Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajalugu keskaeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, tsunft, paavst, vasall, ristisõja, läänrdud, meka, muhameed, palve, gild, valitsejad, araablaste, karolingide, dünastia, hertsog, aachen, munkade, kunigas, krahv, sakramendid, pühakiri, ilmalikud, teenistus, palvetamine, avignoni, autoriteeti, allah, aasia, rännak, alkohol, araabia, ristisõjad, konkista, vallutamine, edukad, linnavalitsusLääne-Euroopas oli taastunud keisrivõim. Surres jättis maha impeeriumi, mida ta järglased ei suutnud koos hoida ja see jagunes kolmeks: Ida-, Lõuna- ja Lääne-Frangi riik. Feodaalsuhted Feodalism- Isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinev feodaalkord. Kuningas Hertsog Suurfeodaa l Väikerüüte l Suurfeodaal andis osa oma maast kasutamiseks väiksemale feodaalile, seda maad hakati kutsuma lääniks. Lääni saaja muutus vasalliks. Vasall pidi sõjaolukorras oma meeste ja relvastusega senjöörile appi minema ja olema talle igatpidi lojaalne. Läänipüramiid Minu vasalli vasall ei ole minu vasall- ehk kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: 1)Uut laadi sõjväeorganisatsiooni teke 2)Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Katoliku usundi sakramendid ja erinevus õigeusust. Paavstivõimu tugevnemine ja langus.
MAJORDOOMUSED kuningakoja majapidamisjuhid, kes omasid tegelikku võimu KARL MARTELLI 714-741 tähtsus *saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse *teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks PIPPIN LÜHIKE 741-768 > Karolingid kuningaks tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks KARL SUUR 768-814 Riigi laiendamine *kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel *koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria
talupoegade suhtes mingeid kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes domeen kuninga maavaldus benefiits pärandamisõiguseta maavaldus feood pärandamisõigusega maavaldus mõisahärrus talupojad kasutasid vaid väikest maalappi mõisamaadest rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti sunnismaisus talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: LäänekirikIdakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast*püha vaim lähtub vaid isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba*armulaual said kõik nii veini kui leiba *hapendamata leib*hapendatud leib
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi)
3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj
tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded
süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike?
keskajal. Varasel keskajal käis linnaelu alla, koos sellega ka kaubandus, käsitöö ja haridus. Vanad linnad jäid aga siiski alles, ehkki käisid alla, ning püsisid oluliste keskustena. Nende elanikkond küündis aga kõigest mõne tuhande inimeseni. Keskaegne ühiskond oli eelkõige põllumajanduslik. Valdav osa elanikke elas maal. Toimis naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati ja tarbiti kohapeal. 6. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? Vasallivanne. Maaisandatel ehk senjööridel ehk suurfeodaalidel oli vaja sõjaväge, et oma maa-alasid suurendada, kuid kuna rahal polnud väärtust ning toimis naturaalmajandus, siis parimaks viisiks palgasõdurile teenistuse eest tasumiseks oli talle maalapikese andmine. Isik, kes sai feodaalilt maad ehk lääni ehk feoodi, oli selle feodaali vasall ning pidi andma vasallivande ja
· madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema
vallutas Baieri hertsogkonna, sõdis hispaania islamiusuliste mauridega, alistas Pannoonia avaarid ja ründas Bütsansi, mida ta vallutada ei suutnud. Karolingide renesanss - ? Peatükk 6 Naturaalmajandus - rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Seisused: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud (rüütlid) III seisus talupojad, linnaelanikud Vasalliteet vasall, andis ennast võimsama isiku e senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning tal oli kohustus aidata sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus lepingupooled ei olnud võrdsed. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Läänikord - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile
aj Enamik germaani hõime oli vastu võtnud ristiusu. 998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis. 11.s Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike- aj Aasia poolsaarel. Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine. 1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus. Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel. Tsistertslaste mungaordu rajamine. 1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine. 1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s 1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj 1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma.
Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid
araablaste sissetungi käest. Karl Martell tõrjus tagasi araablaste sissetungi, viis käiku sõjaväereformi ehk pani aluse feodaalsuhete kujunemisele. Ta tõrjus kõrvale kõik teised majordoomused ning ühendas kogu Frangi riigi. Martelli poeg Pippinist sai Frangi riigi kuningas ja alates temast räägitakse uuest kuningsoo dünastiast. Enne teda olid võimul merovingid, nüüd karolingid. Varem võimul olnud kuningas saadeti kloostrisse. Pippinit aitas paavst, sest Pippin omakorda kaitses paavsti langobardide eest ning loovutas paavstile osa võidetud alast. Paavst kroonis vastutasuks Pippini kuningaks. Frangi riigi õitseng saabus Pippini poja, Karl Suure ajal. Ta valitses Frangi riiki 768-814. Kogu oma valitsusaja vältel ta viis läbi sõjaretki erinevatesse piirkondadesse. Kokku pidas ligi 50 retke, kus ka ise osales juhina. · KIRDE SUUND Vallutas enda alla sakside ala. Toodi ettekääne, et saksid on paganad, kuid
vahel ära(tüüp. Barbari teema). Riik lahunes väikesteks riikidekd. Võimu ei omanud kunn vaid majordoomused ehk kojaülemad. 8. saj. Kerkib esile Karl Martell 732 anti tagasilöök araablastele. Hoiti ära edasine rünnak läeurp Viis läbi sõjaväereformi ning pani aluse feodalismile. Tema poeg Pippin lühike sai 751 Frangi kuniks. Merovingide dünastia asendus karolingide dünastiaga. Langobardidest aitas paavstil lahti saada. tänutäheks kroonis paavst ta. Endine kuningas saadeti kloostrisse. Osa neilt saadud maast andis paavstile, seal sai alguse kirikuriik 756. paavstile ilmalik ja vaimult võim 4. Karl Suur ja Frangi riik Tema poeg Karl Suur valitses 768814, pidas umbes 50 sõjaretke, juhtis pmts kõike ise. Üks osa oli kirdesse sakside vastu. 2 taktikat: 1) põletatud maa taktika ja 2)astustas umbes 10'000 saksi peret Galliasse, sealt toodi franke asemele.
Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal nii kindlana näinud paavstide autoriteet hakkas nüüd nõrgenema ja Saksa õpetlase Martin Lutheri eestvedamisel lõid terved piirkonnad Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku. 2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 ) Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst
majordoomus Karl Martell sai Frangi hertsogiks 732 Poitiers'i lahingus peatati araablased sõjaväereform: lõi frangi raskeratsaväe , mis püsis üle 600 aasta (sõduri varustuses pikk mõõk ja sadulajalused) sai kiriku toetuse Pippin Lühike VIII saj tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks 3. Karolingide Gallia VIII saj. - Karl Suur (768 814) 190 cm pikk, tugev väejuht, julm valitseja, kaunite kunstide austaja 50 sõjakäiku, ise osales u. 30-s 800 a. kroonis Rooma paavst Karli keisriks 4. Karolingide impeerium - Suurriik, millel puudus sisemine ühtsus - 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks: lääneosa (kujunes Prantsuse kuningriik) keskosa (kuj. Itaalia kuningriik)
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal.
882 vallutas Oleg Kiievi ja rajas Vana- Vene riigi. 3. Kultuuride segunemine a. Kahe erineva kultuuri kokkupõrge: · Endiselt sugukondliku elukorraldusega barbarid. · Kõrgekultuuriga Rooma traditsiooni kandjad. b. Sillaks barbarite ja roomlaste vahel sai kirik: · Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. · Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. · 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). c. Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled: Vahemeremaad Põhja-Euroopa Slaavlastel oli ühiseks
lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks. Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks: Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus
rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
2. Kes olid? Justinianus I - (527 - 565)Bütsantsi silmapaistavamaid valitsejaid. Ühendas veelkord keisririigi. Kyrillos ja Methodis- Konstantinoopoli mungad, kes 860 tõlkisid piibli vanabulgaaria keelde. Chlodovech- Frangi riig irajaja Karl Martell- Pippini järglane, kes võttis tiitliks frangi hertsogi. Pippin Lühike- Martelli järglane, kes laskis end kuningaks valida. Karl Suur- oli kuulsaim karoling ja piiride laiendaja. 800 a kroonis paavst Karl Suure keisriks. Kirjaoskamatu, kes kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. William Vallutaja-Normandia hertsog, kes Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks. Rjurik- Novgorodi vürst viikingisoost. Oleg- rajas Vana-vene riigi Vladimir-Kiievi vürst, kes lasi 988 oma riigis uue usu kehtestada. Muhamed- meka kaupmees, hakkas islami usku -allumist jumala tahtele - kuulutama. Augustinus-kristlik õpetlane, kelle teos ,,jumala riigist"
Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1
talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes.
Põhja-Aafrikasse rajasid oma riigi vandaalid, Hispaaniasse tungisid läänegoodid ning Itaalias asus idagootide riik. Nendele riikidele tekkis germaani ja ladina keele segunemisel Momaani keel. Kõige püsivamaks riigiks sai nendest Frangi riik. Frangi riigile pani aluse Chlodovech. Ta võttis üle ristiusu ning selle võttis ta üle ilma muutusteta. Aastal 496 toimus ristiusu ülevõtmine. Lääne-Euroopas toimus üldine kultuuri allakäik. Paljud tekstid säilisid tänu kirikule. 2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus
saj. II poolel ohustasid Bütsantsi seldžukid. 10. saj. vallutasid ja rüüstasid nad Kesk-Aasiat ja Iraani. Vastu võeti islami usk. 11. saj. I poolel vallutasid seldžukud Mesopotaamia. 1071 purustasid seldžukid Bütsantsi Manzikerti lahingus. Selle tagajärjel vallutasid seldžukid suure osa Väike-Aasiast. Alguse sai Väike-Aasia türgistumine. Seldžukkide rünnakutega sai alguse Bütsantsi pöördumatu langus. Lääne-Euroopas toimus paavsti autoriteedi tõus ja Frangi riigi hiilgus. Paavst, kes algselt oli üks piiskopitest. Paavstil puudus ilmalik võim ning ta allus keisrile. Keisrivõimu nõrkus Läänes põhjustas paavsti võimu ilmalikustamist. Murrangu tõi Gregorius I (590 – 604), kes pani paavsti maj. aluse ning esitles end itaallaste kaitsjana langobardide vastu. Toimus ka vaimulike autoriteedi tõus, mis päädis ristiusu levitamisega Põhja-Euroopas: Briti saared, Germaania. Algas ulatuslik kloostrite rajamine. Frangi riigile pandi alus 5. saj. Chlodovechi poolt. 6
ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa Ukrainast ja Valgevenest. Bütsants- lakkas olemast (1453), kogu ala Türgi koosseisu. 13.sajandi suurimad linnas Eur olis Konstantinoopol, Cordoba, Pariis, Veneetsia, Milano, Firenze, Genova, Gent, London
Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija. Sõjaväe moodustas palgaarmee. Maa jagati teemadeks, mida valitsesid strateegid. Keisrile allusid ka patriarh ja ametkonnad. Kultuur: kultuur oli väga tihedalt seotud ristiusuga. Bütsantsi peakirik oli Hagia Sophia, mis asus Konstantinoopolis. See oli väga uhke kirik , mis oli kaetud mosaiikidega. Sealsed toimuvad üritused olid seotud usupühadega. Pangi kirja pühakute elulugusid. Sai algusea sealt slaavi tähestik. *Suured maadeavastused Eeldused: paremad meresõidu oskused, täpsemad mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp- karavell(ladina puri), varasemate maadeavastajate tegevus. Põhjused: oli kullajanu, s.t et oli vajadus väärismetallide järele. Vajadus idamaiste vürtside järele, seiklus janu ning rüütlitel polnud tööd.
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid.
annaabi.ee 
