1480-1521 Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Korraldas esimese ümbermaailmareisi (1519-1522). Maadeavastustega kaasnev Suured kasumid. Teadmiste ja tehnika areng. Äärmiselt riskantne. Füüsiliselt raske ja kurnav. Vaimselt raske. Indiaani kõrgkultuuride hävitamine. Maailma jaotamine (läänepoolkera Hispaaniale, idapoolkera Portugalile). Kolonialism. Euroopa koloniaalajastu algus Koloniseerima: asumaaks muutma. Immigratsioon. Konkistadoorid: hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16. saj Ameerika vallutamisel. Uute maade avastamine maade vallutamine koloniseerimine rikkuste ärakasutamine. Ristiusu levitamine. Konkistadoorid Hernan Cortes Hispaanlasest konkistadoor. Mehhiko allutamine. Asteekide impeeriumi hävitamine 1521. Francisco Pizarro Inkade impeeriumi vallutamine1532. Atlandi kaubandus Uue Maailma avastamine kujundas ümber Euroopa
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
· III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost kodulaamat · II aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama maisi ja valmistama savinõusid · 1200-200 e.Kr. hakati rajama suuri templiehitisi · 200-700 p.Kr. Nazca kultuur · 8.saj. põhjarannikul tekkis Chimu impeerium · 15.saj. inkad vallutasid Chimu impeeriumi ja moodustasid suure tsentraliseeritud riigi · 1533 Hispaania konkistadoorid vallutasid inkade pealinna Cusco · 535 Francisco Pizarro asutas Lima linna · 1542 hispaanlased moodustasid Peruu asekuningriigi · 1780-1783 toimus suurim indiaanlaste ülestõus · 1821 Peruu kuulutati iseseisvaks · 1826 alistusid viimased Hispaania väeüksused · 1836-1839 Peruu ja Boliivia liitriik · 1839 sõda Tsiiliga ja liitriigi lagunemine · 1866-1879 Peruu-Hispaania sõda
Panama Panama on kõige lõunapoolsem riik Põhja-Ameerika mandril ja kõige põhjapoolsem riik Lõuna- Ameerika mandril. Neid ühendab Panama maakitsus, läbi mille on ehitatud kuulus Panama kanal. Põhjast piirdub Panama Kariibi merega ja lõunast Vaikse Ookeaniga. Idast on Panamal piir Kolumbiaga ja läänest Costa Ricaga. Riiki on enim mõjutanud Euroopast alguse saanud maadeavastused. Konkistadoorid jõudsid Panamasse esimest korda aastal 1501. Peale seda sai ta väga kiiresti kaubanduskeskuseks Hispaania Impeeriumile uues maailmas. Kuna Panama asetses väga hea kohas maakitsusel kahe mandri vahel. Sinna transporditi kulda enamasti Lõuna-Ameerikast ja pandi see laevadele et viia siis see üle Atlandi ookeani Hispaaniasse. Sellele aitasid kaasa ka väga head looduslikud sadamakahad, mida Panamas oli suhteliselt palju. Ning seda teed kutsuti tollal ka kui Royal Road
Ameerika ühendriikide sünd Referaat Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus: Ameerika Ühendriikide sünd algab 16.sajandil sellega,kui Põhja-Ameerikas oli koloniseerimine. 18.sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerikas idarannikul 13 inglise kolooniat.Igal neist oli oma esinduskogu ja omavalitsust.Benjamin Franklin räägi oma muljetest Ameerika kohta. Peale iseseisvuse väljakuulutamist sai esimeseks presidendiks George Washington. Põhja-Ameerika koloniseerimine Põhja-Ameerikas olid esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad-konkistadoorid,kes jõudsid 16.sajandil Florida rannikule.Väga palju rändas inimesi Ameerikast välja .Välja rändasid maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed ja lihtsalt seiklejad, kuid ol...
KARTUL REILI LAASMÄE KATI MOSES Päritolu: o 8000 aasat tagasi Lõuna-Ameerikast o Euroopasse viisid kartuli 1570. aasta paiku koju naasvad Hispaania konkistadoorid. o Esimene teadaolev retsept pärineb 1581. aasta Saksamaalt ja sarnaneb tänapäeva traditsioonilise kartulipannkoogi retseptiga. o Eestisse jõudis kartul umbes 1740.–1750. aastatel o Nõukogude ajal tunti Eestit kartulivabariigina, rahva meeles ja toidulaual on kartul aukohal tänaselgi päeval. Liigitus ja sortiment • Salatikartul-mittekatkikeev ja tänkjas (Campina,Princess) • Keedukartul-valdavalt mittekatkikeev ja veidi jahune
Mille poolest oli India kuulus Vürtside poolest. Euroopas arvati et see on muinasjutuliselt rikas maa. Miks mindi maadeavastusretkele Enamasti sooviti leida uut teed Aasiasse, et ei peaks Aasia vürtse ostma araablaste käest Miks tegid maadeavastustega algust Hispaanlased ja Portugalased Nad olid harjunud purjetama rannikust kaugemal avamerel. Neil oli ka selleks eriline laevatüüp karavell. Kuidas ja millal asustati Ameerika Esmalt läksid sinna konkistadoorid et leida kulda. Hiljem ka näiteks paljud iirlased kuna Iirimaal oli põud ning siis loodeti saada parema elu peale. Maadeavastuste tagajärjed eurooplastele Uute rikkustega kauplemine oli väga tasukas, seetõttu rajati Uue Maailmaga kaubeldes teenitud rahaga euroopasse palju manufaktuure. Tagajärjed ameerika põliselanikele Ameerika põlisrahvas aga tapeti või aeti välja. Paljud indiaanlased haigestusid euroopast pärit haigustesse ning surid. Taimed mis toodi ameerikast euroopasse
hoonet ning see on inkadetin kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab ka Urubamba jõgi. Machu Picchu ehitus algas umbes 1450 aastal. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, kuid arvatakse, et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest. Linnas elati kuni 1532 aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada. Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist.[2.] Vaade Machu Picchule [b]
9. Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloiseerimine 16. sajandi algul jõudsid Põhja-Ameerikasse hispaania konkistadoorid, siis inglased prantslased, hollandlased jne. Väljarändajate sulgas olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid. Oluline oli usuline taust: inglise puritaanid asustasid Ameerika kõige kirdepoolsemad alad Uus-Inglismaa, katoliiklased koloniseerisid idaranniku keskosa Maryland ja prantsuse hugenotid rajasid oma kodu idarannikul lõunaossa- Carolinasse. 17. sajandil oli koloniaid paljudel riikidel, kuid see tõi kaasa omavehelisi võitlusi. Esialgu tulid
Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloniseerimine Nii nagu Lõuna-Ameerikas, olid ka Põhja-Ameerika esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad konkistadoorid. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased, hollandlased ning teised rahvad. Väljarändajate seas oli maata talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, lihtsalt seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased.
............................................................. 6 Kokkuvõte................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Plaatina on haruldane metall, mille avastasid hispaania konkistadoorid Kolumbias XVII sajandil. Leitud metall nägi väga hõbeda moodi välja ja seetõttu nimetati see hõbedakeseks (hisp. k. plata hõbe). Kuid selle omadused erinevad hõbeda omadest oluliselt hulga vastupidavam, raskem, kõrge sulamistäpiga. Plaatina töötlemine on keerukas ja kulukas, seetõttu on teda siiani peamiselt teaduslikeks ja tööstuslikeks eesmärkideks tarvitatud. 3
oli UNESCOarvates liiga palju. Külastajate voo ohjeldamatu kasv ja nende mõju võib tingida Machu Picchu kandmise ohustatud objektide nimekirja.Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitsejaPachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid. Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada.Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist. Peruu lipp on Peruu riigilipp. See on kasutusel alates 1825. aastast.Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust
Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa Inglise kolooniad Ameerika Ühendriigis 1. Kes vallutasid Ameerika? - Hispaanlased, konkistadoorid 2. Kes rändasid Ameerikasse? - Erinevad rahvad, maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad, usuliselt tagakiusatavad, kurjategijad 3. Mis riikide kolooniad olid? - Paljude riikide=omavaheline konkurents, põhivennad olid inglased ja prantslased (???) 4. Mis oli nende kolooniate valitsemise erinevus? - Prantslaste kolooniate valitsemist iseloomustas ulatuslik korruptsioon Inglastel oli vabameelsem poliitiline kord ja tööjõulisem elanikkond
1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas. 1534 – Reformatsiooni algus Inglismaal; anglikaani kiriku teke. 1536 – Jean Calvin avaldas raamatu „Ristiusu õpetus”, algas kalvinismi
tsivilisatsioonile. Aluseks on selle rahva ligipääs suurele valikule toiduainetele Enne Hispaania vallutajate saabumist olid praeguse Mehhiko aladel põhitoiduaineteks mais, avokaado, oad, kartul, tomat, tsillipiprad ja kõrvits, puuviljadest papaia, ananass ja mango. Tõhusamat kehakinnitust pakkusid kalkun ja part, rannikualadel kala ja mereannid. Asteegid andsid ühisesse toidukultuuri jumalate roaks kutsutava kakao ja shokolaadi.. Alates 1519 aastast hakkasid Hispaania konkistadoorid Vanast Maailmast sisse tooma suuri sarvilisi kariloomi, kanu, sigu, riisi, nisu, kaneeli, nelki, musat pipart, apelsine, virsikuid ja aprikoose. Varsti võtsid Mehhiko elanikud vastu need uuendused, mis ei muutnud radikaalselt nende kulinaarseid traditsioone, vaid täiendasid ja arendasid neid. Eelmise sajandi keskel lisandusid prantsuse köögi mõjutused, millest annab tunnistust väga mitmekesine valik maitsvaid saiakesi, keekse ja pudinguid, mida saadab suur edu tänapaevani
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
Heptarhia Asteegid Hierarhia Götalased Jünger Jarlõkk Konung Khaan Majordoomus Liivimaa Linnadepäev Paavst Maajad Patriarh Nojoon Senjöör Pagoot Sultan Svealased Ting Vakused Vasall Valged hunnid Alkeemia Veetse Bakalaureus Absolutism Generaalstaadid Heliotsentriline maailmapilt Gild Humanism Ketser Kapitalistlik majandus Kuuria Konkistadoorid Legaat Ladina puri Müsteerium Opritsnina Sedööver Presbüterlane Zakerii Pärgament Trubaduur Renessanss Tsunft Vastureformatsioon ISIKUD Dante Alighieri 1265-1321 Gustav Vasa 1523-1560 Innocentius III 1198-1216 Jan Hus 15.saj Jaroslav Tark 1019-1054 Justinianus 527-565 Karl Suur 768-814
Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet ning alates 1983. aastast kuulub kultuuri- ja loodusmälestis UNESCO maailmapärandi nimistusse. Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid.Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada. Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist. Maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos Yucatani poolsaarel Piste lähedal asuv maiade linn, mis asutati 514. aastal
Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale...
Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil Põhja-Ameerika koloniseerimine 16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud 17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus 18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise kolooniat, igaühel om...
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakk...
Narva Vanalinna Riigikool Darja Asmer 11 klass INDREK HARGLA „VABADUSE KÕRGEIM MÄÄR" Referaat Juhendaja Kristiina Mäesaar-Timofejeva Narva 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................................ 3 2.TÖÖ PÕHIOSA.............................................................................................. 4 2.1.Elulugu................................................................................4 2.2.LOOMING.............................................................................5 2.3.Raamatu analüüs.................................................................6 3.Kokkuvõte.................................................................................................... 8 4.Kasutatud kirjandus..........................................
see on India ja pani rahvale nimeks indiaanlased. 38. koloonia-väljaspool emamaad paiknev asutus või väljarändajate asustatud piirkond konkistaator- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid Ameerika vallutamisel Hernan Cortes- Hispaania aadlik inkade riik- Peruus paiknev rikas kullamaa, mille vallutamise võttis ette Francisco Pizarro Eldorado- Lõuna-Ameerikas paiknev enneolematult rikas kullamaa. orjakaubandus- orjade vahetamine, müümine, kinkimine 1519. A- Hernan Corten alustas ta konkistadoorid eesotsas sõjaretke Mehhikosse. 1532. Francisco Pizarra alustas sõjaretke Birusse, arvates et seal on päratu rikas kullamaa 16 saj.- Kesk- ja Lõuna-Ameerika langes eurooplaste võimu alla. 1. Mõjutas kaubandust, tekkisid ookeaniäärsed sadamalinnad, rajati manufaktuure 2. Tuli välja, et Ameerikas leidub kulda 3.Kaasa võeti hobuseid ja kuna indiaanlased ei teadnud hobustest ega ratsakunstist midagi, tekkis neis hirm
Havannas. Kitsal poolsaarel asuv Varadero on Kuuba kuulsaim rannakuurort, mis on populaarne eelkõige kaunite randade, luksuslike hotellide ja erinevate veespordivõimaluste poolest. Peale Havanna ja Varadero on Kuubas ka palju teisi põnevaid sihtkohti: Pinar del Río, Cayo Largo, Trinidad de Cuba, Holguín, Santiago de Cuba. Kuubal on kirju ajalugu, millesse on jälje jätnud kunagised põlisasukad indiaanlased, saare vallutanud konkistadoorid, korrumpeerunud "imperialistide teenrid" ning loomulikult Fidel Castro revolutsioon ja sotialistlik kord. Tänavatel sõidavad 50-datest pärit hiiglaslikud ameerika autod ning vene Zigulid. Terrassidel istuvad kiiktoolides memmed-taadid. Sigarid loomulikult hambus. Kõik see jätab müstilise tunde nagu oleksite osaline mõnes heas vanas filmis. Kuubal on kolm kuulsat "müügiartiklit". Havanna Clubi rumm (lisa 1) on üks maailma kvaliteetsemaid ning seda voolab Kuubal igal pool
Aluseks on selle rahva ligipääs suurele valikule toiduainetele Enne Hispaania vallutajate saabumist olid praeguse Mehhiko aladel põhitoiduaineteks mais, avokaado, oad, kartul, tomat, tsillipiprad ja kõrvits, puuviljadest papaia, ananass ja mango. Tõhusamat kehakinnitust pakkusid kalkun ja part, rannikualadel kala ja mereannid. Asteegid andsid ühisesse toidukultuuri jumalate roaks kutsutava kakao ja shokolaadi.. Alates 1519 aastast hakkasid Hispaania konkistadoorid Vanast Maailmast sisse tooma suuri sarvilisi kariloomi, kanu, sigu, riisi, nisu, kaneeli, nelki, musat pipart, apelsine, virsikuid ja aprikoose. Varsti võtsid Mehhiko elanikud vastu need uuendused, mis ei muutnud radikaalselt nende kulinaarseid traditsioone, vaid täiendasid ja arendasid neid. Eelmise sajandi keskel lisandusid prantsuse köögi mõjutused, millest annab tunnistust väga mitmekesine valik maitsvaid saiakesi, keekse ja pudinguid, mida saadab suur edu tänapaevani. Kuna Mehhiko
Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega ning seda pilti raamivad Kuuba rahvuspuud võimsad kuningpalmid. Kuubal on kirev ajalugu, millesse on jälje jätnud kunagised põlisasukad indiaanlased, saare vallutanud konkistadoorid, korrumpeerunud ,,imperialistide teenrid" ning loomulikult Fidel Castro revolutsioon ja sotsialistlik kord. Kuuba on ühtaegu nii eksootiline kui ka nostalgiline. See kõik on nii uskumatult huvitav, et just sellepärast otsustasin teha referaadi Kuuba kohta. Kuskil mujal ei ole sellist kooslust nagu on Kuubal. 3 Tähtsam info Ametlik nimi: Kuuba Vabariik Pindala: 110860 km2
tina ebakindluse Mõni aeg tagasi Ehkki inflatsioon on avastati ka nafta ja vähenenud 10% maagaasimaardlaid piirile, peletab 1980a. hüperinflatsioon endiselt investoreid. Ajalugu: Algasukaist on teada ketsua ja aimaraa hõim, kelle 14. sajandil allutasid inkad. 153238 vallutasid Boliivia alad Hispaania konkistadoorid. 15431776 kuulus B. Ülem Peruu nime all Peruu, hiljem Rio de la Plata asekuningriiki. 19. sajandi keskel hakkasid kujunema kapitalistlikud tootmissuhted. 1945 sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga Kultuur: Suur Oruro karneval, traditsiooniline folkloori üritus, mille eesmärk on austada indiaanlasi paganlike tantsudega Boliivia kuulsaimat tantsu nimetatakse Caporaleks Naised kannavad seelikutpollera Muusika tegemiseks kasutatakse erinevaid bambusest valmistatud
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juha...
vedu Euroopasse kulla ja hõbeda väärtuse kiire kahanemine, toiduainete hindade kasv, süvenes varanduslik kihistumine Ameerikale- Indiaanlaste kõrgkultuuride hävitamine kuldesemed sulatati kullakangideks ja veeti Euroopasse; pühakojad ja kunstiteosed hävitati. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses, ülejõukäiva töö (kaevandused) ja nakkushaiguste tõttu (rõuged, leetrid, muhkkatk jne) tõttu. Koloniseerimine konkistadoorid. Elanikkonna koosseis muutus põhjalikult (valgete sisseränne Euroopast, neegerorjad Aafrikast). Uued põllukultuurid ja loomad: nisu, suhkruroog, banaanid, apelsinid, sidrunid, oliivid; lambad, hobused Aafrikale- palju inimesi veeti orjusesse 7. Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed? Põhjused: Humanismiideede levik Lääne-Euroopa rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt
matemaatika ja astronoomia vajadusi, kirja polnud, ehitasid kõrgel tasemel, 2 kalendrit, alased kõrged teadmised, hiiglasuuri templeid ja kindlusi piktograafiline kiri, rikkalik leiutati 0, loodi kalender, kirjandus, arenenud arhitektuur hieroglüüfkiri, arhitektuuris pseudovõlvid, lubimört 2. KONKISTADOORID Hispaania kuninga nimel tegutsenud vallutajad Kesk ja Lõuna Ameerikas - 1519 vallutab Hernan Cortez Mehhiko (asteegid) 670 meest, 11 laeva (kaasas 16 hobust, 10 raske ja 4 kergesuurtükki) pealinna Tenochetilani vallutamine kuningas Montezuma aarded - 1532 vallutab Francisca Pizarro Peruu (inkad) 100 sõjameest, 62 hobust inkade valitseja Atahualpa tapmine 3. Ameerika elanike orjastamine ja hävitamine
a Hispaania ja Portugali vahel 2) Ameerikale Indiaanlaste kõrgkultuuride hävitamine- kuldesemed sulatati kullakangideks ja veeti Euroopasse, pühakojad ja kunstiteosed hävitati. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses, üle jõu käiva töö (kaevandus) ja nakkushaiguste tõttu (rõuged, leetrid jne) tõttu. Koloniseerimine- konkistadoorid Elanikkonna koosseis muutus põhjalikult (valgete sisseränne Euroopast, neegerorjad Aafrikast) Uued põllukultuurid ja loomad: nisu, suhkruroog, banaanid, apelsinid, sidrunid, oliivid, lambad, hobused Tulirelvad 7. Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed? Põhjused: 1) humanismiideede levik
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
maailmavalitsejate autoriteediga, hispaanlaste esmaavastuse õigusega (sest indiaanlased olid seal ometi ju varem), usu levitamise ettekäände (sest juba Innocentius IV oli keelanud kristlust vägivaldselt levitada), barbarite pattudega (sest need ei kahjusta otseselt kristlasi), sellega, et Ameerika olla Jumala kingitus Hispaaniale (seda ei saa kuidagi tõestada) või ka indiaanlaste vabatahtliku alistumisega (sest tõenäolisemalt sundisid hispaania konkistadoorid selle ikkagi vägivaldselt peale). Tema välja toodud õiglasteks vallutuse põhjendusteks olid aga: vaba reisimise ja kaubandusõiguse rikkumine, ristiusu rahumeelse levitamise tõkestamine, vastristitute kaitse, ristitud inimeste üle valitseva paganliku valitseja kukutamise legitiimsus (sest kristlikud inimesed vajavad mõistagi kristlikku valitsejat), rahva kaitsmisega türanni eest (isegi kui rahvas seda kaitset ja abi ei taha),
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
tapsid valitseja. Nii oli varsti ka Peruu hispaanlaste võimu all.Veel levisid kuuldused Lõuna-Ameerikas asuvast hiiglslikust kullamaast Eldoradost, mille otsimise peale raiskasid eurooplased tulutult aastakümneid. Nii oli XVI sajandiks vallutatud hispaanlaste poolt Kesk- ja Lõuna-Ameerika. Ainult Brasiilia kuulus portugaallastele. Ameerikas tekkisid järjest uued eurooplaste asundused ehk kolooniad. Ameerika põlisasukate indiaanlaste elu läks aga järjest raskemaks, sest konkistadoorid suhtusid põlisrahvasse ja nende kultuuri vaenulikult. Paljud külad hävitati ja inimesi aeti koertega taga. Eurooplasi huvitas ainult kuld ja indiaanlasi pandi orjadena tööle. Indiaanlaste arv hakkas aga vähenema ja seetõttu hakati tooma neegerorje Aafrikast. Neegrid aeti leva trümmi ja kes sõidu üle ookeani üle elas see pandi orjana tööle. Maadeavastused mõjutasid oliliselt Euroopa kaubandust. Nüüd hakati kaupu üha enam mööda ookeane kohale vedama
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa.............................................................
17.01.2008 11:35 Peruu uurijate rühm usub, et on leidnud üles inkade iidse linna, mis legendi järgi oli kauges minevikus täis kulda ja väärisesemeid. Paititi kadunud linna on otsinud sajad seiklejad ja teadlased, kuid seni tulutult, vahendab Reuters. Nüüd leidsid kohalikud teadlased Cuzco lähedalt varemed, mis võivad nende endi sõnul tähistada just seda eldoraadot. Legendides räägitakse Paititist kui inkade kadunud linnast, mida ehtisid kuldsed templid ja elamud ning Hispaania konkistadoorid raiskasid terveid varandusi, et seda küllusesalve üles leida. Maapõuest nüüd ilmavalgele toodud kindluse varemed ei ole siiski kullast, ent selle müürid ja ehitised on tehtud peenelt nikerdatud kivist. Arheoloogide sõnul avastasid nad linnast ka tunneleid, altareid, tseremoniaalpaiku ja torne. Kas tegemist on tõesti iidse inkade kadunud linnaga, peab välja selgitama hilisem uurimistöö. Fujimori tütar kandideerib Peruu presidendiks 15.01.2008 00:58
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
