , puue või siis mõni muu väga mõjuv põhjus. Palgaarmeesse minnakse aga vabatahtlikult ja ei pea olema ilmtingimata just eestlane. Sissesaamiseks on vajalik, et oled elanud mõnda aega riigis ja oskad riigi keelt. Selle eest saab palka , kui samas on tegu päris ohtliku ametiga. Samas on hea, et olles armees , saad teha regulaarset trenni ja ei pea näiteks igavat kontoritööd tegema, näiteks päev läbi arvuti ees istuma. Praegu on ainult halb see, et alati ei pruugi riigil olla raha palgaarmee ülevalhoidmiseks. Eriti praegu, kui eesti eelarve on miinustes veel pikka aega ja maailmas on majanduskriis . Tavaliselt sõduritest sellisel juhul puudu ei tule, sest vabatahtlikke on palju. Rahvus ei ole just väga oluline, kuid osatakse keelt, mida ka peab oskama. Sellisel juhul on kaks võimalust. Kas palgaarmeesse tulevad inimesed, kellele tõesti meeldib militaarne elu ja nad on valmis ja tahavad kaitsta kodumaad , või on nad ainult kohal raha pärast. Minu arvates viimane variant ei ole väga võimalik, sest kui keegi tulebki kohale raha pärast, ja ise ei tee selleks midagi või ei pinguta , siis peaks ta arvatavasti kinga saama. Seal kehtib ikkagi kontroll ja ikka leidub mehi, kellele meeldib selline ekstreeme ja küllaltki riskantne eluviis. Aga ega alati ka ei ole sõjaolukord ja saab ka muid elutarkusi juurde, näiteks retkedel, kus peab olema mitu päeva metsas ja mitte just eriti heade tingimustega hakkama saama. Kindlasti on palgaarmee oma professionaalsuselt kõvasti üle ajateenistusest, kuna nad praktiseerivad oma tegevusi ja uuendavad ka oma teadmisi pidevalt, mistõttu ei unune see kindlasti nii kergelt, nagu ajateenistuses. Palgaarmees saavad ka kokku inimesed , kellel on tõesti suur tahe asjaga tegeleda ja sellisel juhul tekib ka arvatavasti vähem konflikte maailmavaadete suhtes, kuna tulijale on ikkagi meeldinud ja valinud samasuguse elukutse. Ajateenistusse satuvad ju ikkagi inimesi paljudest erinevatest eluvaldkondadest.
Ajateenistusse aga peab minema. See on kohustuslik. Hea on kindlasti see, et suurem osa meestest saab ikkagi tunde kätte, milline lahingolukord välja näeb ja ei jää silme ette ainult filmides olev sõda. Enamus saavad ka väga hea kogemuse. Õpivad kasutama relvi , ekstreem -tingimustes hakkama saamist ja mis on väga tähtis – distsipliin , mida ei ole paljudel veel oma enda kodust kaasa antud. Osadel meestel võib see olla hea kogemus , kui saavad lõpuks kätte selle, mis ei ole veel kodust kaasa antud, kui alati ei tee just sõjavägi kohe sinust valmis meest.
Mõned noormehed ei taha alati minna ajateenistusse ja proovivad selle eest kuidagi ennast hoida. Sellisel juhul ootab neid karistus , kuigi vahepeal õnnestub ka mõnedel kuidagi pääseda. Nüüd toimuvad koolidest riigikaitse tunnid ja sealt on võimalik saada informatsiooni ajateenistuse kohta, mis tekitab osadel juba huvi, mis on väga hea. Osad ajateenijad on asja juures kindlasti suure innuga, ja võimalik et lähevad edasi ka elukutselisele riigikaitsele või siis kuskile palgaarmeesse edasi. Teine grupp on aga inimesi, kes on niisama olejad ja veedavad selle aja kuidagi venitades ära ja ei ole asja juures. Või siis teevad seda minimaalselt. Ajateenistuses saab ka kõvasti vähem palka kui seda saab palgaarmees. Samas on ajateenistus nagu mingisugune eluetapp iga noormehe elus. Selle võiks ikkagi läbi teha, aga kui see mõjub halvasti inimesele ja ta tõesti ei taha siis ei tea, kas oleks seda just talle peale sundida . Olema peaks siiski tõesti mõjuv põhjus. Algul võib asja ära hirmutada see, et asi on kohustuslik ja kindel on see, et kõrvale hiilimise teadasaamisel või mittereageerimisel kutsele on kohe trahvid kaelas või siis midagi veel hullemat, kuid ma arvan , et iga inimene võiks asja ikkagi ära proovida.
Kokkuvõtteks arvan, et üleliia ei saa just ajateenistus peale suruda, kuigi mina ise oleksin mineja. Tõsi on küll , et ajateenistus jääb oma professionaalsuselt alla ja oskused võivad ununeda, kuid kindlasti on see suuremale osale väga positiivne elukogemus.
Henri Käo 10.B